kolmapäev, 23. märts 2011

Kas meil maksud on liiga suured või väikesed?

Valimiseelses lubaduste melus räägiti maksude tõstmisest ja langetamisest üsna palju. Mõne partei arust on meil liiga väikesed maksud ja neid tuleks tõsta. Eriti hästi läks massidele peale nö. "kadedusmaks" ehk astmeline tulumaks. Võtame raha ära rikastelt ja jagame vaestele. See pisiasi, et rikastelt ära võtmine ja vaestele jagamine juba ükskord oli ja missugune majanduslik allakäik sellest tuli, on ammu unustatud. Et see idee ei pruugi sugugi riigikassat rohkem täita, on veel omaette küsimus. Pealegi mäletan ma raamatupidajana, et ka meil oli vabariigi algusaastatel astmeline tulumaks. Kui palju sellest süsteemist kas riigi rahakoti või õigluse seisukohalt kasu oli, ma ei tea. Raamatupidajate töö tegi küll keerulisemaks. Kui nüüd midagi niisugust uuesti ette võtta, siis kui palju tarkvarauuendusi ja muudatusi vaja oleks teha. Eriti riiklikus IT-süsteemis ja mis see kõik maksaks... Aga mitte sellest ei tahtnud ma praegu rääkida.

Kas maksud on suured või väikesed ehk kui õhuke riik meil on, sõltub vaatenurgast. Ehk sellest, kas sa oled maksude tulu- või kulupoole esindaja. Ja kuna tulupoole esindajad ehk ettevõtjad on arvulises vähemuses, siis pooldab ka maksude tõstmist suurem arv inimesi kui nende vähendamist. Mis siin imestada, nii inimlik on suhtumine, et võtame "neilt" ja jagame "meile".

Unustame nüüd ära rikkad ja vaesed. Võtame ühe päris hariliku keskmise inimese, näiteks juuksuri. Teatavasti teenib hea juuksur päris normaalselt. Aga kui rääkida palgast või maksudest, siis olen kokku puutunud kahe kardinaalselt erineva seisukohaga. Kui mingi firma pakuks juuksurile tööd miinimumpalga eest, siis saadaks töövõtja sellise tööandja sinnasamusesse. SELLE väikese raha eest ma küll pole nõus töötama! Kui aga firma teeb ettepaneku, et juuksur maksab talle teatava kohamaksu ja ülejäänud tulud-kulud arvestab töötaja FIE-na ise, siis saadakse kaubale. Ainult et nüüd manab juuksur, et riigimaksud on kole suured. FIE-na peab ta ise maksma avansilist sotsiaalmaksu just selleltsamalt miinimumpalgalt. Juurdemakstav tulu- ja sotsiaalmaks sõltub (deklareeritud) sissetulekust. See "suur" avansiline sots. maks on samas summas, mida oleks selle juuksuri eest maksnud firma, kui ta oleks töötanud miinimumpalga eest. Ja enamasti ei deklareerita miinumumpalgast suuremat tulu, kuigi siililegi on selge, et juuksur teenib FIE-na rohkem kui miinimumpalga jagu. Aga makse on valus maksta...

Seda juttu, et FIE maksud on väga kõrged, kostab nüüdki siit-sealt. Eriti palju kuulis seda hädaldamist kõikvõimalikelt teenindajatelt siis, kui mõne aasta eest FIE-de sots.maksu alune summa tõsteti 700 krooni pealt 4350-ni ehk miinimumpalgani. Hüpe oli küll suur, aga tegelikult tähendas see ju ainult eeldust, et tööga teenitakse vähemalt miinimumpalka ja makstakse sellelt vastavat maksu. Et saada tervisekindlustust ja teisi sotsiaalseid garantiisid.

Sellisest ühe ja sama sissetulekuga (miinimumpalk) seonduvast kahest erinevast suhtumisest tegin ma lihtsa järelduse, et inimese meelest on maksud siis suured, kui ta neid ise maksma peab. Aga kui sama palka ja sellelt makse maksab ettevõtja, siis on tegu liiga väikeste summadega. Arvatakse hoopis, et neil rikastel ettevõtjatel võiks maksud hoopis suuremad olla. Et riik saaks tõsta oma ametnike palku ja jagada lahkelt toetusi. Loomulikult kirjutavad sellele seisukohale alla kõik riigiametnikud :D) Aga ise ei tahaks keegi sugugi rohkem käest ära anda.

