esmaspäev, 21. mai 2012

Halastus-statistika

Üldiselt suhtun ma statistikasse eelarvamusega. Need andmed, mida nad tõe pähe pakuvad, on saadud nii ebausaldataval viisil, et pole võimalik, et see kajastaks tegelikkust objektiivselt. Midagi sinnapoole, seda jah. Aga tõele ligilähedasi omaenda tutvusringkonnal baseeruvaid arvamusi, et ehk on asjad nii või naa, võiks kasvõi mina ja mõni teinegi blogija välja pakkuda. Rääkimata igasugustest analüütikutest. Kui ettevõte esitab kas Maksuametile deklaratsioone või Äriregistrile aastaaruande, siis ta vastutab nende õigsuse eest, neid kontrollitakse ja seetõttu võime neid andmeid usaldada. Aga need aruanded, mida statistika ettevõtetel täita palub, on küll umbes samast asjast, aga ikkagi on sinna lisatud mingeid veidraid eritingimusi, mis raamatupidamisprogrammidest välja ei tule. Suunab siis aruande täitja pilgu lakke ja "arvab", missugune proportsioon tema ettevõttes võiks olla. Võib-olla mõni väga hoolas ja kohusetundlik inimene koostab tõesti oma ettevõtte andmete vanuselisest, hariduslikust jne. alajaotustest mingi exeli tabeli ja saab tõelevastava tulemi. Ja võib-olla suuretevõtetes on programmeerija käest tellitud statistika jaoks vastav IT-lahendus. Aga ülejäänud panevad huupi. Mida sellise statistikaga pihta hakata, minu mõistus ei võta. Ikka veel saadetakse meile firmasse teateid, et seoses üleminekuperioodiga andmete hankimiseks äriregistri andmebaasist, palume täita ststistika jaoks oma vormid.

Põhimõtteliselt oleks nagu statistikat ikkagi vaja. Aga kellele on vaja andmeid, mis ei pruugi tõele vastata? Ajakirjandus saab nupukese kirjutada, kuidas kasvasid hinnad või toidukorvi maksumused, kahanes elanikkkond või kasvas keskmine palk. See viimane on eriliselt ärritav nähtus ja eriti vale. Kasvõi juba seetõttu, et aasta keskmist palka arvestatakse mitte kogu aasta andmetest, vaid detsembri palga alusel, kus rolli mängivad jõulutoetused. Ja üleüldse, miks keskmise palga andmeid ei võiks võtta Maksuameti andmebaasist, kus nii inimeste arv kui makstud summad on nii õiged kui üldse võimalik on. Ümbrikupalk jääb nagunii mõlemast arvestusest välja. See on kahe ametkonna töö dubleerimine, statistiliste andmete ebatäpsusest rääkimata.

Ometigi halastasin ma hiljuti ja tegin statistikaameti küsitlejale tema palve peale väikese vastutuleku. Umbes nagu halastusseks, et kuigi ise huvitatud pole, aga kui teine nii kangesti tahab... Seksiga muidugi midagi pistmist polnud, kuigi minuga kohtunud andmekoguja oli väga meeldiv inimene. Naisterahvas, et te ei arvaks, et... No küllap mul endal oli nagu väike süümekas ka, et ma firmas statistikaameti teated tähelepanuta jätan.

Niisiis olen nüüd juba teist korda vastuseid andnud (see on kordusküsitlus). Ei tea, kas see ikka on anonüümne, nagu rahvaloenduse ajal? Nimi, telefon, elukoht ja sissetulek kõik sai üles antud. Miks ma seda küll tegin? Võib-olla sellepärast, et kallutada seda "keskmist" ettekujutust minuvanuste inimeste tööhõive, sissetuleku, arvutikasutuse jne. osas?

