Pingevabalt

 Tänane päev kulges pingevabalt. Kui eile muretsesin, kuidas hakkama saada lumeuputusega, siis täna läks kõik ladusalt. Hommikupoolikul puhastasin ära kõnnitee ja oma auto, sest päeva jooksul oli vaja poodi minna. Ja seejärel saabus, nagu lubatud, mu hea blogisõber lumepuhuriga. Selle abil sai ka ülejäänud hoov puhtaks, ilma et selg valusaks oleks jäänud. Boonusena kaasnes mõnus vestlus vana sõbraga, kellega ammu polnud kohtunud. Vahetasime muljeid, mis meie endi elus vahepeal toimunud on. Ja muidugi rääkisime ka teist, mu armsad blogisõbrad, aga täiesti pingevabalt. Ei öelnud kellegi kohta halvasti ega kritiseerinud kaasteelisi. Vähemalt mitte meie ühiseid tuttavaid. No võib-olla pisut avaldasime imestust mõne meist kaugelejääva mõttemaailmaga blogija üle. 

Siis vaatasin pingevabalt teleka aastavahetuse programme, mida õigel päeval ei jõudnud vaadata. Ja üllatusin meeldivalt. Väga meeldis mulle "Näosaate tõeline kuld". Ilmselt oli põhjuseks see, et ma seda saadet varem eriti polnudki vaadanud ja need olid mulle uued. No ja parimad palad on loomulikult eriti head. Kui varem olin olnud veidi kriitiline Reigo Tamme etteastete suhtes, siis nüüd vaimustusin täiega. Nii hääle kui näitlejameisterlikkuse üle. Ja siis vaatasin veel ka Kanal2 Teleõhtut ja jäin samuti rahule. Kui sul pole erilisi ootusi ega lootusi ennast vana-aastaõhtul teleka abil lõbustada, siis pingevaba järelvaatamine pakkus päris head meelelahutust. Eriti, kuna reklaamid sai edasi kerida.

Ja õhtu lõpuks vestlesin peikaga. Samuti pingevabalt, sest püsisime kindlal pinnal oma vestluses. Rääkisime oma lumepuhurite omadustest ja mõlema plussidest ja miinustest. Seda joont tulebki jätkata omavahelises suhtluses, siis pole vaja karta ei pettumusi ega valestimõistmisi.

Ja siit tuleb mu uusaastasoov nii endale kui ka teistele. Võtame elu nii pingevabalt kui võimalik. Ja tuletasin lisaks ka meelde oma vana moto, millega 9 aastat tagasi alustasin uut eluperioodi. Kõik saab lõpuks korda, ja kui pole veel korras, siis pole veel ka lõpp.

Uut ja vana

Vana aasta kokkuvõtet teha ei tahagi. Üpris kurb aasta oli, 4 mu eakaaslast lahkus teispoolsusse. Sekka oli ka mõningaid meeldivamaid koosviibimisi ja üritusi, aga nendest olen nagunii juba jutustanud.

Veidi jõululaupäevast, mis kulges üsna ootuspäraselt. Kuigi mitte nii, nagu varasematel aastatel. Siis oli mul lausa 2 meest, eksmees tütre jõuluõhtul ja kodus ootas Toomas. Nüüd oli "meesteta küla". Toomas oli  teisel pool vikerkaart, ja eks oli haigeks jäänud ega saanud tulla.

Seetõttu veetsin tütre juures aega kauem, kui tavaliselt. Sest kodus ei oodanud mind enam keegi. Ja vahepeal saatis messingeris mulle jõulusoovi ka peika. Phm. olin ma selle tutvuse maha kandnud, sest me polnud enam 4 kuud kohtunud.Vahet pole, miks. Aga viisakusest ikka soovisin ka talle vastu häid jõule.

Kui koju jõudsin,läks meie vestlus edasi. Selgus, et ta oli jõuluõhtul täiesti üksi. Ei perekonda ega teisi naisi. Lisaks teatas ta ootamatult, et tahaks minuga kokku saada uuel aastal. Olin väga üllatunud ja hakkasin õhinal kavandama ühist aastavahetust.

