esmaspäev, 28. november 2022

Talv tuli

 ... muidugi ootamatult. Olin küll ilmateatest kuulnud, et kusagil 15.novembri paiku tuleb miinuskraade ja sajab veidi lund, aga arvasin, et see esimene lumi sulab ära, nagu alati. Ja et päris talv tuleb kusagil jõuluks. Selle arvestusega olin  oma auto rehvivahetuse kavandanud 26.novembriks. Tütar küll soovitas, et mis sa ilmaaegu venitad sellega, aga mina olin kangekaelne, et mulle ei meeldi talvekummide tekitatud müra ja nagunii pole varem neid vaja. Noh, ja nüüd pean kahetsusega nentima, et mul polnud õigus. Ja isegi, kui oleksin aja nädal varasemaks reserveerinud, poleks ma saanud koroona tõttu töökotta minna.

15.november oli see päev, kui sundisin ennast aeda roose tagasi lõikuma. Tulin juba tuppa ja mõtlesin, et küll järgmisel päeval panen neile talvekatte peale. Õnneks korjasin oma viimased virkuseraasukesed kokku ja läksin uuesti aeda. Mõtlesin, et  jama, kui öösel turvas ära külmub ja hakka teda siis sulatama. Ebameeldiv oleks ka see, kui vahepeal lund tuleb.

Nii ma siis tegin sellegi töö ära ja kui tuppa jõudsin, tuli köha peale. Mõtlesin, et külmas õhus töötamisest. Aga köha tuli, et jääda ja järgmisel päeval näitas ka koroobnatest kahte triipu. Küll mul oli hea meel, et viimasel võimalikul hetkel jõudsin roosid ära katta. Rehvivahetuseni jäi paraku 10 päeva ja lumi ei mõelnudki ära sulada või külmakraadid kaduda. Esialgu ei saanud ma nagunii kodunt välja minna, aga kui nädala pärast test enam haigust ei näidanud, oli vaja poodi minna. Kõik oli otsa saanud, mis tütar mulle haiguse algul toonud oli. Ootasin, et ta küsiks, ega mul midagi vaja pole, aga ta ei võtnud ühendust. Hiljem muidugi selgus, et nende peret oli tabanud mittu katastroofi korraga. Nii ei jagunud neil aega ega jaksu minu jaoks.

Puhastasin siis auto ja hoovi lumest ära ja otsustasin ise poes ära käia. Panin paksemat sorti maski ette, ja "suusatasin" mööda lumist teed poe poole. Ega asi väga hull ka polnud, aga kiirus oli muidugi minimaalne. Kohe tekkis mu taha üks kärsitu auto, mis mööda ka ei saanud, sest käänuline tee ja vastutulijad. Halastasin ja tõmbasin tee äärde, et kiirustaja saaks oma teed minna. Ta süstis kummide vilinal lume tuisates nagu välk oma kiirete asjatoimetuste poole. Sellised ma tunnen kohe õhust ära, kui nad ennast mulle sappa väga ligidale sätivad.

Sain  poes käidud ja nüüdseks on ka rehvid vahetatud. Varusin ka töökotta sõiduks rohkem aega, aga selleks ajaks oli teele soola pandud ja libedust polnud.

Homme saan lõpuks ometi ka juuksuri juurde minna. Jube, kuidas ma neid väljakasvanud juukseid vihkan juba. Ehk läheb lõikus mu uue juuksuri juures seegi kord õnneks. Muidugi tuleb ka värvida, ja see on esimest korda tema juures. Kuigi ma olen põhimõtteliselt terve, aga köha ikka vaevab. Pean vist juuksuri juures vett ja köhakomme ligi hoidma, et ma teisi ei ehmataks. Mask muidugi tuleb ka pähe panna, aga edasi seda käiku enam lükata ei saa.

Talv aga on tulnud ilmselt selleks, et jääda. Mis parata, ei mõtle ta halastada kallitele elektri- ja gaasihindadele. Toas on mul 19-20 kraadi sooja ja hakkan sellega juba harjuma. Kõrgemaks ma temperatuuri ei keera, kuigi see oleks võimalik. Mitte raha, vaid üldise kokkuhoiu pärast. Et meil seda gaasi ikka kevadeni jatkuks.

