Tavaliselt öeldakse seda seoses laste kooliminekuga. Mina aga sain hoopis teisest valdkonnast uudise oma septembrikuu kohta.
Olen siin heietanud, et tahaks septembris oma puusaopile minna, aga pole selle asja ajamisega veel kuhugi jõudnud. Ortopeediaosakonna telefon ei vastanud ja ega ma ise ka väga ei kiirustanud seda mõtet teoks tegema. Eriti üsna kopsaka summa eest. Aga täna hommikul helises telefon ja helistajaks oli seesama seni tabamata ortopeediaosakonna sekretär. Ütles, et tal on pakkuda 2.septembriks opiaeg. Arst aga oli teine, mitte see, kellega olin kohtunud. Hakkasin kokutama, et polegi minu arst. Sekretär lubas asja uurida ja mulle nädala lõpus tagasi helistada, et millal minu arstil aega pakkuda on.
Kui ma seda uudist veidi seedinud olin, sain aru, et kuidas ma nii loll võin olla. Mis vahet seal on, kes opereerib, ega ma "oma" arsti kohta ju ka midagi ei tea. Hakkasin siis tagasi helistama, aga ei saanud enam ühendust. Küll oli liin kinni, küll ei vastanud keegi. Õnneks sain siiski õhtupoolikul jutule ja ütlesin, et kui see 2.september veel saadaval on, siis selle ma võtan. Ja nagu selgus, see aeg oli vaba ja selle arsti juures olin ma isegi varem käinud.
Niiet nüüd hoia piip ja prillid, läheb sõiduks! Ei ole aega karta ega kahelda, teeme ära. Loodame, et esmaspäeval, 31.augustil õe juures tehtavad analüüsid on korras ja ma kvalifitseerun opiks. Hambad on mul juba kontrollitud, see ei tohiks takistuseks olla.
Hoidke siis mulle pöialt!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar