Pühapäev, 17. juuli 2011

Ma sain lapse!

Ei-ei, ärge nüüd kohe imestage, et juhtus midagi mu vanusega sobimatut. Aga lapse sain niimoodi, et tütar sõitis pärast meil külas käimist väiksema Tipsikuga koju ja minu tungival soovil jäi suurem Nöpsik vanade juurde. Kui kauaks, ei tea me keegi. Sõltub... miljonist asjaolust ja tujust, eelkõige Nöpsiku omast. Nii nagu titaga maha saanud noor ema, nii ei tea ka mina, missugused raskused ees võivad oodata. Aga küll me kuidagi nendega hakkama saame. Ja kui ei saa, siis laadime jonniva lapse autosse ja kahe tunni pärast on probleem ikkagi lahenenud;)

See on esimene kord, kui Nöpsik ilma emme-issita meie juurde jääb. Eks paistab, mis tujuga ta täna lõunauinakust ärkab ja õhtul ilma emme musita magama jääb. Anname oma parima, et neid asendada, aga me keegi ei tea, kas see kõik ikkagi toimib. Nöpsik ise tahtis (esialgu) hea meelega vanade juurde jääda. Vaarikad, batuut ja piirkonna mänguväljak andsid sellele otsusele samuti kaalu juurde. Igatahes tänane kahekesi poeskäik kulges küll väga armsalt ja jonnivabalt, kuigi kavas oli mänguasju osta. Suutsime nende valiku osas kenasti konsensusele jõuda.

Esimese päeva kokkuvõte: Mängisime, kastsime lilli, ronisime mänguväljakul kõiksugu redelitel. Nagu selgus lõpuks, oskas Nöpsik niisugust kaldteed pidi, nagu pildil, täitsa ilma abita üles ronida. Olen ahvipoiss, ütles ta ise! Lillede kastmisel said väikese abimehe riided pisut märjaks, nii tuli kostüümi vahetada. Sall aga on kaelas väikese köha pärast.

Laupäev, 9. juuli 2011

Suvi!

Suur suvi on käes. Kõik õitseb mühinal. Väike hirm on, et nii suure kuumaga saab kogu ilu paari nädalaga läbi.Mitmeid uusi taimi on juurde tulnud. Eile näiteks istutasin kollaste õitega Przevalski kobarpea (suured sakilised lehed ja kollane tõlvik paremal).Mõni taim õitses esimest korda, kuigi oli mu peenral juba mitu aastat elanud. Nagu see üheksaväeline.









Mõni roos on oma esimese õitsemise juba lõpetanud. Nagu see kaunis Goldlese.Ka valgetel roosidel on parimad päevad kohe läbi saamas.Tänuväärne Bella Rosa õitseb pea-aegu kogu suve. Ühed õied lõpetavad ja teised alustavad.Kordes Brilliant oma säravpunase värviga on ainulaadne. Varasematel aastatel venis ta liiga pikaks, sel aastal on just paraja kõrgusega.See lill sai sel kevadel endale privaatse peenra, et saaks sooloesinemist nautida. Nii selgus ka eksitus. naabrinaise käest ma selle taimepoja koos mitme teisega sain. Nii arvasin siiani, et see on moosese põõsas. Aga naabrinaine ütles, et hoopis kermesmari. Et moosese põõsas on üsna kapriisne taim ja küllap see oli mul välja läinud.
Palavus on suur. Toas on mul nüüd mõnus olla, sest konditsioneer jahutab. Õues aga mööduvad mu õhtud kastmisega. Hea seegi, et tigude muret sellise ilmaga pole ;)

Homme aga sõidan Hiiumaale maalima. Paluks sinnakanti eraldada päikselisi ilmu. Kodus võiks samal ajal sadada...

Lisatud 14.juulil:
Minu palveid võeti kuulda. Kodus sadas ühel päeval täitsa kenasti, Hiiumaal tuli sel õhtupoolikul samuti pisut vihmapisaraid, sadu ise aga toimus öösel. Hommikul ärgates ootas meid veidi jahedam ja tuulisem ilm, aga ei mingit vihma, mis meie plaane segaks. Mere ääres tahtis tuul küll molbertid ja paletid lendu viia, aga leidsime endale põõsa varjus ikkagi sobiva maalimiskoha. Mis pildi kvaliteedis puudu jäi, polnud mitte ilma süü...

Kodus olid lilled tänu tubli abiaedniku vaevale ja ka soodsale vihmasajule läinud veelgi rohkem õitsele.

Olin ühe päevaliilia ära andnud sõbrannale ja vahepeal tekkis kahtlus, et olin vale põõsa valinud. Siiski selgus nüüd, kui õied vahepeal lahti olid läinud, et kõik oli õieti, krousitud äärtega eksemplar oli jäänud mulle, nagu plaanitud.