Lootus

Alustan seegi kord oma postitust olukorrast riigis  hiinlaste iidse tarkusega. Hiina vanasõna väidab, et kui sul jätkub kannatust piisavalt kaua jõe ääres oodata, siis näed ühel hetkel, kuidas vetevool sinu vaenlase laiba mööda kannab. Ja ennäe, jõudsimegi ära oodata, kuidas ajajõgi kandis allavoolu  EKRE poliitilise laiba. Juhtus see siis, kui olime juba kaotanud lootuse, et EKRE populism, labasused, teiste riikide ja ka oma inimeste solvamised, kunagi lõpevad.

13. jaanuari hommikul ootas meid kõiki pommuudis: Jüri Ratas astub tagasi. Meil on taas lootust.

Selleks hetkeks oli koalitsiooni poolt pealesurutud abielureferendumi eelnõu jõudmas hääletuseni Riigikogus.  See oli absurdne teema, millega tegeleda keset koroonakriisi, ja mis tegelikult rahvale oluliselt korda ei lähe.  EKRE pressis seda peale ja oli valmis iga hinnaga selle läbi suruma. Aga läks hoopis teisiti.

Eelmisel päeval esitati  korruptsioonikahtlustus Keskerakonnale ja rahandusministri nõunikule Kersti Krachtile. Jüri Ratas astus formaalselt tagasi just korruptsiooniteema tõttu, kuid paljud arvavad, et tal sai lõplikult kõrini EKRE pealesunnitud absurdsetest nõudmistest ja solvavatest avaldustest. Nagu peaminister ka ise tunnistas, oli ta tagasiastumist kaalunud juba varem, aga erakonnakaaslased ei nõustunud sellega. Nüüd aga oli sobiv põhjus ja ta sai näidata oma riigimehelikku vastutuse võtmist. Nagu paljud ajakirjanikud märkisid, selle otsusega astus ta küll sammu tagasi, aga samas valmistas ette tulevikus kaks sammu edasi minekuks. 

Senine olukord, kus Kaja Kallas ja Jüri Ratas ühte valitsusse ära ei mahtunud, tundus põlistavat  Keskerakonna, Isamaa ja EKRE koalitsiooni. Sest muid valitsuse moodustamise kombinatsioone ei paistnud kusagilt. Lootsin, et ehk Reformierakond valib Kaja Kallase asemele uue juhi, kellega Ratas on nõus kootööd tegema. Aga see, et Ratas laseb ise r(t)oolist lahti, ei tulnud kellelgi pähe. Ja siiski see juhtus. Kusjuures Ratas tundus ise selle valiku järel kergendust tundvat, mitte ei olnud masenduses. Imesid juhtub!

Mõtlesin, et  Kaja Kallasel uue peaministrina pole valitsuse moodustamine  lihtne ülesanne. Nii nagu see ei õnnestunud tal pärast valimisi, nii võib juhtuda ka nüüd. Käisid jutud, et peaminister küll vahetub, aga koalitsiooni koosseis jääb samaks. Lõuna ajal tegi aga Mailis Reps Keskerakonna nimel avalduse, et vana koalitsioon ei jätka. Selle väljaütlemise järel tekkis lootus, et meie poliitmaastik muutub normaalsemaks ja tsiviliseeritumaks. Lõpuks ometi.

Igatahes mina tundsin suurt vabanemistunnet ja mu lugupidamine Jüri Ratase vastu tõusis. Kuigi ta kogu senise koalitsiooni  ajal pidi kogu aeg vabandama EKRE järjekordse skandaalse väljaütlemise pärast, aga lõppu ta sellele matslikkusele ja solvavale labasusele ka ei teinud. Ka oma ametist lahkumise kõnes ütles peaminister, et koostöö koalitsioonipartneritega oli olnud hea. Nojah, ta ei saanud EKRE kohta halvasti öelda, sest mine tea, millal  nendega koostööd  jälle vaja võib minna. Mailis Reps ütles siiski otse välja, et EKRe lõpututest skandaalidest ja süvariigi hävitamise plaanidest sai neil kõrini juba ammu.