Samale nähtusele juhiti minu meelest tähelepanu ka "Ühtse Eesti" lavastuses. Seal öeldi, et miks me ootame, et riik kõik ebavõrdsuse kinni suudaks maksta. Mis see riik ikka muud on, kui meie ise. Näiteks kasvõi kõikvõimalikud arvamused, et rohkem peaks toetama pensionäre või lastega peresid, tasuta haridust jne. Ainult et seda peaks tegema kellegi teise käest täiendavalt võetud (maksu)rahaga, mitte minu omaga. Mul seda puru endalgi vähe. Nagu öeldi lavastuses, kui me tahame, et kedagi aidataks, siis miks mitte alustada selle soovi täitmist iseenesest. Kui aitad ise pisut ühte pensionäri, ühte vaest sugulast või õppurit, siis muutubki maailm tasapisi paremaks ja õiglasemaks.

Edit: Siin on üks maksukalkulaator mängimiseks.

27 kommentaari:

helle ütles ...

Kui ma ühes saates kuulsin (oli vist "Kapital"), milliseid makse on olemas ja et maailma ühes rikkamas riigis Singapuris tuleb auto soetamise ja omamise eest maksta ca 200% auto maksumusest, siis ma mõtlesin lihtsa inimesena, kes ei oma majanduslikku haridust ega ka jaga suurt noist asjust, et pole meil nende maksudega hullusti midagi.
Palgad võiksid muidugi poole suuremad olla:)

Bianka ütles ...

Võrdlemine teiste maade seaduste ja heaoluga, kus hoopis teistsugune minevik, olevik ja miks mitte ka tulevik, on üsna mõttetu tegevus. Näiteks Egipuses ma vestlesin ühe vana riigiametnikuga. Ta ütles, et neil üldiselt tulu-ja sotsmaksu kui niisuguist ei olegi (lausa paradiis), sest nii suure ja vaese rahva käest kulub maksukogumisele resurssi rohkem, kui laekuks makse. Nii on ka seal vaid lihtsalt kindlakstehtavate asjaolude pealt makstavad maksud, nagu uuemate autode maks, kinnisvaramaks. Seetõttu olid autod seal igavesesed pannid :D. Selle tulemusel ei ole neil ka mingit pensioni, iga pere peab ise oma vanad toitma.

Nagu Matvere ilmareisil ütles, kui võrrelda seda, mida me oleme selle lühikese ajaga oma riigis ära teinud ja arenenud nii riiklike institutsioonide kui teede jms. osas, siis pole meil häbeneda midagi. Enamuses maailmas on olnud palju pikem aeg ja viletsamad maksuraha kasutamise tulemused. Mina olen temaga sama meelt.

kukupai ütles ...

Eriline nöök on hoopis see, et kui oled aasta aega ainult miinimumpalgalt sotsmaksu maksnud, läheb pensioni arvestamisel vaja kolme aastat, et aasta pensioni saada ja vaat see on minu meelest kurjast - meil on siiski päris palju neid, kes oma ametikohal kuidagi rohkem teenida ei saa - tööandja lihtsalt ei maksa...

Eve Piibeleht ütles ...

Kusagil ajakirjanduses vilksatas läbi see summa, mis nendelt kõrgepalgalistelt läbi astmelise tulumaksu kätte saadaks ja see summa oli väiksem, kui kuluks sellega tegelema pidavate maksuametnike palkadeks. Investeeringutest andmetöötlussüsteemi muutmiseks parem ei räägigi.
Neid riike, kus ei ole sotsiaalmaksu, aga ka mitte mingit pensionisüsteemi, on maailmas väga palju.
Aga eks iga asjaga ole nii, et andke rohkem, aga ärge minult midagi võtke. Inglastel eksisteerib selle kohta isegi spetsiaalne sõna "nimby" (not in my backyard).
Mulle meeldiks isiklikult selline maksusüsteem, kus maksude tasumine on töövõtja kohustus, nii nagu praegu FIE-del ja sama süsteemi kasutab ka näiteks USA. Siis ehk saaksid vähemalt osa neist vinguviiulitest aru, kui suur summa tegelikult nende töökohale kulub. Oma töölistele olen sel teemal isegi loenguid pidanud, osa saab isegi aru.

