Vanduda tahaks

Umbes nii: WTF või näiteks Черт побери пожалуста . Võõrkeeles vandumine oleks nagu natuke viisakam, kui puhtas eesti keeles vägisõnu pruukida. Aga südame ajasid järjekordsed jamad kodumasinatega nii täis küll, et vägisi kiskus vanduma.

Peab tunnistama, et mitmed asjad mu majapidamises on katki. Ja nende kordasaamine on viibinud mitmel põhjusel. Mõni viga on olnud selline tekib-ja-kaob tüüpi, ja ma olen kartnud, et meistrimehe pilgu all on kõik korras. Nii olengi oodanud, et masinavärk ikka täitsa katki läheks, et viga lihtsam leida oleks. Mainimata ei saa jätta ka nii minu kui mehe laiskust asjadega tegelda, sest saab ju kuidagi ilma ka läbi.

Nõudepesumasinal polnud see mitte esimene kord probleeme tekitada. Kohe pesutsükli algul hakkas ta helisignaale saatma ega hakanud tööle. Juhendi järgi pidi see tähendama lekkesüsteemi häiret. Eelmisel korral, kui tal umbes sama viga oli, juhtus paraku nii, et kui parandaja tuli kohale, siis masin töötas täiesti normaalselt. Tookordse arutelu järgi teadsin, et kusagil selle all on mingi vann ja kui sinna vett on sattunud, siis selline häire tuleb. Kui aga masin on tükk aega seisnud, siis vesi aurab ära ja andur häiret enam ei anna. No ma arvestasin nüüd selle võimalusega ja igaks juhuks üritasin aeg-ajalt käivitada. Seekord tundus, et masin on katki mis katki ja viga ise üle ei lähe. Ja nagu taiplik lugeja juba aimata võib, just sama lugu kordus seegi kord. Mehhaanikul oli pikk ootejärjekord ja kui ta eile lõpuks meile jõudis ja masina käivitas... No muidugi oleksin ma eelmisel õhtul pidanud veel korra proovima, aga ma olin seda pikema ja lühema vahega nagunii korduvalt katsetanud.

Mehhaanik naeris, et talle sellised väljakutsed väga meeldivad, kui parandama ei pea. Mina ei naernud, vaid olin tulivihane. Masina peale. No mis trikid need olgu! Ma ei mäleta enam, kas parandaja oli sama, kes eelmisel korral, aga kasulikke nõuandeid sain seegi kord. Et selline häiresignaal võib tulla ka siis, kui köögivalamust vee äravool on väikese ummistuse tõttu häiritud, siis vesi voolab hoopis ühendustoru kaudu pesumasinasse ja ka seal torudes on andurid, mis annavad sama häiret, kuna vesi pole ära voolanud. Tema näpunäidete järgi sai sai nõudepesumasina äravoolutoru kõrgemale kraanikausi alla kinnitatud, et see põhjus välistada. Egas midagi, ootame järgmist pesukorda.

Kui ma valisin firmade vahel, kes selliseid masinaid parandavad, sain üllatavaid tulemusi. Üks küsis kohaletuleku eest 30 eurot, siis leidsin teise, mille hind oli 20 eurot. Selle siis tellisingi. Aga mu mees tuletas meelde, et see firma on pankroti äärel ja meilegi võlgu jäänud. Nii võib karta, et head töömehed on sealt minema läinud ja ka tagavaraosade tellimisega võib neil võlgade tõttu probleeme olla. Selle peale helistasin hoopis kolmandasse kõige tuntumasse firmasse Arwest, mida ka garantiihooldajana soovitati. Olin kindel, et selle kohaletuleku tasu on kõige kallim, sest nemad on ju kõige esimene valik. Aga oli vastupidi, nende kohaletuleku tasu oli hoopis 13 eurot! Korrutades 30,20 ja 13 eurot kroonideks, siis on erinevus ikka muljetavaldav... Järjekord selles firmas oli tõesti pikk, aga meister tundis asja. Muidugi ei saanud ta oma parandamisoskusi meie juures näidata, aga me küsisime talt teiste katkiste kodumasinate kohta ja sellest oli suur abi.

