neljapäev, 3. märts 2011

Edevuse laat

Ei räägi ma rohkem poliitikast ega poliitikutest, kuigi küllap on edevus üks neid liikumapanevaid jõude. Eks ole nemadki inimesed, nagu meie teiega. Mis see blogimine ikka muud on kui üks edevuse laat. Kirjutamine ja oma mõtete eksponeerimine ühest küljest, aga lisaks sellele kiikamine, et kas keegi ka loeb. Küllap enamus meist on millalgi jälginud kas blog.tr edetabelit või omaenda blogi loendurit. Nüüd on see lausa bloggeri paketis sees. Kui loendur teatas 10 000. külastaja täitumisest - ohoo! Juba 50 000-uskumatu, missugune huvi mu blogi vastu! Olen itsitanud nende kaasblogijate üle, kes oma kaunteri numbreid blogis tõsimeeli esitlevad. Need numbrid pole ju lugejate arvud, vaid sisaldavad väga palju lihtsalt lahtiklikkajaid. Ja kui pole ekstra ära keelatud, siis sisaldab see ka su oma külastusi. Siiski ei saa eitada, et blogi populaarsus mindki ükskõikseks jätab. Oma "bloginooruses" särasin uhkusest, kui TOP100 -s esmakordselt kõrgele kohale pääsesin. Ja viimasel ajal olen vastupidi, imestanud, kui mu blogi seal ikkagi mõnikord vilksatab, kuigi ma enam palju ei kirjuta. Ka teised endised "staarid" on kuhugi kadunud ja koht edetabelis pole minu jaoks enam näitaja. Sest neid, kellega varem ennast võrdlesin, seal palju alles pole. Oma blogi lugejate kaunterit pole ma mitu kuud vaadanud. Kas minu edevus on maha käimas?

Millalgi imestasin sellegi üle, kes mind ometi loeb USA-s või mitmetes teistes kauges maades. Juba ammu olen nii targaks saanud, et need 0-sekundilise külastusajaga "lugejad" on kõikvõimalikud otsingumootorid. Palju mul pärislugejaid on, ei teagi. Ilmselt mingi kümmekond on neid, kes ikka aeg-ajalt pilgu peale viskavad, kas midagi uut pole ilmunud. Kui keegi kommenteerinud on, siis on loomulik, et ta tuleb tagasi vaatama, kuidas arutelu edasi on kulgenud. Ja see, et mõnelt aadressilt mind päevas 10 korda vaatamas käiakse, ei tähenda, et sel isikul on minu vastu kõrgendatud huvi. Tema blogis lihtsalt on minu blogi link, mida kasutavad ka mitmed teised tema lugejad. Kui üks kaasblogija tõi välja oma blogi statistika, mille järgi mina olin olnud tema blogi über-super külastaja, siis hakkas mul veidi imelik. Ma küll lugesin tema blogi, aga taevane arm, ma polnud kaugeltki obsessed. Hea vähemalt, et tegu polnud meesblogijaga, muidu oleksid ehk lausa kahtlased mõtted tekkinud. Et sellist esiletõstmist vältida, ei ole minu blogis enam lingilisti. Ja teile ei hakka ma ka ütlema, kust aadressilt minu juurde kõige rohkem on tuldud. Otsingusõnu, millega on jõutud minu blogini, ei hakka siia samuti kirja panema. Need kogemata lahtiklõpsajad pole blogi lugejad. Blogi sünnipäeva õnnitluste ja õlalepatsutustega ei kavatse samuti tähistada. Või ehk ei tee ma seda sellepärast, et kardan, et keegi nagunii ei soovi mu blogile pikka iga :D

Ikkagi sain ka mina väikest viisi kõrvust tõstetud, kui avastasin oma blogi kajastamise mitmes erinevas kanalis. Nii EPL "säutsuvad ja blogivad" artiklites (sellele juhtis Kaamos tähelepanu), station.ee paiknen (vist?) mingis blogijate A-listis, venekeelses "mnenie.ee"-s olin samuti mõni aeg tagasi tõlgitud/tsiteeritud. Kõige viimati leidsin enda uuest blogide koondist, millest polnud varem kuulnudki. Küll ma olen kuulus! Vaadake järgi, äkki olete teie ka :D Kaamos on küll igal pool esindatud!