Bianka ütles ...

Ma küll täpselt ei tea, aga kui ükskord vaatasin, mis mu tuleviku pension võiks olla, nägin, et see tuli arvutuste järgi väiksem kui praegune minimaalne vanaduspension, kuigi ma just miinimumpalka ei saa. Kukupai, meil, kelle vana staazi aastad lähevad kõik täisaasta eest kirja, on see isegi suhteliselt hästi.

Niiet milleks ette muretseda pensioni pärast, eks paista, mis siis on, kui sinnani jõuame. Või kui üldse kunagi jõuame.

Manjana ütles ...

ma olen rääkinud mitme kõrgepalgalisega, kes arvavad, et neilt peaks rohkem maksu võtma. juuksurist FIE ilmselt ei teeni just liiga palju, pealegi on ebaõiglane, kui ühe ettevõtlusliigi peal on maksud ja teisel mitte.

jutt, et hakkame ise lapsi ja vanureid hooldama, ei vii meid paremasse tulevikku, vaid 100 aastat tagasi, kui naised ei käinud tööl, vaid hooldasid pereliikmeid. (mis ei tähenda, et neid üldse aidata ei tohiks). 20. sajandil tahtsid naised ka kõrgharidust ja tööl käia, seepärast pidid riigid, kellele selliseid töötajaid vaja oli, mõtlema välja kuidas leida vanuritele ja lastele riigi poolt hooldajad.

Tiiu ütles ...

Vot valus neid makse küll maksta pole ja teine mõte veel see, et võiks kohe teadvustada, et oma suurte maksudega maksan vaeste-vaesemate heaolu kinni. Vanasti toimis selliselt ristiusk ja kirik, kus oma hingeõnnistuse pälvimiseks maksid rikkad palju kirikutele ja seekidele-vaestele. Mida rikkam, seda enam maksis ja rõõmuga. Eks sellel põhineb ka heategevuse idee...;)

muusake ütles ...

Kõik on ikkagi kinni kahe kõrva vahel...;) Tiiu ja Muusake seekord.

muusake ütles ...

Ja rohkem ehk isegi südames- kui enesekesksed me ühiskonnas suudame olla.

Bianka ütles ...

Muusake, kui ma õieti mäletan, siis pidasid ka sina ise plaani ettevõtlusega kätt proovida. Novot, kui sa selle valu ja vaeva, higi ja pisarate ning unetute ööde järel oled käima saanud, ja lõpuks ühel aastal teeninud rohkem raha, kui miinimumpalk, siis räägime edasi. Kas sa siis oled ikka sama solidaarne kõigi vaesematega ja kavatsed ausalt kogu tulu deklareerida ja maksad rõõmuga ära kõik maksud, või mõtled, et nähku teised ka samapalju vaeva ja teenigu ise endale raha...

Meie firma pole kogu oma eksisteerimise aja jooksul kunagi ümbrikupalka maksnud. Töötajad on saanud kui mitte Eesti, siis Lõuna-Eesti keskmist palka. Aga tööjõumaksudeks kulub pea-aegu sama palju kui inimesed kätte saavad. Nii et minu arust on meie maksud suured, aga vähemaga ei tule välja. Mina ise saan keskmisest vähem palka, nii et astmeline tulumaks mind isiklikult ei ohusta ;)

Minu seisukoht maksunduses on, et praegune maksusüsteem töötab hästi ja seda pole mõtet muutma hakata. Ei astmelise tulumaksu kehtestamise ega ka tulumaksumäära alandamise osas. Loomulikult ei arva ma, et ilma maksudeta ja pensionideta oleks elu mõeldav meie kultuuriruumis.

