teisipäev, 20. september 2022

Järjekordne e-riigi tüng

Ma vist isegi olen korra sellel teemal sõna võtnud, et miks meil eeldatakse, et kõik meie riigi kodanikud on e-võimekad. Et kõigil on ligipääs e-teenustele, kas nutitelefoni, e-maili või vähemalt hariliku mobiiltelefoni sõnumite kaudu. Aga ikkagi on palju neid ääremaadel elavaid vanemaid inimesi, kellel seda võimalust pole. Nagu mu vend. Ta on minust noorem, aga ikkagi elab sellest inforuumist väljaspool. Telekat küll vaatab, aga ei jaga kõike seda värki, mis seal räägitakse. Või õigemini ei arva, et see tema probleem oleks.

Nagu näiteks see, mis puudutab elektrihindu, -pakette ja saabuvat universaalteenust. Kui ma sõitsin teda "päästma" ehk uurima, mis seis tal elektriarvetega on, siis õnnestus tal üles leida augusti arve. Tavaliselt  pole ta oma arveid isegi ümbrikust välja võtnud, sest "mis ma ikka vaatan, mul läheb see automaatselt arvelt maha".  Eks ma olen temaga üritanud varemgi seda asja arutada, aga selgus, et ta on ses osas täiesti muretu olnud. Ta jätab oma pensionist arveldusarvele 150 eurot, millest peaks saama makstud telefon, telekapakett, prügivedu ja elekter. Sellest peakski jätkuma, aga...

Kui ma nüüd tema viimast elektriarvet vaatasin, siis kuulus maksmisele 89 eurot. Esimese ehmatusega mõtlesin, et nojah, augustis olidki kõrged hinnad. Aga siis süvenesin asjasse ja selgus, et selle kuu arve oli 37 eurot, ülejäänu oli varasem võlgnevus ja intress. No tere talv...

Muidugi võib öelda, et mees on ise olnud hoolimatu ja loll. Aga seesama 150 eurot oleks pidanud ju maksed ära katma. Sõitsime siis linna, kus tema teada pidi olema Eesti Energia klienditeenindus. Et uurime, kuidas võlg tekkinud on. Selgus, et 1.septembrist 2022.a on see teeninduspunkt suletud. No leidsid ikka aja, just nüüd, kui inimestel oleks palju küsimusi, mida või kuidas uue universaalteenuse kehtima hakkamise osas peab tegema. Kas see tuleb iseenesest, või kuidas vastav avaldus teha. Aga kui klienditeenindust pole, siis ilma internetita maainimesel puudub igasugune lepingu sõlmimise võimalus. Telefonijutu järgi seda ilmselgelt ei saa teha.

Olime vennaga ikka täitsa ehmunud. Hea küll, ma üritan tema lepingu numbri ja viitenumbri abil uurida, mis saab edasi. Olin valmis ka võla tasuma. Aga siis tuli parem mõte. Lähme pangakonmtorisse, mis ikka veel eksisteerib selles väikelinnas, ja vaatame, kui suur võlg on praeguse seisuga ja miks see üldse tekkinud oli.

Ja seal selgus üllatav tõsiasi. Venna arvel oli puudujääv summa täitsa olemas, aga seda polnud juba kuid täies arve ulatuses üle kantud. Sest kunagi kehtestatud limiit ülekandele  ei võimaldanud suuremat arvet tasuda.

No tule taevas appi! Minu venna probleem sai seekord lahendatud ja puuduv summa tema arvelt üle kantud. Aga ma olen kindel, et ta pole ainuke, kellel just sel põhjusel võlg tekib. Aga küsida pole enam kelleltki, inimkeelset klienditeenindust pole. Ja telefoni teel jutule pääsemiseks on vaja kaameli kannatust. Aga elektritarbimise lepingut ei saa ka kannatlikkuse abil sõlmida. Kas tõesti kontorite sulgemisel sellele pole mõeldud?

