Täna heiskas valge lipu ehk andis alla üks viimaseid vanamoodsa raharingluse kantse. Täpsemalt rääkides paigaldati ka meie firmas kaardimakse terminal.
Pidu sel puhul ei toimunud ja klientidele rõõmusõnumeid ei saadetud. Pigem vastupidi, seda häbiväärset allaandmist püüame varjata nii palju kui võimalik ;) Keda teeb õnnelikuks müügisummast rohkem kui protsendi ärakinkimine, rääkimata veel terminali rendimaksetest. Aga mis teha, aeg ei peatu... Ikkagi jõudsime ära oodata täiesti normaalse teenustasu protsendi!
Ma ei tea, mitmenda nördinud kliendi pahameeleavaldus, et meil kaardiga maksta ei ole võimalik, sai kaalukeeleks. Palju üle kümne neid aastas küll polnud, sest põhiosa meie klientuurist moodustavad pensionärid ja põllumehed ;) Kuigi sularahaautomaat ei asu meist väga kaugel, korduvatele klientidele anti kaup arvega ülekandeks ja samuti oli võimalik teha internetimakseid, aga ikkagi kulutasid ka need üksikud nurinate veepiisad augu kivisse. Täna oligi see päev, kui toimus kapitulatsioon. Kellele või millele? Eks ikka pankade ülemvõimule.
Minule isiklikult tähendab see muidugi lisatööd. Aga kes sellest küsib?
8 kommentaari:
Ka Sina Brutus.
Järgmine samm on kiip otseühenduses aju hallollusega. Et iga väiksemgi mõte oleks registreeritud.
Selline "kiip" on firmade jaoks juba välja mõeldud: riiklik raamatupidamisteenus
http://lastejutud.wordpress.com/2011/04/19/riiklikust-raamatupidamisteenusest/
Loodan nii iseenda kui meie firma pärast, et selle odavpakkumise ja mõttelugemiseni me ei jõua.
Nojah, mina näiteks ei osta ammu enam sealt, kus kaardiga maksta ei saa. Kui ei ole terminali, ei hakka pikalt vaatamagi. Eks neid, kes selle puudumise tõttu ostmata jätnud on, neid on ikka tükk maad rohkem, nurisejaid on vähem.
Tegelikult on kaardimaksed muidugi väga mugavad ostja seisukohalt. Kuigi mõnikord kaotavad need ära reaalse arusaama iseenda rahahulgast, mida sa võiksid kulutada või palju sul alles on. Nooremad internetiinimesed käivad niks-naks vaatamas oma pangakontot ja neil üllatusi eriti pole. Siiski olen ma isegi paar korda kassas ebameeldiva üllatuse osaliseks saanud. Korra, et raha on otsa saanud (olin mõne erakordse suurema ostu teinud, millega ei arvestanud) ja mõnikord olin ületanud päevalimiidi.
Kaardimaksete teine pool ehk müüja nöörimine on aga hoopis suurem sigadus. Kui firma teeb ülekande, siis on teenustasu kindel summa 3krooni/0,19eurosenti (samas pangas), sõltumata sellest, mis summa üle kantakse. Kaardimakse puhul aga on see protsent tehingu summast. Kui ost on 10 eurot, siis teenib pank umbes 0,12 senti, mis oleks normaalne. Aga kui tehing on 100 eurot, siis on teenustasu juba 1,2 eurot (ligi 18 krooni). Mis vahet on panga jaoks, mis summa kaarditerminalilt läbi käib? Minu arust peaks analoogiliselt pangaülekande tasuga teenustasu tehingult olema kindel summa, mitte sõltuma ostu suurusest. Kuu jooksul näiteks 50000 eurose käibe pealt teeniks pank 600 eurot( 9387 krooni). Kas pole seda pisut palju? Hoiuseintressid annaksid niisuguse teenistuse seda raha aasta aega raha hoiustades!
Kuna meie firma spetsiifika ongi just ostud suurte summadega, aga juurdehindlus on mõne hinnatundliku artikli puhul vaid 5-10%. Sellest läheb maha nüüd panga teenustasu ja kui tahame oma palkadeks muudeks tegevuskuludeks vajaliku kasumi kätte saada, siis tuleb hinda tõsta ;)
Meie see-eest lõpetasime 1.jaanuarist üleüldse sularaha vastuvõtmise hulgimüügis. Meil on päris head tariifid ka ja selle sularahaga õiendamisega (lugemine, pakkimine, panka tassimine, pealegi läks juba eelmisest aastast üle teatud summa sularaha sissemaksmine firmadele sama kalliks kui kaardimaksed ja me jookseme kogu aeg sellest kriitilisest piirist üle..) oli ikka oluliselt tülikam kui plastraha läbi masina tõmbamine.
Eks selle sularahaga on ka palju jahmerdamist ja loomulikult suure firma jaoks on see tülikas. Väikese firma puhul, nagu meie oma, on kaardimaksed lihtsalt palju kallimad kui mingid muud tasumisviisid.
Kui pangaülekande tasu oli samas pangas 3 krooni (0,19EUR) ja selle tasub ostja, siis kaardimakse puhul võetakse müüja käest müügisummast maha 1,1%. See tähendab, et 100 eurose müügi puhul röövib pank sellest 1,1 eurot (17.21 krooni), mis on palju rohkem, kui oleks olnud pangaülekande tasu, mis summa suurusest ei sõltu. Näiteks 48000-se kuukäibe pealt võtaks pank 528 eurot (8261 krooni), mis on juba väga suur summa. Selleks, et sama summat raha hoiustades teenida, tuleks seda pangas hoida terve aasta!
Mina ei taipa, miks kaardimakse teenustasu peaks sõltuma summa suurusest. Masina jaoks pole ju vahet, mis summa liigub, ühesugune tehing ikka. Meie firma spetsiifika on selline, et tehingud on just küllaltki suure summaga, kusjuures juurdehindlus mõne kalli ja hinnatundliku artikli puhul on vaid 5-10%. Selleks, et teenida palkadeks ja muudeks tegevuskulude katteks sama kasum, tuleks nüüd hinda tõsta... Õnneks loodame, et kaardimaksete osatähtsus jääb meil ikkagi väikeseks :D
Oli see nüüd Memokraadis või Metsalooma blogis, kus kunagi imestati, miks küll riik on sellise võimsa infrastruktuuri nagu kaardimaksed eraettevõtjast pankadele kasumi kokkurehitsemiseks ära kinkinud. Arvutati, et kui riik haldaks seda ise ja võtaks teenustasu niipalju, et see kataks kulud, tuleks kaardimaksed firmadele märksa odavamad.
Ohoo! Kadunud kommentaarid tulid taas tagasi!
Postita kommentaar