Minu võit!

 Algas see aasta muidugi kaotusega, mis ja kuidas, ma täpselt ei mäleta, aga mu aktiivsusmonitor oli 1.jaanuari hommikul katki. Ilmselgelt kas oli maha kukkunud või olin ise vihaga selle vastu maad visanud, aga tunnistajad puuduvad. Mu elukaaslane magas sel ajal õndsat und, kui mina oma probleemidega maadlesin. Igatahes tuleb uus asemele osta.

Lükkasin seda poeskäiku edasi kuni 5. jaanuarini, siis oli selge, et kui mu öist unereziimi ei monitoorita, ei tea ma, mis kell ma uinusin, kui palju öösel ärkvel olin ja kui kaua peaksin hommikul magama, et olla uuel päeval teovõimeline. Paraku, uneteema on juba tükk aega mul probleemiks olnud, niiet see seis oli vaja taastada.

Läksin siis vaatamata lumesajule Ülemiste keskusse ja alustasin hinnavõrdlusega. Kuna ma oma eelmise Fitbit aktiivsusmonitoriga rahul ei olnud,otsustasin Tomi soovituse järgi odava hiinaka osta,. Nii ma tegingi,mu Xiaomi Smart Band 7 maksis 59,99. 

See, et paksus juhendite raamatus eestikeelset juhendit polnud, mind ei üllatanud. Ei leidnud ka ingliskeelset juhendit, hakkasin asja käivitama venekeelse juhendi järgi. Vähe sellest, et see nii väikses kirjas oli, polnud seal kajastatud olulisi momente installeerimisel. 

Esimene kord jäin toppama seal, kus oli vaja mu konto aktiveerida. See link ei töötanud ja küsisin nõu klienditoelt Hiinast. Kästi teha kuvatõmmis oma murest. Polnud seda varem teinud ja nüüd sain selles osas targemaks ja saatsin pildid ära. Seepeale vastati mulle, et ju ma olen konto tegemise juures eksinud millegagi ja saadeti mulle õpetus. See oli mul nagunii olemas. Aga kas ma pean vana konto ära kustutama ja kas saan oma e-maili kasutada otsast alustades uue konto tegemiseks, seda ei öeldud. Tegin siis igaks juhuks uue gmaili konto endale, juhuks kui vanaga ei õnnestu.

Täna on 08.jaanuar, ma olen Hiina  klienditoega vahetanud 2 kirja, millest kummastki abi pole olnud ja lõpuks oma loogika abil suutnud seadme käima panna. Pärast konto kustutamist sain uue konto tehtud, ja aktiveeritud, aga telefonist kontole sisse logida ei õnnestunud. Ütles, et serveri viga. Proovisin siis järgmine päev uuesti, ei midagi. Vahetasin paroole, aga kasu sest polnud. Lahenduse leidsin seetõttu, et arvutis mul õnnestus kontole sisse logida. Sain aru, et telefonis pakutakse mulle vana, kustutatud kontot ja sinna muidugi sisse ei saa. Aga kontot vahetada ka ei saanud. Lõpuks mõtlesin ise välja, et  installisin telefonist selle äpi maha  ja laadisin ta uuesti. Nüüd sain pihta õigele kontole.

Seejärel olin ma niikaugel, et oli vaja siduda (bind) mu uus aktiivsusmonitor mu telefoniga. Ja see ei õnnestunud, ei esimesel ega ka kümnendal katsel. Telefonis näitab, et seade on Bluetooth nimekirjas olemas, aga ikkagi ühendamine ei õnnestunud.Siis järgisin kusagilt foorumist leitud soovitusi, et võta Bluetooth nimekirjast vana seotus maha ja tee nutikellale restart. Ja vat siis lõpuks see sidumine õnnestus..

Suur võit! Hurraa mulle! 

Kolm päeva võib ju tunduda üsna väike aeg uue asja käivitamiseks, aga minu arust on see lubamatu. Juhend peaks selgelt juhtima kasutaja õige lahenduseni ja pakkuma variante probleemide ilmnemisel. Mina pidin 3 päeva oma närve raiskama ja olin homme valmis esindusse minema, et tehke see asi mul korda.

Vot just sellise jama pärast ei taha ma välja vahetada ühtki arvutit ega seadet, sest sa  pead päevade viisi jahmerdama nende töölesaamisega.  

Lähen nüüd põnevusega magama, et näha, kuidas uus seade seda kajastab. See oligi mu põhiline vajadus selle aktiivsusmonitori järele.

