Arvamused

 Ma ei jõua kõiki Ukraina sõja teemalisi arutelusid või arvamusavaldusi jälgida. Või õigemini ei taha, sest arvamused on väga erinevad. Sellistest naiivsetest nõudmistest, et ärme ostame enam Venemaalt gaasi või elektrit, kuni üleskutseteni, et NATO peaks kohe sõjaliselt Ukrainas sekkuma. Ma valin, missugustest allikatest infot hangin, muidu võib oma närvid täiesti tuksi keerata.

Selles valguses oli väga hea 8.märtsi UV Faktori saaade, kus Heiti Hääl, Raivo Vare, Siim Kallas ja Indrek Neivelt arutlesid selle sõja majanduslikust mõjust ja prognoosidest tulevikuks meie kõigi jaoks. Nende arvamustega olin ma nõus ja näiteks kõige muu sõja tõttu tekkiva defitsiidi kohta oli väga huvitav fakt, et kuna Ukraina annab väga suure osas maailmas vajaminevast nisusaagist, siis sel aastal on sellega probleem. Juba seetõttu, et märtsis alustati tavaliselt külviga, aga sel aastal pole teada, kas üldse või millal see võimalikuks saaks.

Arutleti ka selle üle, kas vene maagaasist või kütusest oleks võimalik loobuda. Selgus, et kogu Euroopa kütusevajadusest moodustab Venemaa gaas nii suure osa, et seda pole kusagilt mujalt võimalik asenduseks hankida. Ja et helesinisest unistusest rohepöördeks, kus kivisöe - ja põlevkivielektrijaamad kohe-kohe kinni pannakse, ei jää uues reaalsuses midagi järele. Energia on samuti relv, teab P. väga hästi ja tema käes on ka selles mängus trumbid. Euroopa sanktsioonide paketi kohta arvasid mehed üsna üksmeelselt, et selle tähtajad on alles märtsis- aprillis, aga sõda käib praegu, ja see esialgu ei avalda mõju. Lisaks prognoositi, et Venemaa pöördub itta, ehk Aasiasse ja saab Hiina abil ikka oma majandusasju ajada.

NATO teemast selles saates seekord ei räägitud, aga ma ise arvan, et NATO vägede sõjategevusse kaasamine midagi head ei tooks. Kuna meie, Läti, Leedu ja Poola oleme NATO idapiir, siis hakkaks Venemaa lisaks Ukrainale ka neid riike pommitama. Tankidega ehk poleks tal mahti meile kallale tulla, aga pommitamisega saab suurt kahju teha. Ma kaldun arvama, et seda Venemaa lausa ootaks, et saaks asuda suuremasse sõtta idabloki enda haardesse saamiseks.

Vaatasin eile Soome presidendi kõnet. Mul oli tunne, et tal endal oli ka piinlik öelda, et Soome loobub NATOsse astumise plaanidest ja ta kavatseb järgmine päev vestelda "oma vana sõbraga" (nii ta küll ei öelnud, aga nii see kõlas). Seda poliitikat on Soome ajanud Talvesõjast saadik ja lömitanud Venemaa ees, samas saades kasulikke tehinguid. Lugesin Sofi Oksaneni artiklit soometumisest ja mul sai mitmeski mõttes pilt selgemaks. Paralleel Soome Talvesõja ja praeguse Ukraina agressiooniga on ilmne. Mõlemal juhul lootis Venemaa paari päevaga riigi hõivata ja uskus, et kohaliku toetavad seda otsust ja võtavad agressori lilledega vastu. Paraku hakati vastu, ja sõja lõpetamiseks pidi Soome andma ära suure tüki Karjalast ja jääma Venemaaga "erisuhetesse". Arvan, et Ukraina sõja lõpetamise tingimused võivad samasugused tulla. Ukraina president juba ütles, et NATOga liitumise lootus on maha maetud ja põlvili nad seda paluma ei hakka. Arvata võib, et Ida- ja Lääne-Ukraina jagunemine on ainus viis rahu saavutamiseks. Ah et kuidas selle III Maailmasõjaga jääb, kas tuleb või ei? Äkki peaks seda Igor Mangi käest küsima. Tema oli see, eks ennustas 2022.aastaks sõdu ja katastroofe, mis on hullemad kui varem. Mina ei uskunud seda, aga siin see nüüd on.

Soomest veel. Ühe mu FB sõbra seinal kulges arutelu, et Soome uudiseid on masendav vaadata. Et kui püüdlikult kajastatakse "mõlema poole" infot, ehk püütakse mitte pooli valida ega Venemaad hukka mõista. Mina Soome TV ei vaata, aga see jäi mind kiusama ja otsustasin helistada oma sõbrannale, kes just sealt oma lapse pere juurest tagasi tuli. Uudiste kohta ei osanud ta midagi arvata, ilmselt ta neid ei vaadanud, sest ei oska soome keelt. Aga rahva üldine meelsus on muidugi meiega sarnane. Ja lisaks ütles ta mulle veel paar huvitavat fakti. Et kuigi meile võib tunduda, et soomlased loodavad Venemaa meele järgi olemisega ennast päästa, siis nii naiivsed nad idanaabri suhtes ikkagi pole. Sõbranna ütles, et seal on iga maja all varjend, mina ei tea ligiduses ühtki kohta, kuhu pommide eest peitu minna. Ja et kui Soome hakkas kiirteid ehitama, siis need tehti vaid põhja-lõuna suunalised, mitte ida-lääne suunas. Sest siis pole sõjamasinatel läbi riigi kiiret tulemist, kui asi nii kaugele peaks minema.