Lugesin kusagilt hoiatust, et Google kustutab ära need kontod, mida pole 2 aastat kasutatud. Tuli meelde, et oma 3 kontost kasutan ühte põhilist regulaarselt, teist vahel harva, aga millal ma seda kolmandat viimati külastasin, ei mäletagi. Muidu poleks selle kolmanda kaotamisest lugu, aga oma pika blogielu jooksul olen selle alla tõstnud oma kinnised blogid, kus palju isiklikke jutte kirjas. See sai tehtud siis, kui mul mehega tülid olid mu blogimise üle ja ma ei tahtnud, et ta neid üles leiab ja uuesti lugeda saaks.
Paroolid olid mul kenasti üles kirjutatud, nii sain ka sellele vähekasutatud kontole sisse. Aga blogide nimekirja ette ei tulnud. Proovisin siis blogi aadressi kaudu siseneda, aga ka sinna ei saanud otse sisse, sest tuli hoiatus, et selle kontoga siseneda ei saa. See tuli jälle sellest, et kuigi olin 3.kontoga sisse loginud, ikkagi oli aktiivne ka see põhikonto ja sealt mul ligipääs puudus. Eks ma sudisin veel mitut moodi ja lõpuks sain ikka sisse. Aga kuna see kõik oli nii keeruline, siis otsustasin sealt need blogid ära tuua teiste kontode alla, mis rohkem kasutuses. Niisiis tuli teha export ja import.
Importimisega oli tükk tegu. Kõigepealt otsustasin ühe kõige suurema blogi postitused importida teise sama perioodi blogi sisse. Ja kuigi oli määratud, et avalda imporditud postitused automaatselt, siis seda ei juhtunud. Need oleks pidanud ühekaupa draftist postituseks vormistama. Ja paraku pani blogger sinna postitusele tänase kuupäeva. Oli ka võimalus, et muuda kuupäeva, aga see oleks võtnud veel rohkem aega. Ja kuna postitusi oli üle 200, sain aru, et seda ma teha ei viitsi. Ühte teist blogi importides nägin, et kui seda teha täiesti uuele aadressile, siis postitused ilmuvad kohe. Niisiis kustutasin selle segublogi ära ja üritasin mõlemat blogi uuesti importida. Muidugi ei saanud ma kasutada enam endist nimetust, aga mis seal ikka.
Siis selgus uus takistus. Importimisel oli mingi limiit peal ja öeldi, et rohkem enam importida ei saa. Oh häda, kas nüüd jään mõlemast vanast blogist ilma. Siiski proovisin järgmine päev uuesti ja asi õnnestus. Kuna see oli suur blogi, siis võttis üksjagu aega, et postitused nähtavale ilmuksid. Blogi tekste näitas, aga postituste nimekirja mitte. Lõpuks ilmus ka see ette. Teist, väiksemat blogi ei saanud jälle importida, pidin uut päeva ootama ja siis sai ka see. teoks. Kusjuures pärast importi oli blogil uutmoodi kujundus. See oli mu kunagine avalik Maskiballi blogi. Igatahes, sai nüüd inventuur oma bloginduses tehtud. Kokku oli 10 erinevat blogi alates aastast 2008. Lugesin neid ja nostalgia tuli peale. Küll ikka sai targutatud omal ajal. Aga siis oli meil ka oma mõnus blogikogukond, kes usinalt kommenteerisid. See tegi selle harrastuse huvitavaks.
6 kommentaari:
Lugesin Maskiballi, väga lõbus 🙃
Mul endal oli ka lõbus neid vanu blogisid taaselustada
Mina lugesin ka Maskiballi uuesti läbi ja vanad ajad tulid meelde. Täitsa huvitav oli lugeda. Ka minu tolleaegsed kommentaarid. Nii palju tarku mõtteid :D Mul on ka üks blogi kuhu ma enam sisse ei saagi.Pole küll eriline kaotus, aga natuke kriibib ikkagi.
Kommenteerin siis sama nimega, aga muidu olen ikka endiselt neiupõlve nimega Neiud ärevil.
Kuna andsid ette lingi, siis lugesin ka maskiballi-blogi. Ennast ma küll seal kommenteerimas ei näinud. Kas see oli avalik blogi?
Sul on neid blogisid kokku ikka palju olnud. Mul endal on üks põhiline, millest tegin ühe koopia, kuhu hakkasin siis postitama lastest ja tütrest, et oleks veidi nurgatagusem koht. Sinna ma pole ka juba aastatid midagi lisanud. Siis on meil veel Epuga kahepeale "Meie memuaarid", kus oli algselt väga palju autoreid. Nüüd oleme jäänud ainult meie Epuga. Meil on olnud viimastel aastatel suguvõsa kokkutulekuid ja mälestusüritusi, mida oleme seal minimaalselt kajastanud. Mõned fotod ja natuke juttu. See on blogi, mille võiks välja anda, aga kes annaks ja kes toimetaks. Epp on sellest vahel unistanud.
Nüüd siis põgiblogi "Minu elu pisiasjad", mis on mulle ikka väga lähedane. Ei taha, et see kuhugi ära kaoks. Ja loen ka aeg- ajalt varasemaid sissekandeid ja kommentaare.
Mis tore aeg see oli, kui oli tahtmist blogida ja kommenteerida. Olid ka mõned tujurikkujaid,aga üldiselt ikka valitses heatahtlikkus.
Sellest ajast on mu enamus blogisõpru alles.
Bianka, Sa oled ikka väga nutikas, et oskad igasuguseid asju arvutis teha.
See oli avalik blogi ja sa kommenteerisid küll. Naiteks "Armastus on lõke" all sjgellena, hiljem tuli helle nimi.
Leidsin nüüd ennast ka ikka, näiteks eriti tuliselt sõna võtmas õpetaja-postituse all. Lugesin huviga ja ma olen praegugi sama meelt: õpetajad on meie riigis alamakstud ja halvasti koheldud, kuigi praegu julgevad õpetajad juba enda eest seista. Vaata, et läheb streikimiseks kätte.
Mis aga sulatõsi - kõik ei sobi kooli ja heade eeldustega õpetaja saab ka paremini tasustatud töökohal hakkama.
Vana blogi lugemine on ikka nii huvitav.
NB.Vabandan vigade pärast, mis minu eelmises kommentaaris on.
Postita kommentaar