No keda meist ei erutaks suur raha või suur armastus. Ainult et mõnikord tekib küsimus, kumb oli suhte alustamiseks määrava tähtsusega.
Loen neid ajakirjanduses avaldatud jutukesi Triin Tuula ja Priit Piilmanni suhtest ja nende lastest, eriti kuna isa oli esiteks pururikas, teiseks abielus ja kolmandaks, praeguseks surnud. No mis värk selle kõigega on? Nüüd jahvatavad kohtuveskid, et teha selgeks, kes kui palju pärib. Kas tõesti on nii abikaasa kui armukese lastel võrdsed õigused? Kas ei määra seda see, missugune on testament või missugused õigused annab abielu ja sellest sündinud laste seisus? Või millele toetub kohus sellise rahanõude arutamisel?
Olen rikaste seltskonnaeluga kursis olevate tuttavate kaudu kuulnud, et preili Triin oli lisaks ilmateadustamisele ühe rikkuri jahtklubi sekretär. Kus ta siis kohtus teiste klubis käivate jõukate (aga abielus) meestega. Kes see teab, kuis kõik see algas... aga lõpp on inetu. Kui armastusest sai äriprojekt. Kui naine ütles mehele, et maksa mulle 500 000 ja siis ma rohkem midagi ei taha sinult.
Meie ühiskonnas vist pole tabu, et abielus mehega ei hakata enne liini ajama, kui ta lahutatud on? Kas vanaaegne määratlus "kullakaevaja" tänapäeva noorte naiste ja nende rikaste kallimate kohta enam ei kehti? Mul pole Triin Tuulast ega tema lastest kahju, kui nad oma isa pärandusest piisavat nutsakat ei saa. Sest ilma neid lapsi ei jäeta, aga nende emale pole tõesti testamendiga midagi jäetud. Äkki ikka oleks pidanud arvestama sellist suhet alustades üksikema kasinate valikutega?
9 kommentaari:
Juba abielus oleva isiku teine v kolmas tagavaranaine olemine ei tundu just kõrge seisus ja äriplaanina on täiesti kipakas.
Triin Tuula lastel on suur vanusevahe. Kas see võiks viidata sellele, et suhe kestis ka nii pikalt, kuni surm neid lahutas? Ma ei tunne kumbagi osapoolt, aga olen lugenud, et Priit Piilmann oli pururikas ja et tema täiskasvanud pojad pold ka mitte vaesed. Ei tea, kui palju siin kullakaevamist oli, aga see aeg võiks möödas olla, kus lapsesaamine abielumehega või laps väljaspool abielu on ainult naise süü/patt. Aga mine sa neid teiste asju tea! Midagi ju nendele teistele lastele ka ikka kukkus ju!
Ega me muidugi ei tea kõiki suhete asjaolusid, ainult seda, mis ajakirjandusest loeme. Mulle jäi mulje, et esimese lapsega mees suhtles, aga teist last tal enam plaanis polnud saada ja suhe sai põhimõtteliselt läbi.
Samas neid abielu kõrvalt saadud lapsi ja uute nooremate naistega abiellumisi on massiliselt. Ilmselt lootis ka Triin sellele variandile. Vanast perest lahutusprotsessid on sageli pikad ja probleemsed, eriti jõukatel meestel, sest on palju, mida jagada. Aga see, et armuke läheb abielus mehe pere käest kohtust raha nõudma, on siiski üsna ebaharilik.
Usun, et lastele oli mingi elatisraha nagunii määratud, aga preili Triin tahtis rohkem. Ja seda võib ikkagi kullakaevamiseks nimetada.
Sada kaks last teades, et neid peab tõenäoliselt üksi kasvatama ei kuulu mu meelest kullakaevuri ametijuhendisse, see on suurem pingutus kui lihtsalt rahakoti õngitsemine.
Jumal hoidku saja kahe lapse eest, SAADA oli see sõna.
Uusi arenguid ehk pärandisaaga jätkub:
https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120169344/parandisaaga-jatkub-priit-piilmanni-poja-kristjan-piilmanni-vastulause-triin-tuulale-tehtud-pakkumine-oli-vaartuslikum-testamendiga-jaetud-parandist
P.s. ka abielus olles naise kõrvalt tibisid pidada ja kõigile rõõmsalt valetada on väga lugupeetamatu seisus ja ebaeetiline äriplaan. Vanasti kutsuti neid h00rajäägriteks või midagi.
Eks selleks et kõrvalsuhted tekiksid, on vaja kahte osapoolt. Moraal on tänapäeval nii vabaks muutunud, et õieti keegi ei imesta ega tee sellest numbrit. Isegi kui seaduslik abikaasa teab, siis on tihti tal sellest kas just ükskõik, aga elatakse edasi. Kuni keegi lahutust päevakorda ei võta.
Olen alati mõelnud, kui keeruliseks muutuvad niisugustest suhetest sündinud poolõdede või vendade vahelised suhted. Kui keegi on kusagil ajakirjanduses oma muljeid jaganud, on see enamasti valuline küsimus olnud. Mäletan Reet Linna juttu, kuidas ta ei suutnudki kohtuda oma poolõega, kes isal abielu kõrvalt sündis. Pärast selle õe surma oli ta isegi kahetsenud, et ei õppinud teda tundma. Aga liiga valus oli selle fakti omaksvõtmine.
Bianka, see oli Reedal ikka poolvend, Juta Haugi poeg---"Reet Linna: poolvenda nägin alles matustel".
Postita kommentaar