neljapäev, 20. september 2012

Päikest otsimas

Käisime lõunamaal päikest nautimas. Sel vihmasel suvel jäi siinmail sellest pisut väheseks ja nii see plaan teoks saigi. Kuigi ärasõidupäev oli juba sügiseselt sompus, võttis tagasi tulles meid vastu soe vananaistesuvi. Sellise ilmaga on ka Eestimaal kena olla, ja nii me polegi tavaliselt sel ajal päikesereisi ette võtnud. Aga kahetseda pole küll midagi, puhkus oli suurepärane. Võib öelda, et see oli naudingute ja lebotamise reis. Kuigi kahe ekskursiooniga sai pisut ka ringi vaadatud, täitis põhilise aja päike, mõnus bassein baariga, soe Vahemeri, võrratud söögid ja kaunid vaated. Pärast pingelist talve kulus see marjaks ära. Nüüd on akud laaditud ja jaksan taas uuele hooajale vastu minna.

Valisime sihtkohaks Costa Brava ranniku Hispaanias ja hotelliks H.Top Royal Beach Lloret de Maris. Seda hotelli soovitas meile vana tuttav Sinu Reisikorraldaja ja jäime selle valikuga väga rahule. Kuna tegu oli 4-tärni hotelliga, oli teenindus suurepärane, aga hind sealjuures üsna soodne. Võrratu oli ka asukoht, mis jäi eemale lärmakast peatänavast, aga randa jõudmiseks tuli läbida vaid 150-meetrine jalakäijate tänavajupp. Mis tähendas, et üksnes rannarätikuga hotellist edasi-tagasi kulgemine polnud mingi probleem.

Meil oli AI (kõik hinnas) pakett, ja see tähendas piiramatult suurepäraseid sööke ja jooke. Oli küll oht liigsöömiseks, aga nii sai buffee vormis ära proovida kõikvõimalikke kohalikke toite. Olen aru saanud, katse-eksituse meetodil seda kogemust hankida igal päeval eri kohvikus einestades tuleb tunduvalt kallim.

Kuigi toitude valik oli alati suur, siis mõne päeva menüü oli eriti maitsev. Nagu näiteks laupäevane lõuna. Eelroaks valisin chef special salatid, 3 sorti. Kusjuures ülimaitsvad olid sealsed oliivid, mida konservipurgist võetutega ei anna üldse võrreldagi.
Põhiroaks oli mul lambapraad, kuhu lisandiks kõikvõimalikud hautatud aedviljad, küpsetatud baklazaanid ja täidetud zukiinid, rosinatega kollane asi, vist cous-cous. Mõnusalt vürtsikas kastmes ujusid sibul, küüslauk, paprika. Klaas veini sinna juurde muutis lõuna täiuslikuks. Seekord suutsin ka kogustega piiri pidada ja pärast oli selline tunne, et "kõht lausa naeris" ;) Valmistusin salvrätte lisaks võttes selleks, et lambakarree liha kondi küljest korralikult kättesaamiseks tuleb see näpu vahele võtta ;) Aga see mure oli asjatu, küllap oli tegu tallelihaga, sest kõik oli nii pehmeks haudunud, et liha tuli imelihtsalt kondi küljest lahti. Ja maitse oli täiuslik. Minu enda jaoks on üsna suur väljakutse lambaliha küpsetamine nii, et see oleks pehme, aga mitte ära kuivanud. Nii ei võta ma seda oma köögis mitte sagedasti ette, kuna sobiva (mitte liiga rasvase) lamabaliha leidmine pole lihtne. Rääkimata sellest, et see kallis on. Seda enam naudin ma teiste poolt suurepäraselt valmistatud lambapraadi, nagu seegi kord.