Mis juuksurite teenistusse puutub, siis arvan, et nemad teenivad just umbes keskmist palka kui mitte rohkem. Sest minu viimane juuksuriskäik maksis 32 eurot ja aega ei saanud ma samkas nädalaks panna, kuna kõik oli täis. Minul kulus 1,5 tundi, nii et korrutage. Lahutades maha materjalid ja muu kulu, jääb ikka päris kenasti järele. Aga makse maksta rohkem kui miinimumpalga pealt eriti ei raatsita. Käive on ju sularahas ja kes saab seda kontrollida.

soodoma ja gomorra ütles ...

ma näen, et Bianka on jälle tuulevsekitega sõtta läinud.

et siis tuleb mees kes ütleb... olgu mis on aga olen alati pooldanud nõmmet ja ta linnaosavanemat ja jäängi pooldama,sest ilma teieta poleks nõmme turg jälle oma välimust saanud...

muusake ütles ...

OK. Ja ma poleks ainus ettevõtja, kes heategevust teeb ja ausalt ja rõõmuga makse maksab. :) Minupärast olgu kuidas on, ma pole poliitik, ega tahagi selleks saada, kuid arvamus, et elu mõte on teiste aitamine ja mitte enda rikastamine on igatahes üks mu olemuslikumaid. Vaata vanastigi oli arstipraksiseid, kes tegid vaesematele erandi ja ravisid neid tasuta jne., aga rikkamatelt võtsid jälle täierauaga.Aga ma mõistan sind ka, enamik ettevõtlikke eestlasi mõtleb samamoodi. Rabelungiaja lapsed, nagu me oleme. :)

Keevitaja ütles ...

Mina olen nüüd see loll ja keskmine eesti-palgatööline. Olen ka astmelise tulumaksu poolt. Olen ka selle poolt, et inimesed peaksid rohkem makse maksma. Nii ettevõtted kui ka eraisikud.

Aga ma ei arva, et vähem teenivate inimestel võiks tulumaksu vähendada ja paremini elus läbi löönud inimestel suurendada. Pigem peaks suurendama iga palganumbri saava inimese maksu koormust... astmeliselt.

Hetkel on meie maksud niivõrd väikesed, et meil siin polegi vinguda osalise tasuta arstiabi ega hariduse pärast. Raha lihtsalt ei ole!

Hea näide kõrgetest maksudest leiame kõikidest "jõulumaadest". Kui minu palk kasvaks mingi ajavahemiku jooksul näiteks kahe kordseks, siis oleks ma ka nõus hakkama rohkem tulumaksu maksma. Peaasi, et mulle rohkem kätte jääks!

Lõppude lõpuks on töötajale oluline just see, palju talle kätte jääb, mitte palju ta ära maksab!

Bianka ütles ...

Tegelikult pole ka töötajal oluline mitte see, palju ta kätte saab, vaid mida ta selle eest osta saab. Nagu praegu on, et "jõuluvanamaal" teenitud koristajapalgaga oled meil kulutades nagu haritud tippspetsialist. Aga kui sama raha eest hankida sealmaal elamine ja maksta nii juuksuri, hambaarsti jms eest nende hindades, siis ei jää ikkagi midagi üle.

Ka meil on palganumber kogu aeg kasvanud, aga hinnad lähevad samuti üles. Makse peab töötajal kinni firma, aga pole ju haruldane kokkulepe, et palk makstakse mustalt, et kätte rohkem saada. Mõnikord seab firma töötaja fakti ette, et nii me teeme, aga mõnikord valib töötaja ise selle variandi, et rohkem kätte saada (kui ta ümbrikupalga pealt makse ei maksta). Firmasid on maksuametil siiski lihtsam kontrollida kui neidsamu FIEsid, kes oma tulu ise deklareerivad.

Toon siin mõne arvu. Selleks, et inimene saaks kätte 640 eurot, tuleb makse maksta 449,67 eurot, firma jaoks kogukulu oleks 1089. Kui summa kahekordistub ja töötaja saab kätte 1280 eurot, siis tuleb maksusumma juba rohkem, 953 eurot. Ettevõtte kulu oleks kokku 2233 eurot. Oletades, et firma müüb mingit kaupa ja saab raha palkadeks ostu ja müügihinna vahest. Kust tuleb palgatõusuks lisaraha? Kas müüakse kaks korda rohkem kaupu või tõstetakse nende väljamüügi hinda, kuigi sisseostukulud jäävad samaks. Esimene võimalus eeldab elavnenud majandust, teine aga tähendab üleüldist hinnatõusu, sest selleks, et teised inimesed jaksaksid selle firma kallinenud kaupa osta, peavad teised firmad samuti oma hindu tõstma, et oleks võimalik oma töötajate palku tõsta.

