Tegelikult neist pääsu pole ja varem või hiljem tuleb nendega rinda pista. Kui päris täpne olla, siis helistada, ja üsna varsti.
Eile oli mu vaimne tervis päris heas seisus, ja tegin mõned kõned ära. Kõigepealt remondimehele, kes pidi mu veeavarii tagajärgi korteris parandama. Et kas on kindlustusest või kahju tekitanud korteri omanukult mingit pakkumist tulnud. Ei mittä... siis helistasin korteriühistu haldurile, kes alati asju kontrolli all hoiab ja sain teada, et kahjuteatis on esitatud ülemise korruse omaniku kindlustusfirmale. need seal pole otsustanud ega vastust saatnud, missuguse tööde teostaja nad valivad. Hea seegi, et ma ei pea oma kindlustust asj asse segama, mis tähendaks 200 euro suurust omavastutust.
Teine kõne läks mu vennapojale, et millal me urni venna tuhaga maha matame. Ehh, muidugi tahaks ma öelda, et tehke see ilma minuta, aga noh, nii lihtsalt ei sobi. Vennapoeg polnud muidugi protsessi (kiviplaadi tellimist jms.) alustanud, lubas järgmisel nädalal sellega tegeleda. Noh, ja eks mina pean mingid mahamatmisega seotud lisavärgid nagu toit, jook ja lilled enda peale võtma. Ja sõitma 600 km ja mõtlema, kus ma ööbin ja öhtust söön. maakohas on see keeruline.
Urn tuleb mahutada siia kuhugi isa ja ema haua vahele.
Ja siis sõnumeerisin oma armsale Võrumaa sugulasele, et kas ta ka sel aastal on nõus mu vanemate hauaplatsi eest hoolt kandma, tasu eest muidugi. Mida ma suurendasin seoses inflatsiooniga 30%. No vähemalt ütles ta jah.
2 kommentaari:
Hauandusevärgid on hakanud mindki painama.Ja kui tuli mingi kalmistukorrashoiufirma reklaam emadepäevaks,siis küsisin vastu hoopis,mis maksaks graniitkillustiku laialilaotus mu Ida-Viru surnuaia platsile? No tuhande kandis...Paljuvõitu...ja ma pean jälle bussilogistikaga laveerima ja "kündma" ikka veel ise oma "ealiste iseärasuste radikuliidiga" seda "umbrohupõldu" seal.Liiv maksis eelmine aasta kuskil 450.-,teisele sama suurele platsile seal, aga jah, koos kiviesise peenravärgi konstruktsiooniga.Tuleb ju ise, oma põlvkonnast lähtudes, see teema korda ajada,sest peale mind tuleb ilmselt veeuputus,pole huvitujaid ega s e l l e kultuuri kandjaid(oh aegu,oh kombeid,eks ole).
Arutasime mu Rootsist pärit väimehega ka neid surnuaia ehk omaste haudade eest hoolitsemise probleeme. Neil kirstumatuseid praktilisel ei esime enam, ja urn tuhaga paigutatakse kuhugi müüri sisse või kui maassae, siis väga piiratud maa-alale, mida hoolitseb kohalik kalmistute orgamisatsioon
Ma arvan, et nii läheb lõpuks ka meil. Sest omaksed on kaugel ja vana surnuaiakultuur enam ei toimi.
Postita kommentaar