Aga las pildid räägivad iseenda eest. Bassein oli suur ja kõigile soovijatele jagus rannatoole. Hommikupoolikul, kui päike veel üleni seda ei soojendama ei ulatanud, olime tihtipeale ainsad ujujad. Külm küll polnud ja nii sai oma päevase normi segamatult täis ujuda.
Rand säravsinise vee ja pisut suuremateralise liivaga oli puhas ja imeilus oma maalilises lahesopis. Kui rannatooli laenutuse eest 5 eurot maksta ei raatsinud, võis lähedalt poekesest sama rahaga täispuhutava madratsi osta. Või lebada lihtsalt soojal liival, mis meie vanadele kontidele väga meeltmööda oli :D


Lahesopp oli mõlemalt poolt ümbritsetud mäeahelikuga, kus roheluses paiknesid mõned villad või romantilised lossikesed.

Mööda randa kulges promenaad,

mis sai maalilise lõpetuse uhkete kivimürakatega

Ringi kõndides võis imetleda ümbruskonna kauneid vaateid, imearmsaid majakesi mäekülgedel.

Kaunis villa tänava ääres, sellises oleks vist mõnus elada küll ;)

Teise villa maitsekas aed

Ühel õhtul külastasime etendust keskaegses lossis. Eks seda hoonet oli kõvasti restaureeritud, eriti seestpoolt see väga keskaegset muljet ei jätnud. Euronõuded, teadagi, kuna shoud vaatas korraga oma 500 vaatajat, siis pidid ruumid kaasajastatud olema.

Vaatasime nii rüütliturniiri imitatsiooni kui flamenkotantsu etendust. Selle käigus pakutud õhtusöök oli kah keskaegses vaimus. Söögiriistu ei kasutatud, nii supp kui terve küpetatud kana (igaühele !) tuli süüa ära näppe kasutades. Millest järeldasin, et tänapäevase keskklassi elu on ikka tunduvalt mõnusam kui tolleaegsetel ülikutel :D Kui meie saame liha kõrvale valida aedvilja ja salateid, siis neil oli lisandiks vaid üks kartul ja ohtralt veini. Kuigi kana polnud väga suur, ikkagi suutsin mina sellest ära süüa ehk kolmandiku ja arvan, et sama tulemuseni jõudsid ka enamus teistest külastajatest (vähemalt naistest). Tahaks loota, et see kanade massimõrv oli õigustatud vähemalt sellega, et mingi loomaaed või farm need jäägid endale sai :D

Teine ekskursioon viis meid Barcelonasse. Aega jäi väheks, et tutvuda nii suure linnaga (2,5 milj elanikku, koos eeslinnadega 4 milj) põhjalikult, aga olulisemad kohad käisime läbi. Pildil Kolumbuse kuju, mis oli vist ligi 100-meetri kõrgune (täpsemalt uurides selgus, et siiski 60-meetrine).

Külastasime suure arhitekti Gaudi fantaasiamaailma, mis jäigi lõpuni valmis ehitamata. Tal oli planeeritud mäeküljel kujutada 35 elu astet (Darwini evolutsiooniteooriast inspireerituna). Sinna vahele pidid tulema luksuslikud elamud tema sõpradele ja investoritele.

Tema lemmikkujundid olid looduslähedased vormid nagu puukujulised sambad


Sellest 60-le hektarile planeeritud kompleksist said valmis vaid mõned hooned, praegu asub seal avalik park. Ise elas ta elu lõpuni suures üksinduses oma roosas nukumajakeses, mis oli kompleksi ainus valminud eluhoone.


Mäeküljelt asuval platvormil olid kaarekujulised kirjud pingid ja sealt avanes võrratu vaade merele ja linnale


Gaudi looming oli samuti garndioosne Püha Perekonna Kirik. Ka see töö jäi tal ootamatu surma tõttu 1926.a. lõpetamata.

See ehitis võttis tohutu aja seetõttu, et käsitsi tahuti välja kõik kujundid ja figuuride grupid, mis jutustasid kogu Jeesuse elulugu. Gaudi ei kasutanud sirgeid seinu, kõik nurgad olid kaetud looduslike motiividega.