Tegelikult sain järjekordselt kinnitust, kui lihtsustatud lähenemisega ja tegelikkust mittearvestav oli seegi statistikaameti poolt koostatud küsitlus. Nagu mingist nõukaaja vormist veidike kaasaegsemaks kõpitsetud küsimused. Küsiti leibkonna sissetuleku vahemikku kuus ja meie töölkäimist mingil valitud nädalal. Mina töötan osalise koormusega ja kui oma töölkäimise ajad kirja panin, siis arvas programm, et mul on ületunnid. Taevake, egas pool kohta pole tänapäeval enam ainus osalise tööaja variant. Abikaasa on mul juhatuse liige ja tal tööaega kui niisugust üldse pole. Aga juhatuse liikme tasu saab iga kuu. Mis teha, panime siis talle "ausalt" kirja 8 tundi tööd päevas. Mismoodi oleksid oma töötamist ja (või sellele lisaks) teenitud sissetulekut kirjeldanud sellele küsitlusele vastavad vabakutselised, FIE-d või vahetustega või hooajatöölised? Tundus, et sellist töögraafikut vormistada oleks andmetöötlusprogrammis paras pähkel olnud ;) Samuti esitati lisasissetuleku mõttes küsimusi ainult lisatöökoha ja -palga kohta. Näiteks abikaasa ettevõtlustulu ei õnnestunud kuidagi valemisse lisada ja nüüd jääb minu südametunnistusele, et kuidas küll on võimalik kahte autot pidada ja nii suurt maja (seda küsiti) kütta sellise palgaga. Söögiks ei jaguks enam kuidagi :D Tänapäeval on inimestel põhikohale lisateenistuse võimalusi palju rohkemgi. Kes müüb näiteks metsa või omakasvatatud aiasaadusi, kes teenib börsil, kes tõlgib, kes kirjutab ajakirjandusse artikleid, kes saab üüritulu jne. Meie küsitlus aga puudutas vaid TÖÖKOHTI. Aga see ei näita ju elatustaset või toimetulekut.

Ja siis küsiti meilt pensioniplaanide kohta. Kas kavatseme selle aja saabudes edasi töötada või mõtleme enne seda juba töökoormust vähendada. No plaan oleks küll jätkata töötamist, aga see ei ole ainult jah või ei küsimus. Väga oluline on ju see, kas pensionärile tööd on või kas tal tervis lubab. Ja küsimusele miks tahame edasi töötada, sai ka vaid ühe vastuse anda. Eks panin siis, et raha pärast. Kuigi samaväärne põhjus võib olla, et muidu on igav. Või kust ma tean, mis ma siis tahan või teen. Aga "tänu" minu vastustele saab statistikaamet teatada,e t X % pensionäre kavatseb töötamist jätkata. Ja riik võib südamerahus pensioniaega ülespoole nihutada, sest nad ju nagunii kavatsevad tööl edasi käia :D

Veel uuriti minu interneti-ja arvutikasutuse kohta. Niigi palju oleks võinud programm kliente selekteerida, et kui oli selgeks saanud, et me oleme nö. pensionieelikud ja elame kahekesi, siis pole mõtet uurida, kas ma tean e-kooli kasutusvõimalusi. Aga ei maksa üldistada, leidub ka meieealisi lausa lasteaialaste vanemaid (loe:mehi) :D Seetõttu oleks õigem nuriseda hoopis selle üle, et vastusevariandid olid: kasutan; ei tea sellest; tean, aga ei kasuta. Neid infosüsteeme, mida mul elus vaja pole läinud, oli peale e-kooli teisigi. Nii ma panin vaheldumisi, et ei tea, või tean, aga ei kasuta. Kuigi oleksin tahtnud öelda midagi sellist, et pole huvi tundnud, kuna see mind ei puuduta. Vastusevariandi vahe oleks nagu väike, aga tegelikult kallutab see uuringu lõpptulemuse % jälle valeks, et inimesed ei tea riigiametite pakutavatest e-lahendustest. Küll ma oleks juba uurinud, kui mul vaja oleks, eksole :DDD

Ja nii oligi jälle kord parimate kavatsustega tõtt rääkida, kallutatud kuulsat keskmist siia või sinnapoole valesti. No öelgu keegi mulle, mis asjalikke järeldusi saab teha infokogumist, mis ei kajasta olukorda tõesena. Või kas riiklikul tasemel üldse kasutatakse mingite otsuste tegemisel statistika andmeid? Kui ei kasutata nagunii või arvatakse, et need pole õiged, siis milleks ikkagi sellist suurt masinavärki pidevalt üleval pidada? Rahvaloenduse korraldamine mõne aasta takka on iseasi ja mingi väike kontor võiks Statistikaametil ikka olla, kes saaks töödelda teiste ametkondade infot. Aga need tohutud mõttetud statistikaameti aruanded tuleks küll ära kaotada.

2 kommentaari:

thela ütles ...

Sama lugu, kui ma mõmd järjekordset statistikaameti elukauget "tapeeti" näen, tuleb mul alati Gorba-aja algus meelde, kus tuli täita aruannet, kui palju oli tööluuse kokku ja kui palju sellest joomise pärast...

Bianka ütles ...

Postimehes arutles sama teema üle suurettevõtte juht. Nende seisukohalt vaadates on tegu tõsise kuluartikliga ettevõtte jaoks, kuna aruandeid on väga palju.