Tegelikult pani see mu mõtlema, kas või kuipalju sellistest kanalitest inimesed üldse kuulnud on või kes neid blogide lugemiseks kasutavad. Kardan, et mitte eriti paljud. Kui paljud üldse bloginduse vastu huvi tunnevad peale nende, kes ise kirjutavad? Uued lugejad tulevad ikka kas tuttavate tuttavate kaudu või läbi blogipuu. Aga no vähemalt nende kanalite toimetajadki on mu blogi lugenud...

26 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

glagadi on praeguse kommentaari kinnitussõna.
see jutt siin on ka glagadi, sest mida ma siit teada sain: ojah kirjutaja ei ole edev, kõik ülejäänud on, aga kirjutaja tahab lihtsalt, et kõik teavad, et ta igasugustes blogstationites ja 10 minutis jm esindatud on. sest kirjutaja on nii kuramuse glagadi.

sjgelle ütles ...

Ei ole midagi uut päikese all, Bianka. Kõik puha tuttavad tunded.
Ja see, et ma oma blogi sünnipäeva ära märkisin, ei old otseselt mõeldud õlale patsutamise lunimiseks.
Edevus muidugi, ka see, et sa kõigele vaatamata tead, missugustes blogijate edetabelites sa oled sees.
Mina küll siin niisama ei klikka, loen läbi ka ikka.
Ka sinu teist blogi.
Blogime edasi, mis meil targemat teha!!!?

Trulla ütles ...

Mina ka loen - kuigi ma viimasel ajal isegi kommenteerida ei jaksa. Aga loen - läbi! korralikult!

:))))

Ja nii ongi! :)

Bianka ütles ...

Ha-ha-haa! Muidugi olen ma edev, ma pole seda eitanudki. Sina aga glagadi, ei jaga blogindusest tuhkagi. Mina sattusin nii üht kui teist kanalit lugema juhuslikult ja tahtsin ka teistele teada anda, kus kajastakse blogindust. Niimoodi, meie, blogijad teeme. Sealjuures ära mainides mõned eksiarvamused, mis mulle on silma jäänud edevuse erinevatest väljendusvormidest.

Helle, sind ma olen ikka arvestanud nende oma kümne püsilugeja hulka :D Kuigi olen viimasel ajal kahelnud, et sa enam ei loe. Blogimine ja kommenteerimine meie vanas kogukonnas ON siiski tunduvalt vähenenud. Uued, kes asemele on tulnud, ei ole mulle vähemalt enam samaväärselt huvi pakkunud. Minu viga, mitte nede oma, muidugi!

Trulla on lausa varjusurmas olnud! Teretulemast tagasi!

Kaamos ütles ...

Mõnus postitus, algul tahaks kohe nagu seda "ega ma siis edevuse pärast..."-poosi sisse võtta, aga ega siis tõe vastu saa.

Ise riputasin end vaid blogipuusse ja BlogStationisse ning mitte mingil juhul ei pane oma blogi näoraamatusse, sealt jookseb piir.
Edevad oleme me, blogijad, loomulikult kõik. Otsime mõttekaaslasi ja jagame mõtteid, mis selles siis halba on? Klikilugeatel on mu meelest kaks toredat omadust: näed, kui mõni kauem kadunud olnud virtuaaltuttav taas vana IP pealt külas on käinud ja need otsisõnad, need otsisõnad :D
(Muuseas - mulle meeldib kohe kangesti teiste blogide blogirullides sorida. Vahvaid leide on niimoodi tulnud)

Bianka ütles ...

