Minu kallis elukaaslane arvab, et ta on diskor. No kunagi ehk oligi, mingi 30 aastat tagasi, kui tal Tallinna-poisina olid kättesaadavad plaadid ja lindid väljamaa lugudega, millega Räpina Sovhoostehnikumis eputada.
Aga nüüd, kui üks tema omaaegsetest tuttavatest arvas, et ta võiks nende (Räpina) kursuse kokkutulekul diskorit teha, siis olin mina jõhkralt aus. No mis diskor sa enam oled...
Tema ei jätnud jonni ja oma päris-diskorite abil käis ja uuris, kuidas sealse turismitalu tehnika abil diskot korraldada.
Ja nagu ma piltidelt ja videotest nägin, õnnestus see tal täitsa hästi. Mis ei töötanud ühte sorti tehnikaga, seda sai teha teistmoodi, näiteks arvuti abil. Mina aitasin talle oma plaatidelt muusikat lindistada, aga diskori aupaiste jääb kõik talle. Endale nendin, et rohkem usku oma partneri võimetesse poleks paha. No igatahes kiitsin teda tagantjärgi hoolega.
Ka retrodisko riietus pärines minult. Õigemini 2016.a. stiilipeolt, kus me koos lustisime. Pidin need riided prügikasti viskama, aga õnneks polnud ma seda teinud.
Siin ta on, mu kallim oma retrodiskol nagu aatal 2016.
4 kommentaari:
väga äge! inimesed peavadki oma elu huvitavaks elama, eks.
Sul oli kahtlemata õigus, aga asja päästis tema korralik eeltöö.
Tore kostyym.
Hästi hea, et mängulust kõikidest elukeeristest ja tormidest hoolimata säilinud on. Tervitused!
Mina kartsin küll, et see asi kukub läbi, aga seda toredam, et läks korda. Nagu ta lubas nüüd oma CV-sse panna , et otsib tööd laotöölise-diskorina :)))
Postita kommentaar