Minu arust majanduse elavdamine seeläbi, et maksutaset ettevõtluses ei tõsteta, on parem lahendus, kui mõned aastad tagasi toimunud hinnaralli.

Anonüümne ütles ...

kui võtta ainsaks heaolu aluseks keskmine skp per face lühikes(kuni 10a)perspektiivis oleks koalisatsiooni poliitika isegi õigustatud , aga suurendaks kihistumist ja kolmandisk kuni pool elaks ikka kehvemini kui alternatiivse-astmelise maksustamise puhul.Ahnus an majandust edasiviiv põhiline jõud aga iseloomuomadusena mitte eriti meeldiv. Rehvormikate poliitika võikski kokku võtta sõnadega "Igaüks iseenda eest ja vanakuradi vanaema ülejäänute eest":)
Miskipärast ma ei usu et tulumaksu kehtestamisel-tõstmisel Skandinaavia pangad in Corpore eestist väljakoliksid ja eesti üldse ilma pankadetta jätaksid:)
Ise teenin kuni 1,5 keskmist, seega oleksin valmis 1-3% tuludest loobuma solidaarsema-ühtlasema ühiskonna jaoks

Hundi ulg ütles ...

Tervikpildi ehk oma seisukoha loomiseks peaks mõtisklema ka selle üle kui arukalt me (riik) oma maksutulu kulutame. Kui riigieelarvest õhk välja lasta, mida MASU ju osaliselt tegigi, siis saaksime edasi arutada, maksude tõstmise või langetamise vajadusest.

Eraldi teema oleks aga ettevõtete tulumaksu küsimus. Kas meie riik üldse omab reaalset pilti, mis toimub välisfirmade siinsete tütarettevõtete väljavõtmata kasumiga? Vaevalt.

Anonüümne ütles ...

Ja miks arvatakse et maksuprogrammil yhele astmele(2250eek) lisaks teise või kolmanda astme juurdekirjutamine on kohutav peavalu, äkki on nad juba programmis olemas aga astmelävedeks on vastavalt sisestatud 10 astmel 88 eeku ja kolmandaks astmeks 10 astmel 98(1sentigoogol:) eeku näiteks..

Kaamos ütles ...

Parandage mind, kui ma nüüd hilisõhtul arvutustega puusse panen, aga astmeline maksusüsteem ju toimib meil juba!
Miinimumpalga juures on maksukoormus 4%, 300 eurose palga puhul 14% ja 1000 eurose palga puhul läheneb maksutase 21%..? (see arvutus on palgasaaja, mitte -maksja mätta otsast nähtuna)

Uitmõttena: talumees, keda kirik omal ajal "nööris" kümnisega ehk kümneprotsendise maksukoormusega maksis makse tunduvalt vähem kui meie praegu. Aga ta sai ka vähem! Selle kümnise est tagati talle tõenäoliselt paradiis sealpoolsuses, ent pensioni, perearsti, koolikohustust ja teedehooldust võis ta näha nagu Leemet Rimi lette ainult pilvespäi.
Tasuta asju pole olemas, kogu "tasuta" süsteem on üles ehitatud maksudele. Ei saa soovida maksimaalset sotsiallstruktuuri minimaalsete maksude eest, liiga kitsas särk hakkab kärisema.

Kommentaar uitas vist pisut teemasse-teemast välja piiri peal.
Ise olen tegelikult tunduvalt jõulisema maksustamise poolt, aga samas tahaksin siiski teada, mida me maksurahaga tehakse ja pean astmelise maksustamise süsteemi ikka jõhkralt populistlikuks loosungiks.

Kaamos ütles ...

Parandan end kiiresti ise: Mitte miinimumpalgast ei ole esimese näitena juttu, vaid tulumaksuvabast miinimumis, selle puhul maksab summa väljateeninu 4% maksudeks.

Bianka ütles ...

See minu väike näide kättesaadavast palgast ja sellega seotud maksudest illustreeris sedasama, et nagunii juba veidike astmeline see tulumaks on, nagu Kaamoski märkis. Ja selge on ka see, et suurema palga pealt on suuremad maksud. Mis puutub tõeliselt astmelisse tulumaksu, siis on ju ka oluline, kust algavad astmed ja missugune on igal neist protsendi suurus. Aga sellest tegelikult eriti ei räägita, sest praegu seda nagunii ei tule. Elame näeme, mis tulevik toob.