Mina ei mäleta, et ma ennast ise oleks stationi möllinud. Blogipuusse andsin küll ennast ise üles. Teise blogiga tahtsin hästi nurgataga olla, et igasugused glagadid sinna arvamust avaldama ei tuleks. Ja ometi oli blogipuu mu ikka korra üles nokkinud.

Tegelikult kadus mu blogirull ära veidi teisel põhjusel, kui see, et ma kellegi stammkundeks osutusin. See teadmine lihtsalt kinnistas otsust. On jah põnev teiste blogirullist uusi ja huvitavaid lugusid leida. Võib-olla veel ükskord taastan selle harjumuse. Kui enne blogimisharjumus ära ei sure ;)

Katsusin minagi kunagi tuttavate IP tuvastada, aga need varieerusid nii palju, et ma polnud kindel ja loobusin jälgimast. Kust sina tead, et see keegi on just see, keda sa arvad olevat? Kui ta ei tule otse oma blogirullist, siis ei oska mina küll seostada. Ja nagu öeldud, sinu blogist tuleb peale sinu veel x inimest. Kust ma tean, kes on kes?

Anonüümne ütles ...

Ha-ha-ha, glagadi on muide 2006. aastast saati bloginud ... seda selleks, et ta ei jaga blogindusest tuhkagi.

Bianka ütles ...

Kui sa midagi jagaks bloginduse reeglitest, siis sa kirjutaksid oma nime all!

kukupai ütles ...

Ma loen ikka ka Sind pidevalt, niipalju kui Sa kirjutada viitsid...
Aga jah, see vana seltskond hakkab kuidagi lagunema, isegi olen laisaks jäänud...

muusake ütles ...

Kui ma loen siis ma ikka kobisen ka natuke või ümisen...;) Kaasamõtlemise mõttes.

Hundioru Nirti ütles ...

Oot, mingid "bloginduse reeglid" on olemas v?

Hundi ulg ütles ...

Selle blogirulli võiksid ikka taastada (ja mind pane seal muidugi kohe esimeseks!!!). Mina sobran ka päris tihti nendes nimekirjades sellepärast, et kellegi kaudu leida uusi blogijaid.

thela ütles ...

Muidugi oleme me edevad :D. Või vähemalt vajame mingit väljundit, mis päriselus puudu jääb.
Mina olen ka enamuse neist blogidest, mida loen, leidnud teiste blogirullidest. Neid nn. blogipuid ma lihtsalt ei jõua jälgida, sest tavaliselt on mul blogimaailma võimalik pilk visata ehk kord päevas.

Bianka ütles ...

Selle üle võiks muidugi arutleda, missugused on või võiks olla need bloginduse kirjutamata reeglid. Kunagi bloginduse algusaegadel oli vist kogenum blogija Trulla see, kellelt nii mõnegi tõe omaks võtsin.

Aga eks oma sisemise reeglistiku on igaüks ise enda jaoks paika pannud. Mis ei tähenda, et ta seda aeg-ajalt ikkagi ei eiraks ;)

Köögikata ütles ...

Mina ka mingit puud ei kasuta, aga olen end mind huvitavaid blogisid jälgima pannud ja kui on parajasti aega, vaatan ikka selle uute postituste nimekirja üle. Ja olen ka mitmed huvitavad blogid just teiste listidest leidnud.
Edev olen ka. Aga samavõrra ka uudishimulik. St ei käi blogisid vaatamas ja kommenteerimas ainult selleks, et teised minu oma vaatama tuleks.
Siin käin ikka lugemas neid huvitavaid arutelusid, ise selliseid algatada nagu ei oskagi. Lihtne maamutt, noh. ;o)

Anonüümne ütles ...

