Teada oli, et see (robotniiduk) saabub esmaspäeval. Hakkasin ettevalmistusi tegema juba terve nädala enne seda. Tundus, et olen graafikus, aga viimsepäeval, ehk pühapäeval läks asi käest ära. Selles mõttes, et mul polnud jäänud palju teha, ja arvasin, et ma ei kutsu kedagi appi. Vaja oli pügada ühe peenra äärest heinakõrred, mida niiduk ei ulatunud võtma. Lisaks mõtlesin niita ainult need mõned laigud, kus muru lopsakam oli, sest robot pikemast heinast jagu ei saa. Tegelikult lõppes asi sellega, et niitsin ikkagi kogu muru ära, sest muidu paistis pilt liiga ebaühtlane. Tegin kolm töösessiooni, igaüks umbes 1,5 tundi, vahepeal puhkasin. Polnudki väga hull. Viimase, aia tagumise osa peenarde korrastamisel selgus, et need olid ikka väga umbe kasvanud. Sinna mu silm ei ulatu, kui terrassil istun ja mida ei näe, seda pole olemas. Arvasin, et pärast seda, kui piirded peenra äärtesse paika on pandud, pole mul võimalik sinna ei labida ega kraapliga ligi minna. Niiet tegin ära, kuigi jaksu eriti enam polnud.
Selgus, et see kõik oli asjatu kiirustamine. Oleks ma täpsemalt uurinud, oleksin teadnud, et kaabel pannakse 30 cm kaugusele peenraäärest ja masin on seadistatud nii, et sõidab piirdest 25 cm üle, seega umbes 5 cm ulatusest tuleb edaspidi kas trimmerdada või muul viisil peenraäärt korrastada.
Muidugi oli selle päeva pingutus liig. Kui robot ära paigaldati, siis ma praktiliselt magasin pool päeva ja iga liigutus oli ülimalt valus.Teisipäeval käisin massaazis ja täna, kolmapäeval, on taastunud enam-vähem tavaline seis. See pole ka mingi valuvaba liikumine, aga üht-teist saab juba teha. Eile õhtul näiteks kastsin taimekesi, mida olin hiljuti istutanud. Teised kannatagu edasi, ehk kunagi tuleb vihma ka.
Roboti paigaldamise kellaaeg oli 9 hommikul. Minu kehva ja katkendliku une tõttu on see keeruline aeg, aga arvestades, et kui hakkan hilisemat kellaaega paluma, võib järjekord palju pikemaks venida. Mis seal ikka, telefonis äratus tirisema, küll ma üles saan, ükskõik kui vähe maganud olen. Imekombel ärkasin ise 8.30 ja imestasin, miks telefoni äratus ei toimi. Asja uurides selgus, et mingil hetkel olin pannud oma telefonile seadistuse "mitte segada" kell 23 kuni 10. Sest kui ma panen telefoni ööseks hääletu peale, siis võin ära unustada ta tagasi helisemisreziimi panna. Arvasin, et see keelab sissehelistamise puhul tirisemise, aga äratuskell ikka töötab. Muidugi mitte, ja äratust pannes ei hoiatatud mind ka, et sel ajavahemikul see ei toimi. Kui ma poleks kogemata ise ärganud, oleks asi täitsa nässu võinud minna, sest kui paigaldaja oleks ukse taga olnud ja mulle helistanud, poleks ma seda kuulnud. Uksekell mul ka ei tööta.
Igatahes läks seekord õnneks ja koristasin selle "mitte segada" seadistuse üldse ära. Paigaldaja oli väga sümpaatne ja asjalik mees, seletas kõik ilusti ära ja juhtis tähelepanu mõnele probleemsele kohale mu aias. Näiteks kahe peenra vaheline läbikäik, kuhu robot võib kinni jääda. Nägin paar korda, et ta pääses sealt ilusti läbi ega muretsenud enam. Varsti aga nägin, kui ta oli sinna suundunud mitte otse, vaid nurga all, siis ei saanudki ta läbi. Edasi sõites jäi peenraääris ette ja tagurdades takistas teise peenra ääris. Nii ta seal tõmbles edasi-tagasi, kuni läksin appi. Paigaldaja soovitas peenraääriseid kaugemale tõsta, aga see pole lihtne. Esiteks, ma ei jaksa eriti neid kaevata, ja teiseks, kummagi peenra nurgas olid põõsad, mille juured takistasid kaevamist. Tütar soovitas panna sinna läbipääsu ette mingi takistus, et robot sealt üldse läbi ei saaks. Mul on üks suur lillepott ja selle ma sinna paningi. Seda oli päris lõbus vaadata, kuidas niiduk iga hinna eest tahtis sealt läbi pääseda, muudkui nügis seda lillepotti, aga ei midagi. Ta ju praegu alguses kaardistab aeda ja mäletas, et sealt sai läbi. No küll ta ümber õpib.
