Kui mina oleksin Kaja Kallas

Nonii, kauaoodatud valitsuskriis kogub tuure. Ehk vaibub see jälle koalitsiooni ja valitsuse töörahu säilitamise jms. jama jätkamise ponnistustesse, aga vähemalt hetkeks tundus, et Ratas ei jaksa enam vabandada ega enda alandamisega Helmete poolt leppida.

Mida ei tea, seda ei tea, mis tegelikult kulisside taga toimub. Aga vähemalt nii pahane pole peaminister varem EKRE-meeste peale olnud. Ja nii ülbeks pole ka Helmed enne läinud, et ütlevad, et mitte nemad ei pea vabandama, vaid peaminister on neid solvanud ja noa selga löönud. Eks te tea nagunii, milles asi, vana Mart ütles intekas välismeediale, et homod jooksku Rootsi, kus neid parema pilguga vaadatakse. Niiet ootame, mis sest asjast saab. Aga kui mina oleks Kaja Kallas, opositsioonis Reformierakonna juht, siis ma võtaks vaese solvatud ja raskustes Jürkaga ühendust ja kirjutaks talle ilusa kirja. Umbes niisuguse:

"Armas Jüri! Meie juhitud erakondadel on olnud paremaid ja halvemaid suhteid, kusjuures ka mina isikult olen sinu kohta halvasti öelnud, ja samamoodi sina minule. Aga tegelikult peame me ju teineteisest lugu ja meist saaks ilus paar. Ära ütle, et see pole enam võimalik. Mina olen valmis sinu juhtimisel armsale Eesti rahvale õnne tooma, kui ainult sina seda soovid. Ja mina pole kunagi sinu vastu nii õel olnud, nagu see matslik perekond H. Anna teada, kui sinulgi on veel minu suhtes sooje tundeid säilinud, vaatamata meie avalikkuses ülevõimendatud sõnavõttudele." Kes meist ei tea, et poliitika on räpane mäng. Ja nagu lauldi "Viimses reliikvias", turul me oleme, vennad ja õed... Aga kelle ego on nii suur, et ei kannata kompromisse, selle tähelend poliitikas jääb lühikeseks.