Kuidas maksuraha kulutatakse, selle kohta pole ilmselt väga täpset ülevaadet ka valitsusel endal. Kasvõi üüratu Haigekassa süsteem, millest väljaspoolt keegi sotti ei saa. Aeg-ajalt ujub välja mõni skandaalike.

Varanduslik ebavõrdsus on kogu maailmas olemas, rikkamate riikide vaesed elavad lihtsalt paremini kui meie keskmikud.Aga enne peab meie riik rikkamaks saama, kui suudab samasuguseid toetusi maksta.

Meie ebavõrdsuse üks ilming on see, et välismaise firma filiaali juhataja palgatakse sama palgaga nagu tema kolleeg välismaal. See juht oma alluvad aga palkab juba kohaliku palgataseme järgi, sest teab, missuguse raha eest siin kaadrit on saada. Vahed on tihti kümnekordsed.

Eks seda ettevõtte tulumaksu puudumise ärakasutamist välisfirmade poolt püütakse reguleerida seadustega. Dividendide väljamaksmine on ju nagunii maksustatud. Just võeti vastu üks seadus, et emafirma ei või siinset kaumit välja viia suuremas ulatuses, kui ta siia investeeris. Et siin teenitud kasumit ei investeeritaks hoopis emamaale.

notsu ütles ...

Viskaks siia ühe kommentaari FIE-köögipoole kohta: ma ise ei ole eriline maksuvastane ja ausalt öeldes ei mäleta, et mõni aasta tagasi, kui tulumaksuprotsent veel kõrgem oli, oleks raskem olnud makse maksta. Palju rohkem morjendab mind see, et oma makstud sotsmaksu juures tuleb mul esimesed kümme haiguspäeva ise vaadata, kuidas saan (haigekassa hüvitab alles pärast seda, aga isegi kui ma nii pikalt haige olen, ei saa pärast kümmet päeva sissetulekuta olemist endale enam lubada tööd mitte vastu võtta, olen ma siis haige või mitte). Ja kliendid, kellest osa on nii regulaarsed, et sisuliselt on tegemist palgatööga, ei kavatse mulle palgatöötaja palgaga võrreldes rohkem honorari maksta selle pisiasja eest, et haigeks jäädes ei lähe ma neile midagi maksma. Tulemus? FIEd töötavad pidevalt haigena.
Ma võtaks pigem normaalse haigushüvitise ja maksaks selle võrra paar protsenti rohkem maksu. Riik kusjuures võidaks, sest ma olen harva haige. Mina võib-olla rahaliselt veidi kaotaks, aga turvatunde mõttes võidaks.

notsu ütles ...

Ah jaa, leidsin veel sellise märkuse, et <a href="http://www.maksumaksjad.ee/modules/smartsection/item.php?itemid=1019>FIE-l on oma haiguspäevade katmine kallim</a> kui tööandjal oma töötaja haiguspäevade katmine:

"Probleem on lühidalt selles, et tööandja makstav hüvitis on sotsiaalmaksust vabastatud (SMS § 3 lg 3), aga FIE peab oma haiguspäevad ise kompenseerima oma ettevõtlustulust, mis läheb täies ulatuses maksustamisele tulu- ja sotsiaalmaksuga."

notsu ütles ...

Sry, esimesed kaheksa haiguspäeva siiski tuleb ilma sissetulekuta olla, mitte kümme.

Bianka ütles ...

Notsu, aga hakka siis palgatööliseks. Siis taanduvad needsamad rahaprobleemid seoses haiguspäevadega ettevõtja probleemiks. Kes peab saama nii töö tehtud kui sissetuleku hangitud, kuigi töötegija on haige. Kas näed vahet? Praegune haigekassa raha kokkuhoiu süsteem (kuigi see on töötaja suhtes karmim), tähendab töötaja omavastutuse määra kasvu. See sunnib inimest oma tervise eest rohkem hoolitsema. Kui raha ei jätku, peab kusagilt kärpima ja ega tervishoiukulude vähendamine kusagilt mujalt pole parem.