Ei saa tantsusaatest ka mööda vaadata. Ma olen vaadanud kõiki osasid ja (järel-)vaatasin ka finaalsaate. Kerisisn reklaamid ja jutuvahu edasi, jäid vaid tantsud, zürii arvamused ja hinded. Samas, on selge, et saateformaadiga on zürii jutt ja hinnangud mingil määral ette antud. Keegi, ehk naised, peavad emotsionaalselt kiitma, keegi ehk Jüri Nael peab oma arvamusi vürtsitama nalja ja pullitegemisega. Mis tuli tal väga lahedalt välja, kirsiks tordil olid tema meigid. Keegi peab asjatundlikult ja rangelt ka tantsu elemente analüüsima. Seda rolli täitis Martin Parmas , kusjuures ta polnud ülearu karm ja lisaks kõigele oli tema esinemist hea vaadata, sest ta on üks väga kena mees. Ta oli enne ka ilus poiss, aga nüüd on temast saanud küps ja väga mehine mees. Abiellumine kauaaegse kaaslase Gerli Padariga tegi ta veel sümpaatsemaks ja muidugi ka saate huvitavamaks.

Tantsijatest ka. Mul oli kahju, et Birgit liiga vara välja kukkus, Kuigi tegelikult tantsis ta paremini kui Ruslan ja Villemdrillem langes nagunii vigastuse tõttu välja. Saatetegijad oleksid võinud lasta tal vähemalt ühe saate veel tantsida. Uus must hobune Klavan oli algul natuke puine ja tundus tantsusaatesse sobimatu, aga ta oli kiire õppija. Ilmselt on tal olemas oma fännklubi, mis saate vaatajaskonda peaks suurendama. Mulle meeldis väga Brigitte, sest ta tantsis hästi ja jõudsin mõelda, et sellist särtsakat bravuuritari on meile Anu Saagimi uusversiooniks vaja. Imelikul kombel tegid nad oma viimase esinemisega endale ise karuteene ja polnud ime, et nad välja langesid. Kuidas on võimalik valida valsi tantsimiseks 4/4 tantsumõõduga pala? Teine esitus tänavariietuse, kurikate ja muu showga polnud võistlustantsu moodi. Mulle tundub, et tema treeneril paluti teha selline kava, mis teeks lihtsaks nende väljahääletamise.

Sellest zürii ja rahva Jüri-lembusest ma küll aru ei saa. No õppis poiss tantsusammud ära ja võttis 20 kilo alla, tubli! Aga tantsumehe naeratust ega hoiakut temast küll välja ei pigista. See seksi-tants oli lausa piinlik vaadata, eriti lõpp. Selle kohta oli kusagil karikatuur, et kui muud üle ei jää, "teeskle surnut". Seda Jürka tegigi :) Naistekandmises ja tõstetes oli Jüri muidugi mees omal kohal.

Ülle oli võrratu ja mul on hea meel, et nemad võitsid. Naise roll võistlustantsus on tunduvalt keerukam kui mehe oma ära õppida. Niiet auga väljateenitud võit.

laupäev, 19. november 2022

Koroonast ja muudest muredest

 Tundub, et kõik mu tuttavad on korra juba koroonat põdenud ja viimase aja haiguse kulg on enamusel kerge olnud. Vähemalt nii nad on väitnud. Aga millal ei ole enam kerge vorm ja peab muretsema hakkama?