Hääd uut 2023.aastat!

 Käes ta meil on, see uus, 2023.a. Aga me ei tea, mida ta kaasa toob. Me kõik soovime rahu, aga missugustel tingimustel? Kõik see, mida meie saame  teha ukrainlaste heaks, on jätkuvalt toetada, aidata ja annetada. 

Kolm aastat tagasi tähistasime aastavahetust Viru hotelli Merineitsi restoranis ja olime väga rahul. Tookord olid otsas soodsamad piletid Viru Varietee etendusele hotellis Tallinn, kus ka joogid olid hinna sees,.  Sel aastal olime varajased  ja ostsime  aegsasti. kohad hotell Tallinnas toimuvale üritusele, mis rekalaamis ennast kui suurejoonelist Viru Varietee 50. juubeliaasta üritust.

Aga kahjuks saime totaalse pettumuse osaliseks.

Ah-et miks? Kõigepealt , kui küsisime vastuvõtulauast, kus  on Viru Varietee 50.aastapäeva pidu, saadeti meid mööda (väga pikka koridori kuni VALGE  klaverini, kust oleksime padanud suunduma vasakule. Seal olid kõik uksed kinni ja nii tulime sama targalt tagasi. Ja ikka ei juhatatud meid õigesse kohta. Seiklesime mööda maja ligi pool tundi, kõndides edasi ja tagasi, kuni üks teenindaja tuli meile ekstra ütlema, et kabaree on otse valvelaua vastas teisel korrusel. Täiesti arusaamatu, kuidas vastuvõtus keegi polnud kursis, kus pidu toimub. Selline tunne, et esita või kaebus töötajate peale, kes kliente asja eest teist taga jooksutasid. Ilmselt ma ei vaevu seda tegema, kuna elamus oli sama vilets, kui selleni jõudmine.

See etendus, mis meile pakuti, oli ilmselgelt "vaese mehe virukabaree." Tantsijaid oli vaid 4 tükki ja koreograafiat polnud ollagi. Tantsutüdrukud lihtsalt astusid edasi- tagasi ja keerutasid oma ilusaid tagumikke.  Eelmine  Viru Varietee etendus oli tõeliselt tasemel ja väärt iga eurot, mis selle eest küsiti.  Isegi õhtujuht Erki Otsman jäi viisakasse ülikonda  riietatud tavaliseks konfreransjeeks, ega pakkunud mingeid ümberriietumise ega muid elamusi, mille poolest ta ju tuntud on. Selleks olime küll valmis, et jutt käib segiläbi nii eesti kui vene keeles, aga lauljatar esines ka vene keeles. Tõsi, ühe ABBA laulu laulis ta inglise keeles. Õhtu naelaks kujunes üllatuslikult  Erich Kriegeri esinemine, kes kogu selle jampsi tasustal mõjus tõelise professionaalina. Ja ta tõesti pole mu lemmiklaulja.

Aga aru-mai-imõista, kuidas niisugust s'..tta saab reklaamida VIRU Varietee 50 aastapäeva( OMG) tähistamisena? Jah, reklaam ei ole ju elu, eks... Ärge teie iialgi minge selle reklaami orki.Nagu öeldakse, ka rikkad nutavad. Mina, kes ma maksin selle pileti eest 185 eurtsi per kärss, olen sügavalt pettunud.

Rääkimata sellest, et frustrasiooni tagajärjel jõin liiga palju ja sattusin piinlikku olukorda. Ainus hea üllatus oli, et takso saime 1 minutilise ooteajaga ja see maksis samapalju, kui tavaliselt. Ei mingit uusaastaöö lisatasu.

Tänulikkus

 Selle aasta jõulutunne on mul tänulikkus. Sest kõik see, mida siiamaani oleme harjunud pidama iseenesestmõistetavaks, on tegelikult õnn. Sõda Ukrainas tegi selle selgeks.

