Saatus
Muidugi tuleb
juttu hea blogisõbra Lendava Konna uuest raamatust "Esimesed 100. Saatus". Kuigi
raamatuesitlused aina jätkuvad, siis minul on autogrammiga eksemplar käes ja
läbi loetud.
See raamat on järg eelmisele raamatule "Esimesed sada. Segadus". Need raamatud räägivad ühe mehe elust alates NSVL aegadest kuni tänapäevani, isegi veidi tulevikust. Ajastukohast äratundmisrõõmu jagub meie põlvkonna inimestele kuhjaga. Siduvaks niidiks on suhted 100 naisega tema kirjul eluteel, mis lõpuks viivad oma saatusega kohtumisele, mis tõmbab naiste loetelule joone alla.
Selle tekstiga tutvustasin Konna
raamatut mõnes FB grupis. Aga oma blogis on vaja ikka rohkem tagamaid lahti
rääkida. Tunnen hr. Konna nüüd juba 15 aastat. Oleme kohtunud nii isiklikult kui ka
interneti erinevaid kanaleid kasutades suhelnud. Eriti tihedalt toimus see algusaegadel, kui meie blogiseltskond aktiivselt kirjutas ja üksteise postitusi
kommenteeris. See oli üks omapärane suhtluse vorm, mis minu muidu
igavapoolsesse argiellu palju emotsioone tõi. Ja olgem ausad, nii mõnigi meist
oli tol ajal natuke Konnasse armunud. Niiet seda uut raamatut oodates olin
natuke elevil, kuidas on kajastatud kogu meie seltskonna naiste suhted Konnaga. Ma küll ei kartnud, et ma "Konna 100 naise listis" äramärkimist leian, sest sedasorti suhteid meil polnud. Aga ikkagi tuli ette nii flirti
kui piiripealseid vestlusi. Meie tolleaegse naiskollektiivi rahustuseks pean
ütlema, et blogisuhtlusest raamatus juttu pole ja keegi ei pea kartma enda
paljastamist.
Olles lugenud kõiki nelja V.L.Konna
raamatut, peab mainima, et kõige sümpaatsem tegelane neis oli Armand, aga
"100 esimese" kahe osa vahel on toimunud samuti positiivne areng. Kui "Esimesed 100. Segadus" muutus mulle natuke tüütuks, sest stseenid olid üsna üheülbalised, stiilis "tulin,nägin, võitsin (ehk
skoorisin)", kus vaheldusid vaid naiste juuksevärv, jalgade pikkus või
tegevuspaik, siis teine osa oli tunduvalt sisukam. Siin polnud naised mitte
lihtsalt objektid, vaid juba tegelased mina-jutustaja elus. Ka olustikku oli
huvitavamalt kajastatud.
Küllap mõjutab mu arvamust see, et Konna juttude järgi tean
ma selleaegseid tegelikke tagamaid paremini. Ja olen kindel, et selle raamatu minategelane pole autor ise, vaid koondkuju tolleaegsest meeste elust ja valikutest.
Seega soovitan soojalt see raamat
soetada ja läbi lugeda, ka neil, kellele "Segadus" väga ei meeldinud.
4 kommentaari:
Teeb rinna rõõmsaks juba laupäeva varahommikul, mis siis veel õhtust rääkida :D
Uni läks hommikul vara ära ja mis sa ikka muud tarka teed, kui hakkad blogima :D
Ilmelik on see, et kui kusagilt mujalt midagi blogi teksti kopeerid, siis läheb normaalne kirjafont sassi ja seda ei õnnestunud kuidagi korda teha. Mustandis nägi kõik ilus välja, aga avaldades olid kummalised reavahed ja erinevad tähekujud.
Voilà-voilà, mis kõik välja tuleb, see oli kõik enne, kui ma otsapidi siia blogimaailma sattusin. Konnasse armunud ... hmm ... huvitav, aga miks mitte. They come in all kinds. See arvustus ja Kaamose jutt, kustkaudu ma siia saabusin annavad lootust, et võiks ikka läbi lugeda; varasemate raamatute põhjal mõtlesin, et ma ei viitsi tihtipeale vägistamise piiril toimuvat kepikroonikat edasi lugeda, kuigi mulle meeldis toonase ajastu kirjeldus, kuigi tollal kui Konn ehitusjuhina pappi kokku lükkas olin ma veel ülikoolipingis). Ülaltoodu tõttu jäi ka Konna raamatuprojekt toetamata (millepärast oli veidi piinlik isegi), nii et Konn, kui sa siia sattud, siis palun, ära pahanda, sina kui inimene meeldid mulle küll. Võib-olla loen nüüd autoriteetsete soovitajate toel ikkagi uue teose läbi.
SSP - tänan ja ootan huviga tulemit:) "Vägistamise piiril kepikroonika" on esimese osa teatud peatükkide kohta tabav iseloomustus. Lävisin keskkooli viimasel aastal pätikambaga, kelle mõned leebemad ajaviitmisvormid seitsmekümnendate keskel on kohati faktitruult kirja pandud. Ülikool ja uus seltskond päästsid hullemast:)
Postita kommentaar