Venna avamata kirjade hulgas oli ka prügifirma nõue, et ta teataks neile oma kontaktandmed, e-maili aadressi ja mobiiltelefoni numbri. Aga tal  pole ju kumbagi. Järelikult on ta olematu ehk nähtamatu klient., aga kes maksma ikka peab. Kohustuslikus korras.

8 kommentaari:

tegelinski ütles ...

Nii hea, et lahenduse leidsite!

Emmeliina ütles ...

ajalehelugu minu meelest

helle ütles ...

Eks vend on muretu selle pärast, et ta on harjunud, et tuleb linnast tark õde, kes tema mured lahendab. Mis on ju tore, et Sa oskad ja saad teda aidata. Eks meil igaühel ole vahel vaja, et meid keegi tupikust välja aitaks. Olgugi, et meil on e-maili aadress, nutitelefon, arvuti, digioskused ja mõistust neid õigel moel ja ajal kasutada.

Bianka ütles ...

Ei, vend ei looda minu abile, sellest ajast alates, kui ma Tallinna kolisin. Ma pole seal käinud vist juba 4 aastat ja ta pole mulle kordagi helistanud,et kasvõi rahalist abi paluda. Aga muretu oli ta seetõttu, et tal oli arvete maksmiseks raha pangakontole jäetud. Mis on tema eluviisi arvestades täiesti vastutustundlik käitumine.

Kust tema võis teada, et maksetel mingi limiit on peal. Ma isegi imestasin esimene kord, kui internetipangas tuli elektrihindade kasvades teade, et makse tasuti osaliselt. Maksin siis puuduva osa ära ja suurendasin limiiti. Samas ei püsi ju meeles, kui suur limiit erinevatel maksetel on pandud.

mustkaaren ütles ...

Kui tal on mingi puue, las taotleb vallast tugiisiku. Siit loetu põhjal arvan umbes, et tal on õigus tugiisikuteenust saada. Arvestades, et lähedasi pole ja Sina elad kaugel, oleks see ilmselt juba lähemas tulevikus eluvajalik.

Bianka ütles ...

Ma ei tea, kas see, kui inimesel on 100% töövõime kaotus, tähendab automaatselt ka puuet või peab seda veel eraldi taotlema?

Igatahes ütlesin talle, et kui ta ei saa enam ise hakkama, siis küsigu vallast abi. Ta arvas, et esialgu pole asi veel nii hull. Kõndimist häirib tal mitte liigesevalu, vaid pigem lihaste põletik. Ühel jalal säärel ja teisel jalal reiel. Ta ise väidab, et see häda tekkis tal pärast vaktsiinisüsti saamist. Aga sel võib ka muu põhjus olla. Arsti juures ta vähemalt käis ja kurtis, et kole palju raha läks rohtude peale. Ehk läheb see ikkagi lõpuks üle.

mustkaaren ütles ...

Puuduv töövõime ei ole sama, mis puue. Neid taotletakse ja määratakse eraldi, sest erinev määratlus ja puude astmete puhul ka abi, ravide ja rehateenuste hulk.
Tugiisik on konkreetne inimene, kes aitab dokumentide, asjaajamiste, kaugemal keskustes nt arstilkäimise jms-ga konkreetselt. Ta pyhendab teatud arvu tunde kuus oma nö kliendile ja suhtleb jooksvalt, samas, kui nt KOVi sotsiaaltöötajad ei jõua niimoodi isiklikult inimestega tegelda, sest abivajajaid on palju ja neil on mõnikord päris mahukad probleemid.

Bianka ütles ...

Aitäh info eest, Mustkaaren! Ma ise olin juba ka aimanud,et need on kaks ise asja. Aga no jällegi, tule terve mõistus appi, kui inimene on 100% töövõimetu, siis peab tal ju puue olema.

Igstahes olen aru saanud, et puude vormistamine muutub eriti oluliseks vanaduspensioni ikka jõudmisel.