Tänane öö läks jälle p....e. Uinusin kell 12 ja ärkasin kell 4. Seejärel üritasin ennast uinutada läbiproovitud vahenditega, nagu alkohol ja tabletid, aga tulemusteta.
Siis mängisin peas läbi kõige mustemad stsenaariumid, et mu tütrel ongi vähk ja mu lapselaps ei tule oma deprekast välja, kas teeb enesetapu või vegeteerib niisama, suutmata minna gümnaasiumi või ammugi mitte seda lõpetada. Ilma hariduseta pole ei tööd ega elu mõtet.
Nojah, ka nii on võimalik elada. Minu jaoks on pääsetee ära kolida, näiteks Kanaaridele või Teneriifele. Kas ma seal suudan õnnelik olla, pole teada. Aga vähemalt mu tutttavad ei näe mu õnnetust. Ka tütre pere võib oma kodu maha müües kolida minu elamisse, mis on laenuvaba.
Ma loodan, et see on vaid mu halb unenägu, mitte tegelikkus.
Aga lootma peab parimat, ja samas olema valmis kõige hullemaks.
9 kommentaari:
Mõtteid peab kontrollima, sest mõtted juhivad elu. Väidetavalt piisavat igapäevaselt paarist minutist positiivsetest konfirmatsioonidest, et mõte hakkaks reaalsust kinnitama või vajadusel muutma.
Mustad mõtted - kõtt!!!:)
Öösel tulevad tõesti mustad mõtted(ööd on siin mustad). Ka minul on üle kolme öö peaaegu unetu. Tänane öögi. Võtsin ukse eest seestpoolt võtme välja, et kui minuga midagi juhtub, ei pea vähemalt ust maha lõhkuma.
Paistab, et teil on mitu musta muret korraga. Ükshaaval taluks neid ehk kergemini ja saaks lahendusi leida.
Ära kolida kuhugi kaugele, vaevalt see muretsemist vähemaks võtaks. Aga korra ära käia võiksid ju küll. Natuke keskkonna muutust ei teeks paha.
Konnale oponeerides. Olen ka märganud, et mida kardad, seda saad. Mitte alati muidugi.
Tulevad paremad ajad, usu ja looda!
Helle, sa ei oponeeri Konnale, vaid kinnitad tema väidet. Mõtted juhivad elu ehk et mida mõtled, seda saad. Kui midagi väga kardad, siis see tulebki (sest mõtled sellele kogu aeg või vähemasti väga palju).
Jube lihtne on öelda, et kui mõtted kisuvad rappa, siis mõtle millestki muust. Lihtne öelda, aga raske teha. Samas täpselt nii see käib. Kui tunned peale tulevat mõtetel, mis kurvastavad, tuleb kohe enda mõtted jõuga muule juhtida. Või parem vaatenurk valida. See on keeruline, aga see on võimalik. Harjutades läheb aina lihtsamaks. Kui mõtlemine ei muutu, siis ei päästa ka kuhugi kaugele kolimine.
Lähedaste haigused on alati väga keeruline teema, millega toime tulla. Ka siin ei jää muud üle, kui mõelda võimalikult positiivselt. Kui on haigus, siis tuleb tegeleda raviga ja loota selle tulemuslikkusele. Mustade stsenaariumitega tegeleda siis, kui need käes on ja enam muud valikut ei ole. Aga seni peab lootma kõige paremat.
kristallkuul
Mu väike plika ei uinu juba kolmandat ööd enne kella ühte. LIhtsalt ei jää magama, tee või tina. Ja ise mtlen omi mõtteid veel kauem. Aga ma ei põe, võtan rahulikult. Nii siis nii.
Kahtlustan täiskuu mõju ning valgeid öid (perioodi). Elu on kuidagi tõestanud, et mai lõpust kuni augusti alguseni ongi ööuned hästi rabedad.
Ja ma siiralt ei usu, et su stsenaariumid nii mustaks osutuvad.
Mullegi on see keset ööd kestev katastroofide läbimängimine tuttav. Aitab ainult see, kui korrutan endale tuima järjekindlusega: kõik saab korda, kõik läheb hästi, alati on läinud lõpuks kõik hästi, Jumal hoiab.
Lõppude lõpuks ju tavaliselt need kõige hullemad stsenaariumid ei realiseeru, nagu ärev aju meile kinnitada püüab.
Ma loodan ka, et kõige hullem stsenaarim käiku ei lähe. Eelmisel nädalal märkasin, et tütre kaelal on kilpnääre turses. Uuring näitas, et seal on mingid moodustised, mis 10% tõenäosusega võivad olla pahaloomulised. No aga 90% on võimaöik, et pole. Täna olen pea terve päeva maganud, näis mis ma öösel aitab.teen.
Uuel nädalal võetakse biopsia, siis saab selgeks, mis on.
Ma olen neist enda ja teiste haigustest nii väsinud, et tõesti tuleb loota, et Jumal
Emale/vanaemale pole midagi raskemat kui laste/lastelaste haigused. Tahaks midagi teha, aga ei saa. Loodan, et aeg toob valguse ja Jumal kannab kätel.
Ma õppisin kunagi õudsetes olukordades keskenduma mantrale "kõigele on lahendus". See aitas õudusse uppumise asemel näha teisi võimalusi ja tõesti ka lahenduste olemasolu. Inimene ei jaksa ju kaua masendust, valu ja muud sellist kannatada, millalgi läheb ta katki, selle ärahoidmiseks on mõtete juhtimine hädavajalik.
Mingu hirmsad asjad teie juurest ära.
Jah, ükskord peavad asjad paremuse poole kalduma. Elukaaslase töötuse ja haigusraha asjad juba lahenesid.
Täna aga oskasin veel ühe negatiivse asja juurde hankida. Olin oodanud (tasulise) nahaarsti aega 2 nädalat ja see pidi minu arust olema homme. Siis aga taipasin, et hoopis täna ja kellaaeg üle läinud. Läinud ka 110 raha, mis ette pidin maksma. Järgmine aeg ja visiiditasu kahe nädala pärast. Tõsi küll, suure palumise peale lubati helistada, kui keegi mõne aja ära ütleb ja saan varem. Nii juhtuski, aga 110 eurot tuleb ikka juurde maksta, ei mingit halastust. Ma ei kõlba oma elulaevukese kapteniks, aga paremat pole kuskilt võtta.
Postita kommentaar