Olen tänulik, et meie kohal on ikka veel rahutaevas. Et lennukimürin ei tähenda hirmu pommide langemise ees. Et meil on toad soojad ja elekter tuleb pistikust. Et poest on saada kõike head ja paremat, mida hing ihaldab. Ja et ka minul kui pensionäril on mõistlike valikute tegemisel võimalik maitsev ja tore jõululaud katta. Erilised tänud mu kodukoha Selverile, kus väga paljud head asjad olid soodushindadega. Ja mul on hea mälu, see pole trikk, vaid ma mäletan, mis tavahind oli. Nii lubasin ma endale forellimarja ja Larseni VSOP konjjakit, lõhest ja kaelakarbonaadist rääkimata. Ja trükkisin välja arve, kus oli öeldud, et säästsin 21 eurot. Arvet oli vaja muidugi ka selleks, et teenindaja eemaldaks mu konjaki turvaelemendi. Aga ikkagi oli meeldiv seda säästunumbrit lugeda.

Siis olen ma tänulik selle üle, et mu tervis hakkab pärast koroonat taastuma. Köha hakkab järele andma ja kuigi ma ei tea, kas mu seedesüsteemi häired olid samuti koroona tagajärg, või omaette haigus, aga isegi see näitab taandumise märke. Täna näiteks sõin kalamarjasaia ja jõin kohvi peale ja mu sisikond ei hakanudki protestima, kuigi ma ei võtnud tabletti. Ja olen tänulik ka selle üle, et sain erialaarsti vastuvõtu aja 6.veebruariks. Oleks võinud olla palju pikem ooteaeg, ja isegi kui mu tervis paraneb, teen uuringu ehk "mõõganeelamise" ära. Saab süda rahu, kas mul on mõni sisikonna vähk või ei.Lisaks sellele olen tänulik, et neid rohtusid,mida mulle vaja, olen saanud osta, kui mitte ühest apteegist,siis mõnest teisest,kus see rohi olemas-  Kuigi see lause, et "sellel ravimil on ajutised tarneraskused", on ka mind ettevaatlikuks ja murelikuks teinud

Ja siis olen ma tänulik oma perekonna eest, kellega ma eelolevaid jõule saan koos veeta. Isegi kui õhus on probleemid, et võib konflikte tekkida, on see ikkagi parem kui üksi omaette kurvastada. Lisaks olen õnnelik selle üle, et kõik mu jõuluettevalmistused kulgesid edukalt, ehk toidud, mis ma homseks juba valmis tegin, said maitsvad. Mu rööprähklemine mitut asja korraga tehes ei rikkunud midagi ära, miski ei läinud kõrbema ega saanud üle soolatud või pipardatud.

Õnnelik olen ka selle üle, et mul on armas kena elukaaslane, kellega on lausa lust minna aastavahetust veetma minna Viru Varitee 50. aastapäeva showle.

Ilusaid ja tänutundes jõule kõigile!

Hoiatused

Tegelikult ma pole prepparite klannist ega arva, et kõigeks peaks valmis olema. Lühiajaliste voolu- ja gaasikatkestuse jaoks on mul siiski ajutised abinõud olemas. Mul on gaasipliit, mis käib ballooniga ja millega saab sooja toitu teha. Kui katkestus kestab kauem, ja mu kodu hakkab maha jahtuma, siis panen käima induktsioonsoojendi, mis töötab samuti gaasiballooniga.

Selline väike kaminalaadne asi. Eks meil selle katsetamisega olid mõningad keerulised momendi, aga phm. peaks asi töötama.

Nonii, et ma peaks olema keerulisteks ilmaoludeks ja elektrikatkestusteks valmis. Ja ometi kolmapäeval, 2 päeva pärast Birgitit, sain ikka ehmatuse või hoiatuse osaliseks.

Otsustasin minna dushi alla umbes kell 2o. Sain enda kenasti pestud ja loputatud, kui elekter korra nagu vilgatas, Esialgu arvasin, et mulle ainult tundus. Hakkasin just vannist välja astuma ja loputasin käsna ja põhja libisemiskindkat matti. Just siis lakkas veevool. Võtsin naabriga ühendust, et kas teil on vesi alles. Neil 1.korrusel veel tuli kraanist vett, aga voog hakkas ka nõrgenema. Mis lahti, kui kauaks vesi ära jääb?

Tegelikult oli vesi ära umbes 15 minutit ja selle aja jooksul sain kohaliku küla FB grupist infot. Et veekatkestus on laiem kui ainult meie tänaval ja selle põhjustas voolukõikumine, mis pani veejaama pumbad seisma. Lõpp hea, kõik hea. Aga selgeks sai, et me oleme väga kergelt haavatavad. Hakka või dushi all hoidma ämbritäit vett, et kui see peaks korduma, saab enda seebist puhtaks loputada.

