Tegelikult algas see juba neljapäeval ja täna saab pool katsumusest läbitud.
Kui ma eelmine kord tütre pere puhkuse ajal nende aeda ja koera valvasin, ütlesin, et see on viimane kord. Mu liigesed ei pea koera jalutusringidele vastu, eriti raske oli see kuumalaine ajal. Lisaks aia kastmine põua tõttu. Täpsemalt, kahe aia kastmine, sest mu oma aed on samuti janus.
Mõtlesin, et ütlen kindlalt ei, kui nad veel suvisel ajal kavatsevad puhkusereisile minna ja küsivad, kas ma olen nõus nende koduhaldjaks olema. Seda küsimust ei tulnud, ja kuna põud kestis juba maist saadik, olin õnnelik, et pean ainult oma aia kastmisega tegelema. Kuni ühes jutuajamises tuli lauseke, et siis, kui me puhkusele läheme... Oot-oot, mis puhkusele ja millal, küsisin ma vapustatult. Oi, kas me pole sulle öelnud, et 16.juunil? Vähe sellest, et keegi seda mulle öelnud polnud, ammugi küsinud, kas ma jaksan nende kodu ja koera hoida. Ja lisaks pole ma ikka veel täiesti terveks saanud. Köha ja nõrkus piinavad mind juba teist kuud. Arstid on kõiksugu uuringuid teinud, mis on enam-vähem korras olnud. Ilmselt on va koroona mind taas oma kerge külastusega pikalt vinduma pannud, nagu eelmiselgi korral, kui köha kestis 2 kuud.
Nojah, aga teha polnud enam midagi. Ei saa ju armast Kevinit koertehotelli panna ja aeda ära kõrbeda lasta. Nii ma siis annan oma parima. Kas ma juba mainisin, et kui enne oli lihtsalt põud, aga temperatuurid olid talutavad, siis täpselt nende ärasõidupäeval tuli kuumalaine, nii 30 kraadi kandis. Kui vanasti oli poe aknal silt "Õlut ei ole ega tule", siis nüüd tuleb tõdeda, et vihma ei ole ega tule, vähemalt meie kandis. Õlut õnneks on.
Hea seegi, et mu elukaaslane jätkuvalt töötu on ja saab mind veidi aidata. Aga ka tema tervis pole veel korras ja ta ei jaga kõiki kastmise nippe ega tea koerajalutamise taktikat. Kuidas käituda teiste koertega kohtudes, kuidas kakat kokku korjata jne. Siiski on temast palju abi ja kuidagi me selle katsumuse üle elame.
Ma küll ütlesin tütrele, et järgmine kord puhake sel ajal, kui normaalsed inimesed, kas kevadel või sügisel. Suved on meil nüüd alati kõrbekuumusega. Või siis vähendagu otsustavalt oma lillepeenarde mahtu. Ei tundunud, et kumbki neist soovitustest viljakale pinnasele langes...
2 kommentaari:
Nutikamad inimesed teevad suurte peenarde ja kasvuhoonete jaoks kastmissysteeme. Ei ole kõigil spetspumpasid jne, lihtsalt suur veetynn ja voolikud v torud. Mina ei ole nii kaugele jõudnud, esialgu leiutan lihtsalt põua tingimustes vee maa seest kättesaamise teemadel. Jäle on tõesti.
Ma ei tea, kuhu Su tytre pere reisis, aga kindlasti on seal veel palavam.
Tütrel oli kasvuhoones kastmissüsteem, aga see läks rikki ja pealegi ei meeldinud tomatitele see iga päev natukese vee tilgutamine.
Jah, kuum on ka seal, kus nad puhkavad, aga kui füüsiline tegevus piirdub kohvis suhkru segamisega või kokteilikõrre liigutamisega, mille järel saab enda kohe kas basseini või merre jahtuma viia, siis see on hoopis meeldivam.
Ma saan aru küll, et tütrel oli see eriti stressirohke aasta olnud ja tal oli puhkust hädasti ja kohe vaja. Ja no kui siiani olen vastu pidanud, siis need 2 viimast päeva elan ka üle.
Postita kommentaar