November üle elatud

 November on minu jaoks aasta masendavaim kuu. Pime, sombune, vihmane. Õhtu venib nagu tatt, aina vaatad kella, kas saab juba magama minna. Mitte et mul liiga varasel kellaajal kohe uni tuleks, aga kui kogemata nii juhtub, siis ärkan keskööl üles ja vat siis küll enam magama ei jää.

Detsember läheb veidi lobedamalt. Tänu taevale, lumi on maas ja jõulutuled üleval. Nüüd tundub täitsa mõnus veidi küünlaid põletada ja õhtu läheb nagu  kiiremini. No ja varsti on jõulud, ja siis hakkavad päevad taas pikemaks minema.

Kuidas seda pikka ja pimedat õhtut meeldivamalt mööda saata? Ega variante palju pole, kas suu kaudu manustatavad rõõmud või siis televiisorist saadavad elamused. Esimese valikuga liialdamise puhul on oht kehakaaluga pahuksisse minna. Televiisorist tuleb erinevaid võimalusi rohkem kui kunagi varem, Netflix, Jupiter.ee, Telia videolaenutus ja mitukümmend kanalit.  Klõpsi mis sa klõpsid, paraku on vähe seda, mis kaasa haaraks. Need mõned inglise filmid nagu Granchester või Ülestunnistus said kiiresti alla neelatud, ikka mitu osa päevas. Ja jälle tühjus, heal juhul vaatan mõne seeria vanu "Õnne 13" osasid. Praegu olen aastas 2000 ja lahe meenutada, mismoodi siis elati ja mis mu enda elus samal ajal toimus.

Mõni aeg tagasi sai voogedastusplatvormilt HBO häid filme vaadatud. Aga siis midagi uut ja huvitavat enam juurde ei tulnud, ja kokkuhoiutuhinas vahetasin telekanalite paketi kõige odavama vastu ja nii jäin ilma ka HBO platvormist. Mõtlesin, et nagunii seal enam midagi vaadata pole. Aga just nüüd tulid "Succession" uue hooaja seeriad välja. Mis seal ikka, otsustasin neid tütre juures vaadata. Ja kui siis ühel päeval see võimalik polnud, ei kannatanud oodata ja hakkasin oma teleka menüüst uurima, et mis selle filmi tellimine eraldi maksta võiks. Selgus, et HBO vaatamisõiguse saab tellida juurde 7 euri eest kuus. No seda ma küll maksta ei tahaks, aga  selgus, et pakuti 1 kuu tasuta proovimist. No selle ma muidugi võtsin. Kui see aeg läbi saab, on mul terve hooaeg nagunii ära vaadatud ja lõpetan lepingu ära.

 Telia sundis teistki uuendust tegema. Ütles, et Motorola digiboksiga enam pärast 6.detsembrit pilti ei näe, tuleb uus tellida. Mis mul üle jäi. Hea asi on see, et renti hakatakse küsima alles 6 kuu pärast, seni on tasuta. Muretsesin, kas uus digiboks ikka tööle hakkab, ehk kas ma selle ühendada oskan. See oli õnneks lihtne ja pilit on tõesti parem kui enne.

Hammastega on kah veidi positiivseid uudiseid. Kui sai selgeks, et eelmise hambaarsti plaan mu hammas välja tõmmata ja inplantaat paigutada, osutus täiesti valeks, otsustasin hambaarsti (ja kogu firmat) vahetada. Uus proteesiarst ütles, et tema küll ei näe röntgenipildi järgi, et seda silla tugihammast päästa pole võimalik. Nii lõikas ta mu silla katki ja suunas teise arsti juurde, kes lubaski teha juureravi, niiet sellele hambale saaks uuesti silla toetada. See on suurepärane, sest mulle see implantaadi lõualuusse kruvimise mõte absoluutselt ei meeldi, rääkimata sellest, et see kallis on. Ja kuna mul silla alt on veel 2 hammast puudu, siis tuleks neid lausa 3 tükki paigaldada. See oleks kokku juba väga suur summa. Niiet kuigi protsess on alles poole peal, aga vähemalt paistab tulevik helgem. Arsti ja arsti vahel on ikka suur vahe. Uus proteesiarst ei suutnud hästi uskudagi, et kuidas eelmine hambaarst mulle nii valet nõu võis anda. Rääkimata veel sellest, et erinevalt esimesest firmast, oli uues kohas ka Haigekassa leping olemas, mis võimaldab hambaravihüvitist saada.

Ja nüüd on mu digiloos olemas nii vana hambakaart (vana hea Tartu arst laadis selle üles), kui ka kirjas, missuguseid hambaid ja kuidas uued arstid on ravinud. See on juba digiriigi moodi!