Ma tahtsin seda Doris Kareva luuletust tsiteerida selleks, et anda tunda, mida tähendab "endast väljas" olemine. Tookord, kui ma olin noor. Nüüd on see teema hoopis teises võtmes.
Kuna kogu see alustatud luuletsitaat jätkus mulle sobimatus kirjaformaadis, mida muuta ei õnnestunud, siis polnud muud valikut, kui pidin alustama uue postitusega, "endast väljas" teemal.
Täna, kenal reedesel õhtul, valmistusin meeldivaks lõõgastunud õhtuks kallimaga, kuna homme pole mingeid kohustusi.
Aga nagu öeldakse, jumalad naeravad, kui inimesed plaane teevad.
Kella kuue paiku õhtul tuli telefonikõne mu korteri üürnikult, et on üks probleem. Nimelt toanurgas nirgub vett laest. Selge see, ülemine naaber uputab.Suunasin ta naabrilt selgistust küsima. Keegi ust lahti ei teinud...
Kogu oma korterites elamise ajal polnud mul kunagi varem sellist situatsiooni olnud. Sõitsin kohale ja seal me siis, kaks õnnetut naisterahvast, vahtisime vett tilkuvat lage. Mida nüüd küll ette võtta?
Olin täiega endast väljas ja kaugeltki mitte Kareva luuletuses mainitud teemal. Kas mitte meie mured ajaga ei muutu?
Nooremana olid need armastuse ja mõistmise puuduse teemad, mis meid endast välja viisid, aga vanemana on need pigem olme ja igapäevapäevamured. Ja lahendused on ikka ka hoopis erinevad...
8 kommentaari:
Jõudu sulle, loodetavasti on uputus nüpd lõppenud!
Mu ema elab nüüd teist aastat minu juures, tema Tallinna kodu maja korteriühistu esimees helistas talle ühel mitte väga kenal südaööl, et ema korteri koridoris asuvast elektrikilbist purskab(!) vett ja keldris on noor ujula. Püstakus keerati vesi ja oaliselt ka elekter kinni, veeuputuse põhjuseks oli ülemise naabri, seniilse vanaproua, jooksma ununenud kraan ning toidujäänustega ummistunud kraanikauss.
Meilt on sinnani kaks tundi sõita...
Pooles korteris oli viis sentimeetrit vett põrandal, köögikapp oli seinalt maha ligunenud, tapeet rullis toas end lae äärest alla. Parkett mängis munamäge, pistikutest sulises vesi.
Kohe peab kõigest pilti tegema, absoluutselt kõigest, suhtluses kindlustusega oli see kõige parem argument, sest meie kindlustuse eesmärk näis lõpuks olevat "see on ju veel kõlblik, mida need mõned veetriibud muudavad?"
Oi, kui pikk vaidlus see oli...
Uputaja-mammi elab oma korteris ikka endiselt edasi. Nüüd on remont tehtud, aga pomm pea kohal tiksub, see polnud tal esimene kord ja vaevalt, et viimaseks jääb... Nooremaks ja nutikamaks ta kindlasti ei muutu, vanus pole viga vaid häda.
Palun vabandust ohtrate õigekirjavigade eest, näib, et mind tabas ootamatu düsgraafiaatakk! 😁
Luuletuselink viib kuhugi blogreaderisse ja luuletust ei näita.
Hakkasin ise ka mõtlema, et pilte tuleb teha. Eile oli pea nii sassis, et ei tulnudki seda pähe. Sinu kirjeldusega võrreldes, Kaamos, on mul vist isegi üsna hästi läinud, vähemalt eilse seisuga.
Vaatan, miks see luuletuselink ei toimi. Seekord pole suurt lugu, see ju eelmine postitus, aga mõni teine kord on kahju, kui link ei tööta õigesti.
Tulekahju järel on vist veeuputus järgmisel kohal nö olmekatastroofide järel. Elasin ka ühe uputuse üle eelmises elukohas. Nimelt minu peale pandi ajutiselt elama üks tulekahjus paljaks põlenud perekond(ema) 5 eelkooliealise lapsega. Kuna põlenud perele toodi kokku igasugust kraami, sealhulgas ka üks pruugitud pesumasin, siis hakkas põlenu päevade viisi pesu pesema. Ühel päeval märkasin, et minu vannitoas voolab vesi mööda seinu alla- ja põrnandal ka juba veekate. Jooksin üles, tagusin uksele. Ema ei avanud. Läks tükk aega, kui saime vee kinni keeratud kusagilt keldrist. Kuna mul vannitoas oli remont nagunii plaanis, siis tuli see varem teha, kahjutasu polnud kelleltki loota.
Pärast mõtlesin, et vedas, et olin kodus.
Meil ka vedas, et üürnik tuli koju pärast tööd. Oleks ta reede õhtul ära sõitnud ja avastanud alles hiljem, oleks kahjustus palju suurem võinud olla. Ühistu haldur on õnneks asjalik mees ja asus kriisiga tegelema. Selgus, et ülemises korteris mingit uputust pole, viga on kahe korruse vahelistes torudes, mis ilmselt on lekkima hakanud. Täpsemalt selgub siis, kui saab torusid katva kasti lahti lõigata.
Aga üürnik ei võta hommikul telefoni. Arusaamatu, kas magab ikka veel või on öösest telefon hääletu peal. No kriisiolukorras võiks ikka veidi hoolsam olla. Kui vastust ikka pole, lähen kell 12 oma võtmega sisse, et haldur saaks edasi uurida ja toimetada.
Ma eeldan, et kaksikmuhvis on pragu:)
Konn, sul võib õigus olla. Haldur seletas mulle, et lekib sealt, kust toru keerab teise suunda. Ehk see ongi see muhv. Igatahes lubas ta proovida ajutiselt kinni teipida, et saaks mõneks ajaks püstakule sooja vett lahti keerata. Ööseks paneb jälle vee kinni.
Postita kommentaar