Kuna mingeid plaane töö jätkamiseks temast maha ei jäänud, siis ta õpilased jätkasid tema visiooni nii hästi kui oskasid (vasakul tiival). Hispaania Kodusõja tõttu jäi ehitus kauaks ajaks pooleli.

Hiljem jätkati kiriku ehitust tagaküljel hoopis moodsamas, kubistlikumas stiilis

Kiriku restaureerimine käib praegugi. Riigil selleks raha pole, tööd tehakse eraannetuste toel ja kavas on selle tööga lõpule jõuda 2026.aastaks, mil möödub 100 aastat Gaudi surmast.

Õhtu lõpetas kuulsate fontäänide värvidemängu ja võrratu muusika taktis purskamise vaatamine.

Show oli suurejooneline, aga pildile oli seda raske püüda

Kuna palju jäi vaatamata nii Barcelonas kui kogu Kataloonias, siis loodan, et pöördun kunagi sinna veel tagasi. Nüüd juba tean, kus miski asub, kuidas mõistlik ja võimalik on liikuda ja mida ma veel näha tahan. 3,5 tunnine lennusõit odavlennufirmaga Ryanair pole pikk ja on hea hinnaga. Selgeks sai ka käsipagasiga seotud nüansid ja Girona lennuväljale transfeeri tellimine. Tahaks järgmine kord ehk lausa koos lapselastega seda paradiisi nautida.

10 kommentaari:

Tiiu ütles ...

Armazzz. Eriti Barcelona tuli hästi kodune ja tuttav ette. Veetsime seal aastavahetuse 2000/2001. Siis käis ka mõni ujumas...:) Hola,hola!
Muusake

helle ütles ...

Kadedus teeb roheliseks. Panin täna kohe rohelise kampsiku selga ja tšekkisin ilma - varasügis, aga mitte vananaistesuvi.
Küll tahaks ka korra elus käia tõelises maapeales paradiisis!

Emmeliina ütles ...

Mulle meeldib su ellusuhtumine: aasta kõvasti tööd ja siis väljavalitud puhkus.
Kuna ma ise pole seda suutnud, siis on tore kui blogisõbrad jagavad.

Bianka ütles ...

Tegelikult on mulle alati viimane reis tundunud millegi poolest paremana kui eelmised :D Seekord oli positiivseid näitajaid kohe hulgim, nii et see tunduski paradiisina. Eriti vapustas mind, kui puhas seal oli. Mis seal imestada, kui prügikaste tühjendati ja tänavaid pesti igal ööl. Mu lemmikud valged püksid pidasid vastu terve nädala ega läinudki mustaks. Kui koju jõudes teised valged teksad jalga panin, said nad ühe päevaga mustaks, nagu ikka :(

Lõunamaist laiskust ja "aega küll"-suhtumist teeninduses kah ei juhtunud kohtama. Meie suures rahvast täis hotellis käis kõik kui kellavärk, lõunalauas ei saanud kunagi ükski toit otsa ega pidanud ootama, kui lauda koristatakse. Kui siia lisada veel mõnus kliima, mis ei olnud tapvalt kuum sel aastaajal, aga vesi oli soe, siis mida ikka tahta ühelt paradiisilt. Kusjuures rõhutan veelkord, vaadake mu reisibüroo linki, kui soodne (võrreldes teiste suuremate reisibüroodega) see paradiisipilet oli ;)

Üllatas ka see, kui kaasaegne oli infotehnoloogiline korraldus. Kõik hinnas teenuste jaoks ei pandud mitte käepaela, vaid anti (minu) pildiga magnetkaart, mis tehti sealsamas valvelauas 5 minutiga valmis(sh. tehti veebikaameraga foto). Kokku loeti muidugi kõik mu selle kaardi abil tellitud joogid (loodan et külastajate sellealasesse esikümnesse ma siiski ei mahtunud) ;) Ka toaukse avamiseks kiipkaardi tegemine käis sama kähku ja kui üks tädike kurtis, et ei saa tuppa, sest ei tea, kus toanaaber kaardiga läinud on, tehti talle kohe oma kaart (oleks seda võimalust varem teadnud, oleks endale kah teise küsinud).