Teine hoiatus tuli hoopis unenäost. Olin kusagil avalikul üritusel ja unustasin oma käekoti avatuna kuhugi lauale. Kui selle puudumist märkasin, läksin sinna tagasi, ja avastasin, et kotist on kadunud nii rahakott, telefon kui autovõtmed. Raha pole, kellelegi helistada ei saa ja autot kasutada samuti mitte, Kuidas ma koju saan, kuidas panen kinni pangakaardid? Mu sõbranna oli koos minuga, aga oli kuidagi pahur ega tahtnud anda oma mobiili mulle helistamiseks. Kui ta siiski selle andis, aga sain aru, et mul pole meeles ühtegi teist telefoninumbrit peale enda oma. Lõpuks meenus mulle eks-abikaasa number, sest seda on firma dokumentides korduvalt kasutatud. Aga eks-abikaas ei olnud nõus mulle appi tulema, ainult pahandas, kuidas ma nii hooletu võin olla. Hakkasin ahastavalt nutma ja selle nutu peale ärkasingi.

Mul kulus ikka tükk aega rahunemiseks ja endale selgeks tegemiseks, et see oli vaid uni. Kindluse mõttes käisin alumisel korrusel ja veendusin, et mu rahakott ja telefon on alles.

Järgmisel päeval kirjutasin välja oma lähimate inimeste telefoninumbrid ja hakkasin neid pähe õppima. Kaks on juba une pealt selged ja järgmised kaks jäävad ka varsti meelde. Krt. ma pole veel dementne ja elementaarsed kontaktid peavad olema peas, mitte telefonis, mis võib ära kaduda. 

Kuidas teil, mitu numbrit paugust tuleb, kui telefon kadunud?

Jõulumeeleolus

 Tahad või ei, jõulud saavad su kätte niikuinii. Kui mu tervis juba veidi parem oli, läksin Ülemiste Keskusse. Ostsin Rimist soodsat kala- liha ja külastasin ka Koduekstrat. Vaja oli mul kolmnurkset advendilampi, sest eelmine enam ei süttinud. Mul ei jätkunud kannatust välja selgitada, kas ja missuguses pirnis viga on. Ostsin lihtsalt uue, aga selgus, et välja näeb see samamoodi, aga sisu on teine.  Varem oli mul lamp, mis käis pistikust elektriga, aga uuel põlevad 7 pirni kahe AA patarei abil. Ma ei usu, et sellega nad kogu jõuluaja vastu peavad, isegi, kui ma nad ööseks välja lülitan. Lisaks ostsin ma uue led-lampidega valgusketi, mille panin oma maja sissepääsu sammaste külge. Mulle see kombinatsioon hullult meeldib. Nagu astuksid unelmate väravast õnnemaale. Eelmisel komplektil läks 1/3 lampe läbi ja järgijäänud jõulumeeleolu tundus vähevõimekas.

Taustal on muud talverõõmud ehk kõrged kokkukühveldatud lume vallid.

Täna aga tundsin ehtsat jõuluootust. Pereringis käib ikka ringi tont "mida sa jõuluks tahad". Ja kuigi ma üritan väita, et jõulud on lastele, mulle pole midagi vaja, ei pääse ma nii lihtsalt. Saigi siis kokku lepitud, et tuleb lõhn ja raamat. Aga õige meeleolu lõi see, et nii lõhn kui raamat olid sellised, mida ma varem polnud  nuusutanud ega lehitsenud. Lõhn sarnanes küll ühe varemkasutatuga, aga siiski oli erinev mark. Seega on oodata avastamisrõõmu. Mis puutub raamatusse, siis ma tunnen autorit, aga tema elulooraamatut pole ma veel lehitsenud. Pühendusega eksemplari saan kätte jõuluõhtul (kui muidugi pakiautomaadist see kohale jõuab). 

Nii ma täna tundsingi jõulurõõmu ja -ootust, et saaks juba oma kingitused kätte. Ja kuigi ilmataat avas oma lume-kingikoti jälle õhtul pärast seda, kui mul kõik varasem lumi oli kokku kühveldatud, jätkus mul silma ja nautimist sellele ilusale lumesajule. Vaevanägemise osa tuleb hommikul.

Birgiti-päev 12.12.2022

Sõitsin ka ise päeval seda teed, kus lageda välja peal tuisk hea hoo sisse sai ja nähtavus oli nullilähedane. Õhtuks läks asi täitsa kreisiks.

Mida on õnneks vaja?