Suuremad maksud tähendavad ettevõtjale lihtsalt suuremaid tööjõukulusid, mitte paremat tervishoiu teenust. Nii minul kui teistel inimestel meie firmast on vaid maksmise rõõm. Haiguslehel polnud sel aastal keegi, vajadusel oli inimene mõne päeva lihtsalt töölt kodus. Perearstilt retsepti kirjutamine on olnud ainus vastuteene, eriarstid olen kõik oma taskust maksnud, sest järjekord on pikk. Mina isiklikult peaks paremaks süsteemi, kus üks osa mu sotsmaksust läheks ühisesse katlasse, aga mingi osa oleks isiklikult minu käsutuses. Et siis kui ma vajan tõesti kiiresti eriarsti vastuvõttu, saan ma selle oma fondi raha eest nagu tasulise vastuvõtu aja.

notsu ütles ...

Noh, ma töötan alal, kus ettevõtted töötajaid üldiselt ei palka. Maksuamet on selle üle muide mõnevõrra muretsenud, et osa FIEsid on tglt sisuliselt palgatöötajad, aga tööandjad ei ole nõus töölepingut tegema.

Tegin enda heaks niipalju, et muretsesin endiselt FIEna paremat honorari pakkuva kliendi, nii et nüüd ei pea ma Eesti tööandjate honoraridest sõltuma. Eriti hea on see, et honorar sõltub väikeses ulatuses tarbijahinnaindeksist, nii et kui elukallidus tõuseb, tõuseb ka honorar. Kui tegeliku töö eest piisavalt hästi makstakse, saab vahepeal endale lubada vähem töötamist. Või noh, nüüd piisabki mul harjunud sissetuleku saamiseks sellest, kui teen 2/3 harjumuspärasest töömahust. Nii saab isegi haige olla.

Aga sellega, mis ma FIEde elu kohta ütlesin, üritasin ma tähelepanu juhtida sellele, et FIE ei saa mitte ainult iseenda tööandja koormat, vaid (finantsiliselt) suurema koorma (kuna ta ei saa samasuguseid maksusoodustusi). Ka mina pean saama haigena töö tehtud ja sissetuleku hangitud, aga maksan haiguspäevadel iseendale makstud raha pealt täismaksud - erinevalt tööandjast. Kuna mu honorari üle ei saa praegu nuriseda, siis ma saan hakkama, aga see tundub lihtsalt ebaõiglane, et seni, kuni ma makse maksan, võetakse mind tööandjana, aga kui küsimus on maksusoodustustes, järsku enam mitte. Niisiis olen ma pigem solvunud kui hädas. Seevastu kui minu sissetuleku ülemist otsa tabaks astmelise tulumaksu puhul kõrgem maksuprotsent (sotside plaanide järgi see mind juba puudutaks), siis ma ei oleks solvunud, sest see puudutaks võrdselt kõiki sama suure sissetulekuga maksumaksjaid.

FIEde osakaal maksumaksjate hulgas ei ole ka nii suur, et nende diskrimineerimine haigekassale erilist lisatulu annaks.


Aa, üks punkt veel: ärgem unustagem neid FIEsid, kes teenivad mõnel aastal vähem kui miinimumpalga. Sotsmaksu maksavad nad sellisel juhul suurema protsendi kui ülejäänud töötegijad (õigemini, suurema protsendi, kui tööandja maksaks töölepinguga töötaja pealt, kes on juhtumisi teinud sama vähe tööd). See oleks justkui äraspidine astmeline sotsiaalmaks.

See "sunnib inimest oma tervise eest rohkem hoolitsema" kukub praktikas ikkagi välja nii, et töötatakse haigena, ka palgatööl, FIEndusest rääkimata. Mis mõnel juhul annab tulemuseks haiguse, millega kaasneb juba tõepoolest pooleaastane haigusleht - ei näe nagu haigekassa vahendite kokkuhoiu moodi välja.

notsu ütles ...

PS: minu valdkonnas tundub, et ka FIEd on päris õnnelikud - on ka neid õnnetuid, kes elavad mingi ilge käsunduslepinguga. Oma kulusid maksustatavast tulust maha kanda ei saa, haiguskindlustust ei ole.

Anonüümne ütles ...

Leidsin ka Su uue blogi.