Mul on nüüd neljas päev ja siiani on läinud iga päevaga asi halvemaks. Eelmisel ööl sain köha tõttu magada umbes 4-5 tundi. Kui olin tunnikese tukkuda saanud, ajas köha mu üles ja pärast kuuma tee ja  konjaki manustamist jäin alles tunni aja pärast uuesti magama. Ja uus äratus taas tunni pärast. Halvemal juhul pidin veel eukalüptiauru hingama, et köha järgi annaks. Päeval köha nii hullusti ei piina, aga murelikuks teeb mind see, et kogu mu rindkere on selle köhimisega hellaks läinud. Mul on tunne, nagu oleksid kopsu ülemised tipud täitsa valusad. Mul on varem ka päris kõva köha olnud, aga sellist tunnet pole enne olnud. Kas peaksin muretsema hakkama ja kiirabi kutsuma? Algul oli ka palavik, aga enam mitte, see peaks nagu hea märk olema. Igatahes käisin dushi all, et kui tõesti arsti peab kutsuma, siis näeksin normaalsem välja. Mu juuksed olid higistamisest nii pulstunud, et kammimisest polnud enam abi.

Kallid sõbrad- tuttavad! Palun jagage oma koroonapõdemise sümptomeid. Kuidas teil haigus kulges ja missugused nähud olid? Ja kui kiiresti terveks saite?

See aasta on meie perele väga raske olnud. Kõigepealt jäi elukaaslane tööst ilma, siis jäime mõlemad koroonasse. Tütre peres on samuti keerulised ajad. Tütart ähvardas koondamine, tema taseme neljast juhist jäetakse alles vaid kaks. Lõpuks selgus, et tema koht jäi küll alles, aga see tähendab talle varasemast palju pingelisemat tööd. Aga kodus on teda vaja rohkem kui kunagi varem. Kui talle helistasin, siis ta ütles, et on surmväsinud ega jaksa rääkida. Esiteks jäi koer haigeks, köhis ja oksendas. Arsti juures selgus, et tal on mingi viirus kopsus (umbes nagu koerte koroona), ja ta peab 10 päeva antibiootikume võtma. No mis võtma, kuidagi peab need talle kavalusega sisse söötma. Kõige suurem mure aga on mu armsa lapselapsega. Suvel oli ta vaimne seisukord täiesti normaalne, aga praeguseks on olukord väga halb. Nagu psühholoog ütles, et tal on sügav depressioon ja suitsiidirisk on väga suur. Tänu sellele diagnoosile ja perearsti pingutustele, sai ta aja psühhiaatri vastuvõtule ja talle kirjutati AD. Mis muidugi kohe ei hakka mõjuma, esialgu läheb seis isegi hullemaks. Kust see masendus ja äng tema sisse ometi tuleb ja kas ta sellest kunagi üle saab? Ma olen kohutavalt mures tema pärast. Ma ei söanda iga päev tütre käest küsidagi, kuidas olukord on.  

esmaspäev, 14. november 2022

Ainult see meil veel puudus!

 See lause on pärit vanast Juku-anekdoodist. Juku kiitles koolis, et neil on kodus kõik olemas. Sõbrad küsisid, et miks sa nii arvad. Ja Juku vastas, et kui isa komandeeringust saabus, siis ütles ta ema selle kuulsa lause. Sest isa tõi reisilt kaasa tripperi.

Nojah, eks ta ole. Mu armas elukaaslane käis nädalavahetusel koos sõbraga reisil ja tõi sealt ka midagi kaasa... 

Kui ta minu juurde jõudis, siis andis kõigepealt tervituseks musi ja alles siis jagas muljeid, et oli kaks ööd Rootsi kruiisil Kukerpille kuulamas käies muudkui köhinud. Pidime veel pühapäeval ujulasse minema, aga ütlesin, et kui sa haige oled, siis me ei lähe. Ja seejärel tegin mõlemale küüslauguleiva ja kuristasin brändiga kurku. Ma oma kallikest veel sõimama ei hakanud, et mis sa musitad, kui ise haige oled. Ja üldse, haigena poleks mõtet olnud minu juurde tulla. Aga mis tehtud, see tehtud. Õhtul, kui mul ka veidi köha peale tükkis, tegin oma täisprogrammi, millega haiguse algul mõnikord on õnnestunud seda tagasi tõrjuda: kuum sinepijalavann, gripitee koos brändiga ja siis voodisse higistama.

Esmaspäeva hommikul oli mu enestunne üsna normaalne, aga kallimal oli hääl täitsa ära. Ta tahtis veel minna oma Töötukassa kursusele, aga selle keelasin ma tal resoluutselt ära. Et vaatame, kuidas järgmisel päeval ta tervis on. Kuna tänaõhtune enesetunne polnud eriti parem, tegime kiirtesti. Jess, meie peres on Covid!

