Viimasel ajal on mu blogindus unarusse jäänud. Mitte sellepärast, et mõtted otsa oleksid saanud või midagi enam ei toimuks mu elus. Olen hoopis hakanud rohkem valima, millest rääkida või kuidas seda öelda. Sest sõnadel on suur võim, pea-aegu sama suur kui tegudel. Sõnad võivad palju haiget teha, raskem on nende abil midagi parandada. Seepärast tuleb sõnadega ringi käia väga hoolikalt, sest neid on imelihtne valesti mõista. Ei tähenda seegi, et räägiksin vaid puhast tõtt. Paraku on nii, et emotsionaalsed kirjeldused ei ole kunagi päris tõesed olukorra kajastajad, vaid hetkemeeleolud. Hetk möödub, aga kirjeldus jääb. Aga tõde? See jääb iga lugeja suvaliseks kujutluspildiks.
Nii olengi hakanud hoolikamalt sõnu valima. Ja mis on tulemus? Kaaludes, mida võtta, mida jätta, jõuan enamasti selleni, et polegi mõtet kirjutada. Tõepoolest, milleks? Kas ajaviiteks või meelelahutuseks, kas endale või teistele? Ega seda aega nii laialt käes pole, et teda muudkui viita, ja kas meel ikka on pärast lahedam? Vanarahvas on ammu öelnud, et vaikimine kuld, rääkimine hõbe...
5 kommentaari:
jep. nii ta om.
Helve
Et kui Sa maalid pildi, siis pildiga Sa ju väljendad midagi. Kas maalid pilti selleks et väljendada. Või selleks et tunda rahuldust väljendamisest.
Kõik sõltub sellest kui kõvasti sõnadesse klammerduda. Ja ka sellest kas kontekst on näostnäkku suhtlus, kirjasuhtlus või ,,lihtsaltblogi,,...;)
Eks kõik piirangud ja piirid seab ikka endale inimene ise.
Ise, ikka ise teeme oma head ja vead, valime oma valikud. Küllap see kõik millekski vajalik oli, ka see, mis valesti läks. Räägitakse, et inimene saab targemaks, kui oma vigadest õpib. Ei tea-aa, ehk muutub ta vaid ettevaatlikumaks...
Kui ma blogindusega alustasin, oli see kõik väga uus ja huvitav. Ei teagi, kas see eneseväljenduse viis tõi endaga kaasa rahuldust, kardan et pigem tõi see kaasa hoopis rahutust. Sai arvamusi vahetatud ja vaieldud, selle käigus leitud mõttekaaslasi ja blogisõpru. Kuigi see oli väga põnev ja haarav aeg, aga siiski on see etapp nüüd läbi saanud. Mis edasi? Ei tea. Teistmoodi. Vist.
Ikka on tore ka, kui keegi oma mõtteid avaldab ja sinul tuli see ju ikka väga hästi välja. Päris kahju, et aktiivsest kirjutamisfaasist väljuma hakkad. Aga kui mingi asi end ammendub, siis oled järelikult jõudnud uuele tasandile ehk paistab nagu "üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna"-levelile. Asi seegi :)
Postita kommentaar