reede, 6. august 2010

Silmarõõm

Tartus on lämbes augustikuus üleval kaks suurepärast näitust, mis pakuvad tõelist silmarõõmu. Nii värvide pillerkaari kui vormi mängulisuse osas.

Ülemised pildid on pärit Maris Tuulingu näituselt Tartu Ajaloomuuseumis. Kõik tema ülejäänud värvikirevad ja rõõmsad maalid on väärt seda, et neid oma silmaga üle vaadata. Võrreldes seda näitust tema varasuvise Pärnu väljapanekuga, selgus, et ta on palju pilte veel juurde maalinud.

Tartu Kunstimajas on eksponeeritud Evi Gailiti maalid ja Tõnis Kriisa skulptuurid. Evi Gailit üllatab seekord tugevama koloriidiga kui varasemal näitusel. Fotol olev autoportree on minu ja ka paljude teiste meelest väga sarnane, kuigi see on üsna abstraktses vormis teostatud. Minu lemmik päevalille pilt on oma lihtsuses väga meeleolukas. Erinevad maalid näitusel moodustasid huvitava terviku, milles autori omapära ja areng on hästi näha.

Tõnis Kriisa kujud sobitusid maalidega suurepäraselt. Mõned neist skulptuuridest olid klassikalisemas, teised mängulisemas stiilis. Nagu ta ise väitis, olevat need kahe viimase nädala looming. Mul tekkis tõsine kiusatus üks tema töö ka endale hankida.

Fotod on pärit K.Mägi ateljee listist, kuhu need oli üles pannud üks selle liikmetest.

3 kommentaari:

soodomakomorra ütles ...

oot,oot, too päevalill toob hoobilt silme ette ühe teise, sootuks kuulsama, päevalille....
või tekib ainult minul kohe seos?

Bianka ütles ...

Päevalilli (lumikellukesi, nartsisse, liiliaid, flokse jne) on maalitud lõputult. Kui ma ise mõni aeg tagasi päevalilli üritasin maalida, siis seisid "need päevalilled" samuti mu vaimusilma ees. Aga point ongi selles, et kõik "uued päevalilled" küll meenutaksid, aga mitte ei kordaks juba olemaolevaid.

muusake ütles ...

Niikaua kui on maailmas päevalilli, niipalju on neid ka meie maalidel ja meie südameis...:)