Tere!
Lugupeetud Bianka, olen taas see anonüümne, kelle kinnitussõnast glagadist on nüüd n-ö sõimunimi saanud. Ju mul on siis põhjusi mitte oma nimega kirjutada, kui ma seda ei tee. Olen Sinu blogi lugenud algusest peale. Huvitavalt kirjutad, algatad põnevaid diskussioone. Samas on mind kogu aeg häirinud, et püüad kõiki suruda mingisse reeglistikku, nendesse samadesse "bloginduse reeglitesse". Jah, viisakas peab olema, oleks vähemasti soovitav, aga bloginduse reeglid piirduvad küllap sellega, et ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. Aamen!
Ma ei soovi käia kellegi, ka mitte Sinu kehtestatud kirjutatud või kirjutamata bloginduse reeglite järgi. Ja kui päris aus olla, siis tundub mulle, et Sinu puhul ei ole tegu ehk mitte niivõrd edevusega, kui suure vajadusega tähelepanu järele ja pettumusega, et millegipärast pole Sa seda saanud või pole saanud sellisel kujul ja sealt, nagu ja kust tahaksid.
Lugupidamisega glagadi, kes oma kommentaaridele siinkohal punkti paneb.
Blogime kõik rõõmsalt edasi ja ärgem seadkem endale mingeid totakaid piire.
Muide, praegune kinnitussõna on "prall".

Bianka ütles ...

Minu arust elementaarne, et igas blogis kehtivad tema omaniku reeglid. Kellele ei meeldi, see sinna ei tule, eksju. Kaasa arvatud see, et ebameeldiva kommentaari võin lihtsalt ju ära kustutada. Praegu ma selleks küll põhjust ei näe.

Minu jaoks on bloginduse põhireegel, et kui oled ise blogija, siis peaks julgema oma nime alt öelda ka kriitikat. Anonüümsus oleks juhukülastajate valik. (Muide, arvan teadvat nüüd selle pikema vestluse järele, kellega praegu tegu on :D)

Teine reegel oleks see, et arutleda võiks teema, mitte autori üle. Eriti veel stiilis "sest kirjutaja on nii kuramuse glagadi"

Bianka ütles ...

Ahjaa, tahtsin anonüümset tänada lugupidamise ja mu blogi lugemise eest. Eks me kõik ole sellised nagu oleme, ja mis meil puudu või üle on, ei saa me mõnikord isegi aru. Igavus on igatahes üks asi, mida ma ei talu.

Ka antud kirjatüki tegin ma meelega veidi edeva ja terava, et saada põnevamat arutelu selles talveunne suikunud seltskonnas. Ja saingi, selle eest ka tänu sulle, anonüümne (nüüd me oleme juba teineteist veidi tundma õppinud ja enam ei sõima).

Emmeliina ütles ...

ma isegi ei tea, mida need pooled terminid tähendavad ja kust puust ja mis otsingusõnadest jutt käib. Vahest olen vaadanud Top 100, et kas midagi-kedagi mind huvitavat on juurde tulnud. Kuna ise seal kunagi pole figureerinud ei tea tahta.
Minu blogimine algas delfi kommentaaridest ja jõudis delfi blogini välja. Kuna toompea, thela, algarv sealt lahkusid, siis tulin järele.

Ilmselt olen edev, kuid mulle tõeliselt kirjutamine meeldib ja mis veel suurem edevus :) hiljem oma kirjutatut üle lugeda.

Kommenteerijaid ootan eelkõige nagu vanasti kirju postkasti ja olen kurb kui kirju ei saa.

Selline naiivne blogija olen, kes parajalt uudishimulik ka. Eile panin kirja 17 isikut - blogijat, kelle pärisnimesid tean.(no välja arvatud Jüri Pino, Epp Petrone jm. kuulsused)
Ise ma ka eriline salastaja pole olnud.
Äkki see on nüüd see teine teema?

Hundioru Nirti ütles ...

