Kolimised

 Pärast mu elukaaslase surma seisid ees kolimised. Kõigepealt tema tütre kolimine nende endisse ühetoalisesse korterisse, siis Toomase asjade ärakolimine. Ja kolmandaks prügimäe tripp neist asjadest, mida enam kellelegi vaja pole.

Alustan viimasest, sest see leidis aset täna. Mul oli hea abimees, kellel oli autol kärukonks, ja rentisime haagise. Mure oli küll sellega, et kas leiame maja ees piisavalt suure parkimiskoha nii auto kui haagise jaoks, aga see õnnestus. Toomase tütar oli vahepeal keldrisse jäänud asjade sorteerimesel head tööd teinud, niiet haagise laadimisel suuri probleeme ei tekkinud. Ligiduses oli Rahumäe Jäätmejaam, mis pidi pühpäeval lahti olema. Kui sinna jõudsime, olid väravad kinni. Ja miks? Sest kuigi jäätmejaam reeglina oli pühapäeval avatud, siis seekord mitte. Guess, what? Sest nad peavad Nelipühi. Armas Jumal. eestlaste usuleiguse taustal, panna jäätmejaam kinni sellise usupüha pärast, millest enamus eestlasi midagi ei tea? 

Nojah, mis edasi? Tõsta asjad maha ja üritada esmaspäeval uuesti? Plan B oli Jüri Jäätmejaam, ja kui ma sinna helistasin, et kas olete täna avatud või peate Nelipühi, oli vastus, et oleme avatud. Aga kas olete Rae valla elanik? Muidugi ma olen. Rahumäe Jäätmejaama jaoks oli meil kaasas Toomase tütar, kes on Tallinna elanik. Tänu taevale, saime Jüris oma kräpist lahti ja suutsime isegi haagise tagastada õigeaegselt.

Ka kaks eelmist kolimist polnud kerged. Esimene oli ta tütre asjade kolimine vanasse korterisse. Kui jätta kõrvale see asjaolu, kui palju riideid ta selle kahe aastaga endale osta oli suutnud, siis tegi keeruliseks asjaolu, et ta tahtis oma vanasse korterisse justnimelt seda diivanit, millel ta siiani maganud oli. Mõlemas korteris olid uued 2-aasta vanused lahtikäivad diivanid, aga kui printsess tahab oma, siis peab ta seda ka saama. Nii pididki kolijad vedama ühe diivani üles 3.korrusele ja teise alla ja üles 2. korrusele. Aga kui see on lapsele oliline,siis olgu nii.

Kolmas kolimine toimus Toomase toast. Mida ma ei teadnud, et ta oli ostnud kokku hunniku retromuusikanseadmeixd. Mida ta kavatses kasutada oma retromuusikadiskodel maakultuurimajades. Kuna ma ise olen maalt pärit ja vastavas eas, siis ma tean, et sellel äriprojektil oli väga vähe lootust edule. Esiteks, meievanused enam eriti pidudel ei käi, mehed on kas surnud või allaandnud, nii et kui peole tuleb parimal juhul 20 inimest, kes on nõus äärmisel juhul maksma pileti eest 10 eurot nägu, siis see ei kata ju isegi transpordikulusid.

Toomas teadis mu skeptilist suhtumist sellesse projekti, ja nii ta keelas oma sõbral mulle rääkimast, mis ta kokku oli ostnud. lindimakid, kassetmakid, võimendused,kõlarid jne. Ma teab FB-s on vastavate fännide grupid, keda selline staff huvitab- Aga kui mina pärast Toomase surma ta korterisse astusin, kus kõik kohad olid seda retrotehnikat täis, siis sai shoki. mida sellega teha. Toomas teadis, et ma seda heaks ei kiida, seega palus ta oma sõbral  mulle sellest mitte rääkida.

Ja nii ongi hästi. Ma ei jõudnud temaga pahandada, et miks ta küll sellise jama kokku ostis. Ja tema jäi unistuste ja plaanide staadiumisse, enne kui suri. Ei pidanud kogema pettumust ega äriplaani pankrotti. Selle tehnika äravedamise võttis Toomase poeg enda peale ja loodab midagi sellest teistele samasugustele"retrohulludele" maha müüa.

Niiet pärast tänast siiski hästi lõppenud prügimäe trippi saan ma lõpetada Toomase süüdistamise tema valede asjade kokkukandmises ja keskenduda kõigele heale, mis ta mu ellu tõi-

Aga no Nelipühad? Armas jumal, meie usuleige rahva puhul, kas see on ikka õige põhjus sulgeda Jäätmejaam? Kodulehelt ma seda infot küll välja ei lugenud