 Eile olin ma õnnelik,üle hulga aja Ei, mul pole teatada  mingit "õnnerohket uudist", nagu viimasel ajal kuulsuste kohta on kombeks ajakirjanduses teada anda. Mina mõtlesin ikka, et see tähendab kas lapse saamist või abiellumist, aga nagu selgus, käib ka lihtsalt sünnipäev või lemmiklooma võtmine.

Minu õnn on veelgi lihtsam. Nagu minu vanuses on kombeks defineerida, õnn on see, kui üks jama on läbi saanud, aga uus pole veel alanud. Mind viimasel ajal kimbutanud jama ehk tervisemure pole küll läbi saanud, aga on vähemalt näidanud leevenemise märke. Ma pole enam nii jõuetu ja väsinud, ja kuigi seedimisega on kehvasti, siis rohtude abil on progress olemas. Igatahes suutsin ma eile täita kõik plaanid, mida kavatsesin ja ka lund ei vaadanud ma enam vihkamisega, et kes selle küll kokku kühveldab. Kuigi esimene lumesadu pani mu selja täitsa tuksi, aga siis meenus mulle, et on ju olemas valuvaigisti. Selle sissevõtmise järel ei valutanudki selg eile pärast õue ja kõnnitee puhtakskühveldamist.eriti. Ja seejärel jätkus ka minul silmi imeilusa talvemuinasjutu jaoks, mis praegu õues aset leiab.

 

 Kirsiks tordil oli aga see, kui ma pärast tegusat päeva lõpuks õhtul arvuti taha läksin ja leidsin, et mu uue raamatupidamise firma "vigade parandus" on õnneliku lõpu leidnud. Selle firma dokumentide korrastamise käigus selgus, et KÕIK 2022.a käibedeklaratsioonid olid vigadega. Kas oli käive ise vale, kuna polnud arvestatud ettemaksu, või olid ostuarved sisestatud topelt (nii tellimuse kui arvena) või olid paljud ostuarved üldse välja jäänud. Nagu näiteks kaubiku ost 16500 euro eest, mis tähendab sisendkäibemaksu suurenemist 2750 euro võrra. Mis sisuliselt tähendab Maksuametist käibemaksu tagasiküsimist. Ja seda juba ilma täiendava kontrollita ei juhtu. Seega kontrollisin ise kõik topelt üle, et pärast deklaratsioonide muutmist mingit eksimust välja ei tuleks. Niisiis, reedel tegin muudatused ära ja rääkisin ka Maksuametile ausalt ära, miks vead olid tulnud. Nemad arvasid, et kontroll võib aega võtta kuni ööpäeva. Ei esmaspäeval ega ka kolmapäeval polnud kontroll lõppenud, luubi alla võeti parandatud deklaritest lausa 3 kuu omad. Ka varasem maksude ettemaks oli kehtetuks tunnistatud ja ma olin ikka parasjagu närvis. mis siis, et need polnud minu tehtud vead. Aga Maksuameti teravdatud tähelepanu alla sattumine oma uue kliendi läbi pole just meeldiv. Novot, ja neljapäeva õhtul (pärast nädalapikkust kontrolli), olid kõik mu parandused heaks kiidetud, ettemaks kinnitatud ja firma maksuasjadega kõik korras. No on ju õnnerikas uudis!

Palusin firmaomanikul tuua uue kuu dokumendid ja ütlesin, et astugu ometi isiklikult ka läbi, mitte ärgu pangu neid mulle postkasti. Muidu olime vahetanud vaid meile ja chattinud, aga mina vanakooli tädina tahan ikka inimese ära ka näha. Oli igati meeldiv noormees. Kui kurtsin, et ma ei arvanud, et vanades dokumentides nii palju vigu on, ja mul aega kulus rohkem kui arvasin, ja et tahaks seetõttu rohkem raha küsida, kui algul kokku leppisime, oli ta nõus. Tänas veel, et ma olin nõus selle töö võtma.

Niiet õnneks pole palju vaja, tunnustust, raha ja mõne keerulise probleemi lahenemist. Uued mured on juba silmapiiril, aga korraks võib hetke nautida ja kaunist talve imetleda. Ma ei lase ennast häirida sellel, et mu gaasiarve oli 188 eurot ja elektriarve veel tulemata. Ilma valitsusepoolse hüvitiseta oleks gaasi eest küsitud 299 eurot. Eks sellegi üle tuleb õnnelik olla.