Räägin nüüd kõik remondilood algusest peale ära. Köögi õhupuhastaja ventilatsioon jukerdas meil juba ammu ja lõpuks jäi päris vait. Selle parandaja käis eelmisel nädalal ja oli üsna hädine vennike. Kuna ka see masin üritas parandaja silma all petekat teha ehk mingil määral tööle hakata, siis tahtis mees väita, et kõik on ju korras. Siiski õnnestus teda veenda, et nii nõrk tõmme pole normaalne. Küsis siis see mehhaanik kellegi targema käest nõu ja lõpuks kondeka vahetusega saigi asi korda. Aga ta ei suutnud leida viga, miks lambid kubu küljes enam põlema ei lähe. Kaks pirni läksid teineteise järel läbi, aga pärast pirnide vahetamist valgust ei saabunud. Jäi siis nii, et peame elektriku kutsuma. Aga kui seda muret kurtsime nõudepesumasina parandajale, tegi see mees asja üks-kaks korda. Lihtne viga, kaitse oli läbi. Eks minu mees oli sama kahtlustanud, aga kaitsme asukohta üles ei leidnud. Et sellega hakkama ei saanud ventilatsiooni-firma mees, on pisut imelik. Aga noh, mitte kõik meistri- ega muidumehed pole ju ühesuguste oskuste ega võimetega ;) Kui õige meistrimehe üles leiad, on vahe nii töö kvaliteedis kui ajakulus suur.

Seda viimast väidet sobib illustreerima mu auto keskluku parandus. Jah, ka see sai nüüd korda pärast aastapikkust hoovõttu ja kahte korda, mil lõin auto ukse nii lukku, et võtmed sisse jäid ;) Kaalusin pikalt, kumb parandusse viia, kas oma pea või auto, aga ei suutnud otsustada :D Olen igatsugu elektri-ja elektroonikarikete suhtes väga umbusklik. Selliste vigade parandus võib võtta palju aega ja raha, ja kuna ilma kesklukuta sai ka kuidagi läbi, kui mälu treenida, siis lükkasin seda remonti muudkui edasi. Kuni kohtasin juhuslikult ühte oma vana bridzipartnerit, elektroonikut. Küsisin, mida ta teeb, kus töötab. Ja kui ta ütles, et firmas, mis tegeleb signalisatsioonidega, oli asi otsustatud. Viisin oma auto tema kätte. Kaks ühes, ehk lootus odavama hinnaga asi korda saada ja teiseks tuttava firmale tööd anda. Lisaboonusena veel võimalus omavahel vanu aegu meenutada ;)

Võtsin kaasa ikka päris palju sularaha, sest ma ei taha teistele seda, mis mulle oma firmas ei meeldi. Ehk kaardimaksega tasudes asja eest teist taga kinkida teenustasuna pangale ära üsna suur summa, mis peaks kuuluma töö tegijale. Muide, soovitan teilgi väikestes kohtades sularahas maksta, sest tänulikud firmad teevad seetõttu ka väikest allahindlust. Kaardikeskuse häbematu nöörimine on mind ammu vihastanud, nii astun vähemalt isiklikke oste sularahas tehes neile vastu. Toidupoes maksan küll kaardiga, sest neile on kaardimaksete teenustasu osas tehtud soodsamad pakkumised nagunii.

Selles tuttava firmas tehti mu auto kesklukk poole tunniga korda ja räägiti ka ära, mis viga oli. Probleemi oli põhjustanud autole müügiesinduses signalisatsiooni paigaldamisel ülenurga laskmine (ma detailisdesse kindluse mõttes ei süvene, sest nii täpselt ma ei mäleta, mis valesti oli tehtud). Kuna olin arvanud, et teeninduses läheb mul sellise asja kordategemine vähemalt 100 eurot, siis vajus mul karp lahti, kui tuttav töö eest tasu suuruse ütles. Naersin, et ei tea, kas mul nii väikest raha üldse ongi - 12 eurot! Hea küll, see võis olla nö. "sõbrahind", aga ikkagi on suurusjärk midagi muud. Me ei tea iialgi, mida sulle teeninduses kokku valetatakse, mida kõike on vahetatud. Suures firmas on kogu aparaadi ülalpidamiseks palju kõrgemad hinnad möödapääsmatud. Niiet auto elektrisüsteemide remondiks on mul praegu küll suurepärane meistrimees olemas. Ja kõikide kodumasinate parandaja tellin edaspidi alati Arwestist.

Aga nõudepesumasinale tegin viimase hoiatuse, et lõpetagu see lollitamine. Kas töötagu korralikult või mingu päris katki. Või muidu... Lauset ei lõpetanud ma lihtsalt sel põhjusel, et mul polegi mõjuvat ähvardust kusagilt võtta. Ega uue ostmisega pruugi paremini minna. Jääb üle ainult vanduda, ähvardada ja loota, et meistri välja pakutud nipid aitavad probleemi edaspidi vältida. Või loobuda selle masina teenetest ja pesta edaspidi nõusid käsitsi. Sa nüüd harjutatud küll ;)