Nii ma siis istun ja vaatan, kuidas mu "kutsikas" aeda avastab. Algul tundus, et sõidab muudkui tagaaias ja maja esiküljele ei jõuagi. Lõpuks siiski teisel päeval läks ka sinna möllama. Päriselt ei niida ta esimesel nädalal midagi, sest esialgu on terad kõige kõrgemas asendis ja muru nagunii äsja niidetud. Aga usun, et edaspidi on temast suur abi.
9 kommentaari:
Õnnitlused koduabilise puhul!
Jumaluke, sa oled nagu perenaine, kes enne koristaja tulekut küürib maja särama, sest "mis ta minust muidu mõtleb!", nii suure töö tegid ära! Selline asi väsitab iga inimese sulasüldiks.
Tubli oled, aga see tuleb su enda tervise arvelt, ära endale liiga tee!
Ma ka vaatasin oma masinat algul nagu mingit šõud. Mu aed on sinu omaga võrreldes ikka džungel ja ahvitempe teeb raudlammas seal siiani, murusaagast peaksin lausa eraldi loo tegema ükskord.
Umbes sellise hinnangu andsin tagantjärgi endale ise ka:) Siiski arvasin siiralt, et see kaabel paigaldatakse just täpselt peenraserva, ja kust nad muidu aru saavad, kus lõpeb peenar ja algab muru.
Kusjuures, kas sinu lambamüüja sind hoiatas, et sipelgad armastavad laadimisjaama pesa teha. Nagu igasse maapinnal oleva objekti alla. Seega on vajalik ümber niiduki parkimisplatsi puistata sipelgapulbrit. Ma kruvisin veel jaama tagumise osa maast lahti ja panin sinna alla ka pulbrit. Kas see aitab, ei tea, aga mind hoiatati, et kui masin enam ei tööta, siis sipelgatest puhastamine maksab 130 eurot.
Ma olen selline ninatark, kes ostab, aga midagi ei küsi. Aitäh hoiatamast, sipelgaid õnneks siiani täheldanud pole.
Raisakull soovitab soojalt kanalisatsiooniluugile mingi lillealus vaadata, siis pole vaja mulda sinna äärde tarida ja jääb silmale ilus vaadata.
Selle kaane peal on varem ka lillepott trooninud. Kui lillepoes meeldivat taimekest kohtan, siis ehk panengi. Kuigi ma ei taha väga sel põuasel suvel endale januseid potikesi soetada, mis iga päev kastmist ootavad.
Mulle robot väga meeldib. Ma räägin temaga. Tuleb vahel tasakesi selja taha, kui ma rohin. Siis ütlengi, et mis sa ehmatad siin vanainimest.
Mul sõbranna pani oma robotile isegi nime. Mõtlen sama teha, aga pole veel otsustsnud kas Tommi või Jonny.
Mõtlesin välja, kuidas lõpetada roboti piinad, kui ta kahe lillepeenra vahelt läbi trügides kinni kipub jääma. Viimane kord üritas lillepotist paremalt poolt mööda pääseda ja kaevas enda põhjalikult sisse. Kutsusin piirde paigaldaja kohale, ta tõstis kaablid nii ringi, nagu need kaks oleks üks peenar ja nüüd pole Jonnyl sinna vahele mingit kiusatust ronida.
Ela veidi selle aparaadiga ja võib selguda, et puhtspontaanselt tekib nimi Sigudik.
Postita kommentaar