Ette rutates ütlen, et see plaan põrkus mitmetele  erinevatele arusamadele heast ajaviitmisest. Lõpuks läksime lausa tülli. Oli seda siis vaja... Oleksin pidanud targem olema, mitte nii hoogu minema ja laskma kõigel settida

Jõulu teisel pühal sain elamuse hoopis teisest ooperist. Pidime Toomase tütrega minema ta hauale küünlaid süütama. Läksimegi. Aga minu Google maps korraldas mulle sellist segadust, mida varem polnud kogenud. Arvasin, et teekond minu kodust Pärnamäe kalmistule on mul juba üsna selge, aga seekord pakuti mulle hoopis teistsugust marsruuti. Kohale ma sain, aga tagasitee kulges lausa imelikult. Mind tiirutati mööda Lasnamäe tundmatuid tänavaid, niiet ma enam ei jaganud kus ma olen või kuidas koju saan. Tavaliselt, kui olen läbi Lasnamäe koju sõitnud, siis on teekond mööda Peterburi maanteed kulgenud. Kuna tahtsin tüdruku nagunii Sikupillis maha panna, tundus see tee loogiline. Aga kui olime ringiratast mööda Pae ja Majaka tänavat juba mitu tiiru teinud, siis tuli mulle lausa nutt peale. Siinsamas on T1  ja Ülemiste keskus, aga sinna ma kuidagi ei sattunud. Lõpuks otsustasin, et rikun liikluseeskirju, sõitsin mööda trammiteed Peterburi maanteele. Trammi parasjagu ei tulnud ja pääsesingi nõiaringist välja.

Kodus uurisin arvutist, kus ma küll seigelnud olin. Telefonis marsruuti valida ei saanud, aga arvutis andis valida mitu teekonda, kuidas sihtkohta jõuda. Seekordne oli vist Laagna tee kaudu, kus ma varem polnud käinud. Ja ilmselt pöörasin ka mõnes kohas liiga vara või hilja ära. Igatahes järgmine kord olen targem. Teen marsruudi valiku eelnevalt arvutis ära ja saadan selle telefoni.

Uut aastat võtsin vastu sõbrannaga oma kodus. Tulevärki oli kõvasti, ja nägin ka, kuidas see paugutamine loomadele mõjus. Üle tee naaber tuli koju, siplev ja värisev koerake süles. See oli noor alla aastane kutsikas, kes polnud sellist märulit varem kogenud. Ta kas puges aiast hirmuga välja või tõmbas jalutades rihma otsast lahti.Ilmselt pidi pererahvas eksinud loomakest kaua otsima. Kõrvalt naabritega kohtudes  küsisin, kuidas nende kassiga lood on. Ise mõtlesin, et kuidas nad kassi üksi tuppa jätta julgesid. Nemad aga vastasid, et said kiisu ikka kuidagi puu otsast kätte. Kuidas nii, nende kassike on väga arglik ja nad jalutavad teda ainult rihma otsas või süles. Aga paugutamine, mis juba palju varem algas, ehmatas kassi nii, et ta tõmbas enda ootamatult lahti ja rohis puu otsa,kust teda kätte saada polnud lihtne.

Uuelt aastalt ootan loomulikult, et see tuleks parem kui vana. Et sõjad lõpeksid ja isiklikus elus ning tütre peres tuleks helgemaid aegu. Mu AD võtmise algus oli väga konarlik ja tundus, et pean selle katki jätma. Suus oli kogu aeg mõru maitse ja kartsin, et see kahjustab mu maksa. Ühel päeval unustasin tableti võtmata ja imestasin, et suu polegi mõru. Võtsin ikka järgmisel päeval tableti ära, aga mida enam ei tulnud, oli mõru maitse. Nüüd jätkan vapralt ja loodan, et mu tuju muutub pikapeale rõõmsamaks.

Praegu aga sajab ja sajab lund ja millalgi pean seda kühveldama minema. Ühest küljest hea trenn, aga kardan, kui valusaks mu selg jääb. Lumepuhurit on oodata alles sünnipäevakingiks. Või peaksin tütrele ütlema, et tehku see kingitus ennetähtaegselt ära.