Reede ja 13.

 Eile oli reede, 13.detsember. Hommikupoolikul tuli mulle messingeris kiri, kus  mu kunagine kamraad kutsus mind külla. Kui täpne olla, oli see tema 3. küllakutse. Kaks eelmist olin ma tagasi lükanud, sest... teate ju küll. Ma ei taha kellegagi suhelda ega kuhugi minna.

Aga nüüd otsustasin, et lähengi. Sest lõpuks mind ei kutsuta enam kuhugi, kui ma kõiki tõrjun. Ma küll ei julge uskuda, et mu AD on juba oma mõju avaldanud, aga asusin tegutsema. Natuke olin mures, et reede ja 13. Oli libe ja lund hakkas ka sadama, äkki kukun või juhtub midagi muud halba. Siiski läksin julgelt "seiklusele" vastu.

See sõber oli kolinud uude koju Õismäel ja ma polnud tema juures käinud. Üldse oli Õismäe kant minu jaoks tundmatu maa. Kunagi ammu elas seal mu tütar, aga see oli ammu ja sinna sõitsin autoga. Kusjuures eksisin mitu korda ära ka. Seekord oli vaja minna ühistranspordiga, sest tahtsin ju napsu ka võtta. Sõber ütles, mis buss ja mis peatus, ja tegin ka internetis uuringut. Et missugune on bussi marsruut ja mis kell minu maakonnaliiniga kõige paremini kellaajad ühilduvad. Leidsin siis sobibva teekonna, niiet oleksin pidanud Õismäe bussi ootama 7 minutit. Muidugi, reede õhtu ja algavad ummikud aeglustasid mu kodubussi nii palju, et tekkis oht, et ma ei jõuagi selle bussi peale. Siiski jõudsin, aga väga täpselt. Ootama pidin vaid 1 minuti, mis oli väga teretulnud.

Halb oli see, et selles bussis ei teadustatud peatusi, ega polnud neid ka tablool. Juba jälle, nagu minu kiusamiseks. Võtsin siis oma telefoni välja ja vaatasin peatuste nimed üle, et kui hakkan juba ligidale jõudma, tean hakata sättima. Saingi õiges peatuses maha.

Sõber elas suures 9.kordses majas. Tükk tegu oli õige trepikoja leidmisega. Kas algavad korteri numbrid vasakult või paremalt? Ja siis, mitmendale korrusele liftiga sõita. Nagu mäletasin, pidi olema 9. korrus, aga äkki ikka 8.korrus. Otsustasin, et trepist alla on lihtsam kõndida, kui üles. Selgus, et olin ikka õigel korrusel.

Mis külaskäigust rääkida? Kuna see oli minu ja Toomase ühine sõber, siis teadagi, kulus mälestustele suur osa. Lisaks ka teistele meenutustele meie omaaegsest tutvumisgrupi pidudest ja ühistest tuttavatest. Mu sõber on aktiivne nüüd ühes teises grupis, kus toimuvad samuti peod. Olin isegi mõelnud nendega ühinemisele, aga kui selgus, et nende jõulupidu on juba järgmisel päeval, ehk täna, siis loobusin. Esiteks, ei suuda ma kahel õhtul järjest seltskondlik olla ja teiseks, kui ta näitas ürituste pilte, sain aru,et jõulupidu pole õige hetk nendega ühinemiseks. Neil on oma kingitused ja värgid, millega mul on keeruline samastuda. Eelmisel jõulupeol tegi mu Toomas neile diskot ja jõuluvana. Viisin nüüd tema kostüümi sõbrale ja nagu selgus, antigi talle see ülesanne üle.

Eks elu näitab, kas hakkan nendega koos pidutsema, või puhun oma vanale seltskonnale elu sisse, nagu plaan oli. Eks see sõltub, kuidas mu meeleoluga uuel aastal asjad on.

Kojusõiduks mõtlesin kasutada Bolti teenuseid, aga kuna hind oli üllatavalt kallis, siis hakkasin kõhklema. Kell polnud ju palju, ja kui buss kohe ette sõitis, valisingi ühistranspordi. Kesklinnas pidin ootama oma bussi vaid 15 minutit. See variant oli tasuta, ja kena kokkuhoid. Mis ma selle 17 euro eest nüüd ostan? Selverist soodushinnaga 5-tärnilise Ararati brändi ilmselt :)