Eks see septembrikuu ilm muutub sügisemaks iga päevaga, nii meil kui ka seal. Peab hakkama uurima ilmateateid, et kindlaks teha, millal on viimane aeg sealmaal päikest püüdmas käia. September ilmselt veel sobib, aga oktoobri algus võib riskantne olla, vähemalt meres ujumine.

soodoma ja gomorra ütles ...

Heh, vaatan, et sulle ikka meeldivad sellised joonaluaga tõmmatud aiad ja elamised.

mina imetlen sellist rohkem ajahamabast puretud, pisut lagunevat ja vuntsimata vahemereäärset elamist.
pisut laiksa ja logelevalt nautlevat elamist ja olemist:)

Kui meie seal fantaasiamaailmas käisime, siis istuma ei mahtunud ja pool platsi oli miksit kila-kola täis laotud, mida järjepidevalt turistidele pähe määriti. ma vaatan, et teil läks ses osas paremini.

konn, lendav konn ütles ...

Bi - Kanaaridel oli novembri lõpuski ookean 22 ja õhk 26
Sobib!:)

Bianka ütles ...

Selleks, et leida üles siinkandi kaunimad majad ja aiad, jäi aega napiks. Koju sõites lennuväljal kuulsin reiskaaslaste käest (kes 8.korda seda paika külastasid), kust väljub "open gardens"-tour. Nii et lemmikutest ehk järgmine kord, need majad olid vaid mõned juhuslikult mu teele jäänud valikust....

Aga sa, SK, oled mulle juba mitu korda pakkunud joonlaua-stiili armastust. Sellega ma ei saa kuidagi nõustuda. Mulle tõesti ei meeldi lagunevad hooned ja räämas aiad, aga mu oma aias pole mitte ükski peenar ega puude-põõsaste grupp nelinurkse kujuga. Ikka kaardus ja ümarad jooned peenardel ja platsidel. Maja ise tuleb muidugi joonlaua ja loodi järgi ehitada ;)

Bianka ütles ...

Konn, olen Kanaaridel käinud, aga siin oli ilusam (ja odavam)

Helve ütles ...

Sinu postituses kumab läbi tõeline reisiga rahulolu.
Me paneme alati reisil olles järgmise reisi sihtpunkti paika. Mees pakkus järgmiseks välja Hispaaniat. Ma millegipärast oma mõtteis ei arvanud sest midagi, kuid Sa lükkasid mu negatiivse eelarvamuse ümber. Kiitos!

Bianka ütles ...

Ega ma ise ei osanud ka enne Hispaaniast midagi arvata, lihtsalt mõtlesin, et suvelõpureisiks on sealne olustik euroopalikum kui Türgi. Ja üllatusin väga meeldivalt. Reisiga jäin tõesti rahule, sest just sellist puhkust oli mulle vaja. Kuna käsipagasi kaal pani piirid ette ostlemisele, siis ei pidanud ka sellele aega viitma ;) Kuigi nagu selgus, 1,5 kilone vakants ikkagi kotis kojusõidul oli ;)

Kui sina, Helve, tahad lebotamise asemel rohkem ringi vaadata, siis usun, et hea eeltööga on võimalik ise kokku panna selline reisiprogramm, et saab Barcelonas rohkem ringi vaadata, see on imekaunis linn. Rongiga saab sealt Lloret de Mari või Callelasse, samuti saab sellega sõita vaatama Monserrat` kloostrit. Costa del Soli rannapiirkonda, mis on üldiselt kallim, jäävad jälle teised vaatamisväärsused.