No miks ei võinud mul olla kasvõi nädalajagu sama toredaid elamusi, nagu oli eelmine nädalavahetus. Või siis vähemalt lastud rõõmu tunda sellest, mis head oli, ega lajatataks uusi katsumusi. Aga just nii minuga juhtus.
Kõigepealt ei kulgenud toidunautlemine nii mõnusalt, kui olime lootnud. Esiteks, sadas vihma. Hommikul korraks mõtlesin, et ehk oleks võimalik reserveeringut lükata mõnele järgmisele päevale. Aga loobusin sellest mõttest, sest päris padukas ka polnud ja oleks pidanud seda sõbrannaga kooskõlastama. Mul oli mõeldud imelihtne ühistranspordiga liikumise plaan. Kõigepealt oma kohaliku bussiga Balti jaama ja sealt troll nr.5-ga 6 peatust ja restoran Weis sealsamas üle tee. Mis see väike vihm ikka teeb.
Enne Balti jaama jõudmist vaatasin telefonist, et mis kell sealt troll väljub. Ja mis ma näen! Liinigraafiku juures seisab teade, et seoses remonditöödega ei välju alates 09.oktoobrist (just seesama päev) troll Balti jaamast. Varem seda hoiatust polnud, et oleksin saanud plaani ümber mängida. Helistasin kibekähku sõbrannale, kes juba ootas Balti jaamas. Ütles, et jah, mitu trolli ja bussi seisavad üksteise taga ega liigu. Ütlesin, et tulen kesklinnas maha ja sõidan nr.1 trolliga. Hiljem ütles sõbranna, et ikkagi aeti mingi remondiauto eest ära ja trollid said liikuma. Nii jõudis ta isegi õigeks ajaks. Mina aga hakkasin Vabaduse väljaku kandis trollipeatust otsima. Kõigepealt kulus aega, et kesklinnast üldse sinnani kõndida ja teatavasti, on Vabaduse väljakul väga palju erinevaid peatusi. Lõpuks siiski leidsin üles sellise, kus trollid peatusid. Oli selge, et õigeks ajaks ma ei jõua, seda enam, et tipptunni liiklus venis teosammul. Lõpuks tuli troll nr. 1 asemel miskipärast asendusbuss. Seal polnud tablood, mis näitaks, mis peatus on ega öeldud seda ka valjuhääldajast. Aknast läbi vihmasaju oli peatuse nime keeruline näha. Lõpuks ikka sain sotti, kus me parasjagu oleme ja mitu peatust veel vaja sõita. Selleks oli 25 minutit üle reserveeringu kellaaja kulunud. Sõbranna oli algul trollipeatuses külmetanud ja mind oodanud, aga siis ikkagi taibanud restorani sooja minna ja joogi tellida. Ning vabandanud, et kaaslane hilineb.
Kui kohale jõudsin, olin mu mantel üsna märg ja ise täiesti tujust ära. Oli piinlik, et hilinesin ja sõbranna minu pärast ootama ja külmetama pidi. Sain aru, et sõbranna oli minu peale lootnud, et mina tean, kuhu meil vaja minna ega olnud isegi avanud linki restorani aadressiga. Lõpuks ta selle siiski üles leidis, aga edaspidi pean sellega arvestama, et teda tuleb rohkem informeerida, kuna ta pole telefonis surfamisega väga kodus ja arvutit tal pole.
Vähemalt toit oli hea ja tagasi kulgesime juba probleemideta.
Sellega mu nädala äpardused ei lõppenud. Nädala lõpus tabas mind kõhuhäda. Ikka üsna hullusti. Tavaliselt aitab loperamiini tablett, aga seekord ei aidanud isegi 5 tabletti, mis ma 3 päeva jooksul võtsin. Mõtlesin, et nüüd on küll midagi hullu lahti. Lõpuks teispäeval helistasin perearstile ja sain diagnoosi- rotaviirus. Vaatasin internetist, klappiski minu sümptomitega. Ja sellest jagu saamine võib aega võtta isegi terve nädala. Tegelikult oli täna juba üsna kõbus olemine, niiet ma apteeki arsti soovitatud rohtude järgi ei läinudki. Aga need olid väga vastikud päevad.
Kui hakkasin mõtlema, kust ma selle viiruse endale hankisin, siis oli üks variant see õnnetu restoranikülastus. Toidul polnud midagi viga, ka sõbranna ei jäänud haigeks. Aga vabalt võisin kusagilt ukselingi küljest pisiku saada ja kui sõin sama käega leiba maitsevõiga (mis oli ka väga hea), siis rohkem polnud vajagi. Sellel haigusel olevat ka üsna pikk peiteaeg. Ma mujal ei käinudki, vist korra tütre juures, aga neist ka keegi polnud haigeks jäänud.
Loogika kohaselt peaks nüüd tasakaalu mõttes mul jälle hakkama paremini minema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar