kolmapäev, 25. oktoober 2023
Üksi elava pensionäri toetus
Nagu ma varasemast mäletasin, laekus see minu arvele koos oktoobri pensioniga. Nüüd vaatan, pension on, aga toetust pole.
Hakkasin siis uurima, miks nii. Ja sain aru, et mu pension ületas aktsepteeritava miiniumi nõude 4 euroga. Einoh, varem kvalifitsiteerusin sinna keskmise pensioni vahemikku ja nüüd enam mitte. No tule taevas appi, 4 euro võrra suurema netopensioni tõttu kaotan kogu 200-eurose toetuse?!
Jah, ma saan aru, et kusagil peab olema piir, kellele maksta toetust ja kellele mitte. Aga kas reeglid ei peaks olema nii, et toetus on lihtsalt väiksem 200-4 eurot (ehk minu netopensioni miiniumi ületav summa)?
Mina saan hakkama, mul on lisaks pensionile ka muid sissetulekuid, aga need, kellele jäetakse nende reeglte järgi toetus maksmata, sest ta pension on mõne euro võrra suurem, kui eelmise aasta keskmine pension X 1,2, on minu arust ebaõiglaselt koheldud
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
7 kommentaari:
Mul täpselt sama probleem. Jäin 200 eurost ilma, sest pension ületas selle summa, mille nad olid välja pakkunud. Erinevalt sinust pole mul muid sissetulekuallikaid. Aga mis teha. Kahju on küll.
Mina oma 710.- kvalifitseerusin. Kuna mul kogu aeg oli noorim poeg sisse kirjutatud, siis sain alles toetust esimest korda. Ema muidugi tänavu enam ei saanud ja oli väga kuri. Ta olevat kusagilt kuulnud, et Tallinnas said kõik üksikud olenemata pensioni suurusest. Ei tea, kas see oli õige või niisama kuulujutt.
Emmeliina, sina oled perfektne näide selle küsimuse lahendamiseks, mis mind vaevab. Sest sina oled töötav pensionär ja sul on valida, kus sa oma tulmaksuvaba miiniumi rakendad, kas töötasu või palga arvestamisel. Kummas sa seda teed? Sest NETOPENSION tähendab seda raha, mis sinu arvele laekub. Ja kui sa oma tulumaksuvaba miiniumi kasutad töötasu juures, siis läheb kogu su pension maksustamisele tulimaksuga, ehk netopension väheneb. Kuidas muidu su ema pension on sinu omast suurem.
Varem oli minu pension justnimelt seal keskmise kandis ja kui tuli 2023.a tulumaksuseadus, kus väidetavalt keskmine pension ehk 704 euri oli tulumaksuvaba, siis arvasin, et mul pole oõhjust muretseda liiga kõrge pensioni pärast toetuse saamiseks. Praegu ma mõtlen, et kui ma näiteks augustis oleks Pensioniametisse teinud taotluse, et minu pensioni arvestamisel mitte kasutada maksuvaba tulu, oleks mu netopension (ehk arvele laekunud raha) olnud palju väiksem. Huvitav, kas ma siis oleks toetust saanud? Igatahes järgmisel aastal proovin selle nipi ära. Tulumaksu saan aasta tuludeklaratsiooniga nagunii tagasi.
Nende tulumaksutrikkidega saab opereerida see, kel on ka töötasu. Mul pole ja ei tule seda. Ma arvan, et kõige õiglasem oleks ikka see, kui üksikpensionäri toetust saaks kõik üksikpensionärid. Ja tehku siis nii, et keskmisest suurema pensioniga pensionär saaks vastavalt x eurot vähem. Ikka nii viha teeb selline ebaõiglus. Eelmisel aastal ma tellisin toetuse eest endale prillid. Üleelmisel aastal ostsin uued kardinad elutuppa.
Tegelikult on määratlus "netopension" sisuliselt vale ja seda saab väänata ka see, kellel pole muud sissetulekut. Samas ma ei tea, kuidas seda neto-ja brotupensioni omavahelist sidet kontrollitakse. Seega, ka sul, Helle, on võimalus kuu või kaks enne oktoobri kontrollaega lihtsalt teha Pensioniametis avaldus, et se pensioni arvestamisel ei kasutataks maksuvaba miniumi. Selle saad hiljem jälle ära muuta.
Kuigi ma ei tea, kas sellest abi oleks. Paraku seadused on üks asi ja nende täitmine jääb lihtsa ametniku teha. Kes näeb, et su arvele laekunud netopension on väiksem , kui alammmäär, ja teeb kande ära. Tegelikukult peaks piir käima brutopensioni summast ja toetus peaks tõesti olema proportsioonis keskmist pensioni ületava summa osas ehk inimene ei jää ilma mitte kogu toetusest, vaid ainult sellest osast, mille võrra ta pension on suurm kui keskmine. see oleks õiglane. Aga arusaadav, see nõuab palju rohkem tööd väljaarvutamiseks, kui jah/ei variant.
Umbes samalaadse seadusepügala tõlgendamisega oli seotud mu elukaaslase haigusraha. Kuna oli teada, et teda ootab ees operatsioon, vormistasin ta oma firmasse tööle kust ta seejärel haigusraha saama pidi. Jasiis algas vaidlus, et haigusraha on õigus saada inimesel, kes on tööl rohkem kui 1kuu. Minu arust üks kuu on näiteks 01.mai kuni 31.mai, või 05. mai kuni 04.juuni. Aga 05. mai kuni 05 juuni ongi rohkem kui üks kuu. OK, selle viadluse me kaotasime, nende arust polnud see üle 1 kuu pikkune leping ja haigusraha saada polnud õigust. teine haigusleht tuli sellele perioodile järgi ja selle eest oli tal õigus haigusraha saada. Aga üllatus-üllatus, pärast teise haigusraha ülekannet tuli ka esimese perioodi eest haigusraha, sest seda teinud ametnik ei teadnud selle lepingus oleva ühe vaidlusaluse päeva teemast midagi. Vaatas, et lihtsalt üks haigusraha üle kandmata jäänud.
Olen nendes asjates ikka täielik totu! Mingi avalduse ma direktori palvel jaanuaris 2023 tegin, aga mis see täpselt oli-ei tea. Kuna minu töötasu on palgalipikul 615.- ja tulumaks 123.- Nii et panka laekub 492.- Tööandja maksab sots. maks 202,95 ja töötuskindlustus 4,92 ning kasutatud maksuvaba 0
Ega ma tegelikult ju ei tea, kui suur mu pension on, tean ainult, et pangaarvele laekub 710.-
Tulumaksu ei ole ma kunagi tagasi saanud.
eeviMinu kontole laekub vanaduspensioni 720.78. Kas ma selle 78 sendi tõttu jäin ilma üksi elava vanaduspensionäri toetusest oktoobri pensionipäeval ? Olen 85 aastat vana ja ravimitele kulub palju raha.Olen väga pettunud.
Postita kommentaar