Hüvasti, kevad!

... ja tere, suvi! Mitte tere talv või tere sügis,nagu eelmise nädala ilma järgi tunduda võis :D

Täna kell 13.51, kui suvi algas, säras päike ja mees jõudis vihmavahel mitte üksnes hobuse (murutraktori) selga hüpata, vaid muru lausa ära niita. Loodame, et see on hea märk :D

Kõigepealt olid lumikellukesed ja märtsikellukesed, lausa enne ametliku kevade algust 15.03

Siis tulid silma rõõmustama varased tulbid 1.05

Nartsisse oli sel kevadel vähevõitu, ilmselt sügisvihmad mädandasid sibulad ära

Hilisemad tulbid 15.05

20.05 iluõunapuu täies õies

Sel aastal oli esmakordselt täisõites punane kastan 28.05, varem oli tal vaid mõni üksik õis olnud

1.juunil õitsesid nii varane päevaliilia kui karikakrad. Sellekevadise umbrohuvastase võitluse käigus said karikakrad peenralt koos naatidega välja juuritud ja kavatsesin neid uuesti külvata. Seda rõõmsam olin, kui nägin, et nad olid ise endale leidnud uue koha peenramaa ja mändide vahel. Selle kitsa riba jätsimegi nüüd trimmerdamata, las nad õilmitsevad seal rahus.

Roosad pojengid puhkesid palavuse tõttu samal ajal varaste tumepunastega 06.06, mille õied üldse püsisidki vaid paar päeva.

Valged pojengid õitsevad jätkuvalt, neil on nii palju õisi, et sain võtta juba kolmanda vaasitäie. Missugune lõhn! Uus sort õrnroosa pojeng pole veel lahti läinud.

Roosad ja punased lupiinid hakkasid õitsema 28.05, aga kuna nad olid kasvanud sel aastal nii kõrgeks, siis pidin punase ümber tõstma tahapoole, muidu oleks ta uue tulipunase floksi "miss Mary" ära varjanud. Eks ta vaeseke põdes seda jõhkrat liigutamist õitsemise ajal, aga tundub, et jääb ikkagi ellu. Teised vanemad floksid on samuti ebanormaalselt pikaks veninud sel kevadel, mulle täitsa rinnuni.

Sinised kannikesed on ühed tänuväärsed lilled, nad alustasid õitsemist mai lõpus ja jätkavad siiani tublilt.

Päikeselisele peenrale tõstetud hosta "Elegance" hakkas juba varakult õitsema 14.06. Kuigi hostasid ju õite pärast ei kasvatata, on selle sordi õis üpris kaunis.

Iirised olid nirud sel aastal. Kevadel olid neil lehtede peal mingid satikad, aga ma ei saanud kohe neid mahti pritsida. Arvasin, et ega see õitsemist ei mõjuta. Kas sel või mõnel muul põhjusel olid varred lühemad kui tavaliselt ja õied samuti nõrgemad. Pärast pritsimist õitsema hakanud "Bronze Charm" õied olid korralikumad. Selle ma ostsin 2 aastat tagasi ja ootasin väga tema õisi, sest eelmisel kevadel ta ei õitsenud, nagu teisedki iirised.

Esimest korda õitseb must leeder "Eva"

esialgu kahetsesin, et sai vale sort valitud, aga õitsedes on ta imeilus.

Mu vana hea veigela "Red Prince" on kaunis nagu alati. Järgmisel kevadel tuleb vist oksi tagasi lõigata.

Roosa veigela kaugemalt vaadates nii muljetavaldav pole, aga ligidalt on ta õied väga õrnad ja armsad.

Kukekannused on sel kevadel samuti väga pikaks kasvanud. Eelmisel kevadel olid nad poole lühemad, nüüd peab vist neile uue koha otsima. Nende vahelt paistab vahepeal kaduma läinud verev sõrmkübaralill, mis hakkas üllatuslikult õitsema juba juuni alguses. Muidu peaks ta õitsema juuli-august. Selle taime väljamineku muret aiandusharidusega naabrinaisele kurtes sain targemaks. See on kaheaastane lill, ja seejärel lähebki välja. Aga samas ta külvab ennast ise, tuleb lihtsalt vaadata, et uusi poegi välja ei rohiks. Nüüd taipasin vaadata, oligi väike uus taimehakatis kõrval. Vanadest tundub üks olevat 1.aasta taim ja teine 2.aasta oma. Igatahes eelmisel aastal oli mul vaid 1 taim.

Raudrohi "Paprika", mis eelmisel aastal oli pisike puhmake, oli nüüd järsku nii suureks paisunud, et jagasin ta lausa kaheks. Kumbki pool õitseb rõõmsalt ja lopsakalt edasi.

See kollane umbrohuna paljunev lill on mitmel aastal olnud ainus jaanipäevane õitseja, sellepärast teda hoiangi. Mis ta nimi on või kust ta sain, kahjuks ei mäleta.

Ka esimesed roosid on lahti. Neid, mis sel kevadel ostetud, ma ei arvesta, sest nad on kasvuhoonest tulnud, aga vanadest õitseb "Ingrid Bergman", kohe on minemas "lavanglut", "Karen Blixten" ja "Travemünde". Möödunudaastane esimene õitseja "Brandy" läks pärast tagasilõikamist välja.

Garaazis ületalve peetud pelargoon on nii uhkeks ja suureks kasvanud, et mõtlen, kas peaks ta suuremasse potti istutama.