Nüüd kostab uue sündiva koalitsiooni kohta palju kriitikat. Kes ei taha korruptiivse mainega Keskerakonda, kellele ei meeldi Reformierakonna tagasitulek võimule. Mina ei talu EKRE retoorikat, aga me kõik peame tunnistama, et on olemas rahvagrupid, kes kõiki neid erakondi on valinud. Just selline on läbilõige meie inimeste poliitilistest eelistustest ja nendest erakondadest peab ka valitsuse kokku panema. Ei saa me valitsemisteenust kusagilt paremast riigist sisse osta :P Kuna Kesk+Refi valitsus esindab enamust rahvast, ja see kombinatsioon on igatahes parem kui eelmine. Vähemalt on võtta kompetentseid inimesi ministrikohtadele.  Selliseid erakondi, kellel pole minevikus skandaale või jamasid, leidub ainult nende parteide hulgas, kes võimule pole pääsenud. Ja nagu EKRE näitel saab väita,  kui piruka juurde pääseti, siis tekkis ikka kiusatus kas omadele jopedele riigi raha jagada, olulistesse ametitesse oma esindajaid suruda või muid hüvesid parteilise kuuluvuse järgi jaotada. Keegi ei usu, et rahandusministri nõunik Kersti Kracht oleks ilma Martin Helme heaksiiduta või surveta hakanud Hillar Tederi käest meelehead nõudma soodsa Kredexi laenu saamise eest. Ma ei taha meenutada seda kõike, kuidas  EKRE on püüdnud vaba ajakirjandust lämmatada, erakondade rahastamise uurimise komisjoni sulgeda jms. Või missugused naljanumbrid EKRE pidevalt vahetuvad ministrid olid. Loodetavasti on sellega nüüd lõpp.

Reformierakond ja Keskerakond tõid välja põhimõtted, millest nad koalitsioonikõneluste alustamisel lähtuvad.  Mulle meeldis, et esimese asjana lepiti kokku  kõiki ühiskonnagruppe auväärselt kohtleva poliitilise kultuuri ning lugupidava riigivalitsemise põhimõtetes, mis toetub meie põhiseaduse vaimule. 

Lisaks pandi kirja veel mõned uue valitsuse  kavatsused, mis küll peaks olema iseenesestmõistetavad, aga millest eelmise koalitsiooni poliitika hakkas kaugenema, nii et see ei vastanud enam euroopalikele väärtustele ja  õõnestas alla meie suhteid nii naabrite kui liitlastega.

• Eesti on tubli väikeriik, mis toetab kõiki inimesi ning nende soovi ennast teostada ja panustada Eesti arengusse.

• Lähtume Eesti riigi ja rahva ühisest parimast huvist ning õigluse ja õiguse põhimõtetest. Eesti on õigusriik, kus kõik ühiskondlikud otsustusprotsessid on võimalikult läbipaistvad.

• Peame oluliseks sotsiaalse, majandusliku ja piirkondliku ebavõrdsuse vähendamist ning iga inimese tervise ja heaolu edendamist.

• Seisame kõigi Eestimaa inimeste, kaasa arvatud vähemuste, õiguste eest ning austame eraelu puutumatust.

• Eesti välis- ja julgeolekupoliitika keskmeks on Euroopa Liidu, NATO ja ÜRO liikmelisus ning aktiivne Eesti huvide esindamine nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka kahepoolses suhtluses.

• Jätkame aktiivset rolli Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmisel ning töötame selle nimel, et erinevaid ELi rahastuid kasutada võimalikult kiire rohe- ja digipöörde läbiviimiseks, mis ei jäta endast maha ühtegi Eestimaa inimest ega piirkonda.