Nilbe - kui inimene tahab kirjutada anonüümselt, siis kirjutagu anonüümselt ja pole siin midagi räusata ega nõuda. Vaba valik vabal maal ja mingeid "blogimise reegleid" küll üldiselt ei eksisteeri, saati mitte ei rakendu kogu blogimaailmale ühed reeglid. Mina olen ka mõned korrad anonüümselt midagi kirjutanud, sest mul lihtsalt on vastumeelsus selle vastu, et kommentaaridesse tekib kirjutaja tõttu mingi eelarvamus. Anonüümsete kommentaaride kirjutamise saab muide kinni ka keerata. Nii et kui see pole kinni keeratud, siis on täiesti legaalne võimalus kirjutada anonüümselt. Punkt. Ja paljudele meeldib anonüümsus. Sest...

Sest mis see praegu siin on: keegi kirjutab anonüümse ja negatiivse kommentaari ja blogija ainsaks mureks pole mitte kommentaari sisu üle mõtlemine, vaid paaniliselt selle "nime" jahtimine, kellele nüüd kättemaksu-laks kirja panna. Võib-olla isegi eraldi teema kirjutada. Kuidas ta julges! Kriitika! Anonüümselt pealekauba!

Brr.

Mina, näed, kirjutan täitsa mitteanonüümselt, kuid ma ei tunne end kuigi mugavalt seda tehes.

Mis puutub blogide kaunteritesse, siis need on erinevad. Minu oma näiteks enda klikke ei registreeri ja klikkide arvu kohta ma ei tea, minu meelest ta iga klikki ei registreeri ja kaunter on enda mingi korrahoidmise tõttu blogi kõrval. Aitab aja möödumist tajuda. Umbes nagu kalender.

Voldemar-August ütles ...

Panen ka püsilugeja nime kirja muidu mine sa tea pärast enam ei lastagi sisse.
He-hee.

Edevus on sähendsene asi mis ei tee kellelegi kurja.

sjgelle ütles ...

Minu arvates saab blogimise reeglid seada ainult iseendale, näiteks kirjutan nii, et ei solva kaasblogijat ja ei kasuta kurjast kellegi õigust privaatsusele. Anonüümselt kommenteerimine ei ole ju seadusega keelatud ja kui seda võimalust pole kinni keeratud, siis lastagu käia.
Vahel on küll nii, et anonüümos on veidi kiuslik, annaks jumal, et mitte õel ja pahatahtlik. Meie, blogijad, oleme ju lisaks edevusele ka nii kuradima õrnatundelised. Kommenteeerimise kuldajastul oli vahel ikka lahmimist palju.
Avameelsuse ja aususe määra ei saa kellelegi ette kirjutada ja mõõta ka ei saa.

Bianka ütles ...

"Sest mis see praegu siin on: keegi kirjutab anonüümse ja negatiivse kommentaari ja blogija ainsaks mureks pole mitte kommentaari sisu üle mõtlemine, vaid paaniliselt selle "nime" jahtimine, kellele nüüd kättemaksu-laks kirja panna."

Kulla Nirti, ma saan aru küll, et sa minust suurt midagi ei tea ja kättemaksuingleid olen bloginduses kohanud minagi. Aga minu ainus reaktsioon inimestele, kes mind ei salli või kellele ma ei meeldi, on temast ja tema blogist eemale hoida.

soodomakomorra ütles ...

SK sätib end igal juhul esiritta.

killuke ütles ...

Olen üks järjepidevatest lugejatest, pean selle siin ära märkima :)
Ja need 0-sekundilised lugejad on osaliselt kindlasti juhukülastajad, kuid mul on tunne, 0 näitab ka sel puhul, kui kasutatakse mõnda lugejat (Google Reader, Bloglines jne).

Bianka ütles ...

Nonii, lugejad üle loetud! Kuigi mul seda plaani küll algselt polnud, aga ega te mind nagunii ei usu:D

Lisaks edevusele tähendab blogimine ka suhtlemist. Ja nagu Emmeliinagi ütles, on tean ka mina oma paljusid püsilugejaid nime- ja ka nägupidi. Blogkoki mäletate? Kuigi see ei kujunenud päris selliseks, nagu arvasime, oli ikkagi tore näha silmast silma ja edaspidi olid anonüümsete kirjaridade taga reaalsed inimesed.