Räägime ilmast

Õigupoolest polegi midagi rääkida, sest ilma pole. Ilusat suveilma, nagu aasta valgemate ööde ajal olema peaks. Ainult tinane taevas, lõputu vihm ja pisut üle 10 kraadi sooja. Mõnel vihmavahel tuleb päikegi korraks välja, aga enne kui jõuad lõpuni mõtelda, mida nüüd aias teha võiks, on uus sadu kaelas.

Kõik on mu aianduses jälle valesti, ja see ajab südame täis. Otsustasin sel kevadel esmakordselt petuuniataimi ise ette kasvatada, sest need on tavaliselt kallid ja ma ei raatsi neid nii palju osta, et igale poole jaguks. Taimed tulid ilusti üles ja kasvasid hästi pärast pikeerimist. Polegi see nii keeruline, kiitsin ennast. Aga kui olin nädalajagu kodunt ära olnud, leidsin tagasi tulles eest väga pikaksveninud taimekesed. Mis ma valesti tegin, valgust peaks ometigi mu talveaias piisavalt olema? Lõikasin ladvad ära, millest oli pisut abi, sest nii hakkas rohkem külgvõsusid tulema. Üks mu viga selgus siis, kui lugesin seemnete pakendi pealt, et see sort peabki 30-40 cm pikkuseks kasvama. Mina aga kujutasin ette, et kõik petuuniad on algul madalad, ja alles suve lõpul venivad pikaks. Nii et alati peab juhendit lugema, isegi tuntud lillesortide puhul. Kindlasti on olemas ka madalamaid sorte.

Teine probleem ilmnes siis, kui õied lahti läksid. Pea-aegu kõik olid tumesinised, mõned natuke heledamad lilla erinevate varjunditega. Ei ühtki punast, valget või roosat õit, nagu pakendil oleval pildil. Selge, oleksin pidanud ostma ikka mitu pakki erinevaid värve, mitte selle ebamäärase segu :) Aga siis oleks see projekt juba nii kalliks läinud, et targem oleks taimed osta. Seda enam, et nagu selgus, sel aastal olid nad turul suhteliselt odavad 0,5 eurot tükk.

Kolmas ja kõige suurem häda nende taimedega aga seisneb selles, et nad ei talu vihmast ilma, nagu sel suvel on (ja ilmselt ka tuleb). Siis on nad avamaal täiesti rääbakad. Ei mingit ilu ega lopsakust. Olen juba ühe peenra neist tühjaks teinud ja teised lilled asemele istutanud. Sama ootab ees ilmselt ka kahe ülejäänud peenrajupi puhul, sest sellel suvel ilusate ilmade peale mul eriti usku pole. Niipalju siis selle lillesordi peale kulutatud vaevast. Vähemalt asenduseks istutatud karvase päevakübara "Marmelade" õied olid ilusamad, kui pakendil oleval pildil ;)

Hästi ei ole seis ka daaliatega, mis kiratsesid kahel eelmisel suvel kuivuse tõttu. Neile peaks ju praegune vihmane ilm sobima. Aga vaid paar tükki said kevadel soojal ajal hea hoo sisse. Need, mis ei jõudnud korralikke kasve luua, kiratsevad nüüd jaheduse käes. Lisaks ründavad neid ka teod, nii pole ka sellest lillesordist ilu oodata. Olengi kolm põõsast kuhugi nurga taha viinud ja nende asemele astilbed ja valge ogaõuna istutanud. Tundub, et mu daaliavaimustusega on asi ühel pool. Kui ei õitse nad mul ilusti ei kuiva ega vihmase ilmaga, siis lõpetan selle tüütu talv läbi juurikate potitamise ära. Jätan vaid 2-3 lemmikut, nii igaks juhuks ;)

Vaatan oma dzunglina metsistunud aeda, kus mõni eelmisel suvel kenas normaalses suuruses olnud taim on nii vohama hakanud, et varjab oma tagasihoidlikumad naabrid ära. mis muud, kui jälle labidas kätte ja suuruste vahekorda ja taimede paigutust ümber tegema... Just siis, kui olin kõik kandidaadid jõudnud välja kaevata, tuli ootamatult suur padukas kaela. Pidin jätma kõik sinnapaika. Kui pärast sadu uuesti aeda läksin, olid peenravahed vett täis, samuti need augud, kust taimed välja olin kaevanud. Mis mul üle jäi, poole kummikuni porisse vajudes, panin taimed kuidagimoodi selle püdela plöga sisse, mis muidu mulla nime kandis. Missugune lillekestest selle vintsutuse üle elab, ei tea.

Umbrohust ma parem ei räägi. Kuigi olen sel kevadel päris hoolas olnud ja juba kaks korda peenramaa üle käinud, siis vihma abil on kõik need eelmised saavutused nulliks muutunud. Vesihein vohab nii et oi-oi. Mõne suurema puhma olen koos märja mullapalliga välja tirinud, aga kahju on huumust niimoodi kompostihunnikusse vedada. Ehk tuleb veel üks-kaks kuiva päeva. Ja teod muudkui sigivad...

Midagi on ikka hästi kah. Uued asukad nagu sinised lilled (kukekannused?) ja kollane iiris "Bronze Charm" on kenasti kohanenud. Taimi kasta pole vaja ja tubaste lillede jaoks vihmaveest puudust kätte ei tule :D Roosid talvitusid ilusti ja õitsevad juba jaanipäevast saadik. Pärast järjekordset sadu käin ja raputan õitelt suure vee maha, et vaesed varred vee raskuse all nii maadligi ei vajuks...