Selle peale polegi muud öelda, kui et SEE meil veel puudus. Vähe sellest, et elukaaslane jäi töötuks, nüüd, kus tal algasid huvitavad kursused, on ta rajalt maas. Ja mitte omas kodus, vaid minu juures. Ja kui mina ka haigeks jään, kes meid siis ravitseb ja poes käib? Tänu taevale, et mul niipalju ohutunnet oli, et täna tütre pere juures käies maski kandsin ja distantsi hoidsin.

Kusjuures homme on mul üks huvitav käik ees. Ma sattusin juhuvalimisse, kus mind testitakse Covidi PRC testiga ja mõõdetakse antikehade taset organismis. Näis siis, mis sealt tuleb. Kas mu ennetusmeetmed olid  tõhusad või olen piisavalt immuunne? Või nakatunud, nagu iga lihtsurelik...


pühapäev, 13. november 2022

Isadepäev

 Tahtsin teha pikema postituse isadest meie peres. Kõigepealt lisada kohustusliku siivsa beebipildi isaga


Edasi tahtsin teemat arendada veel eelnevate põlvkondade isade teemal, nagu ma laupäeval lapselapsele seda valgustasin. Ja sealjuures näitasin talle pilti, missugused tema vanaisa ja vanaema noorena olid.


Ehk siis juhtida lapselapse tähelepanu sellele, kui ilus mees tema vanaisa omal ajal oli. Eks ma sellepärast vist temasse armusingi, hoolimata kõigest muust...

Aga see jutt peab jääma paremaid päevi ootama, sest karm eluproosa sõitis sisse,


reede, 11. november 2022

Vigade parandus

 Eks me kõik tee elus vigu.  Aga kui kalliks kujuneb vigade parandus, ei tea me keegi ette. Tagantjäreletarkus on teadagi täppisteadus. Oleks ma ometi teadnud, mis tulevik toob, poleks ma seda või teist otsust teinud... Tuleb tuttav ette? Ainult et kui me kõik oleks tulevikku ette teadnud ja teistsuguseid otsuseid teinud, oleks ka tulevik ilmselt oodatust erinevaks vormunud.

No mis ma siin ikka mõistujuttu räägin, asi on elektripakettides. Kui augustis olid ülikõrged elektrihinnad, siis oli loogiline arvata, et edaspidi läheb asi veel hullemaks. Räägiti küll tulevast universaalteenusest, aga seda ikkagi vaid eraisikutele. Seega üritasin päästa, mis päästa annab, ehk tellisin firma kahele korterile Kindel paketi hinnaga 31,46 ( km-ta). See oli kallis, aga arvasin, et ikka parem, kui augustis pea igapäevased 50-60 eurosed kwh hinnad. Kuna olime teise elektrimüüja all, siis oli esimene võimalus seda paketti saada 1.novembrist. Hirm, et septembri ja oktoobri arved tulevad suuremad, kui augustis, osutus asjatuks. Hinnad hoopis langesid ja tugevalt. Muidugi, oleks pidanud selle peale oma veel sõlmimata Kindlast paketist taganema, aga tundus, et nagunii saab üle minna universaalteenusele. Sest meie kliendid ehk korteri üürijad on nn. kodutarbijad ja neile on universaalteenus garanteeritud. Seega jäime ootama 1.novembrit, kui saame Eesti Energia kliendiks ja meile rakendub tõotatud isamaaline elektrihind. Vahetasin kirju Eesti Energiaga ja tellisin aegsasti universaalteenuse ära. Lubatigi 1.novembrist. Kõik pidi seega korras olema. Seda rõõmu sain nautida sinnamaani, kui mulle helistas EE klienditeenindaja.

Ja need uudised polnud enam kaugeltki head. Universaalteenuse võime saada küll, aga kummagi korteri eest tuleb tasuda 240 eurot Kindlast paketist loobumise tasu. Või siis seda trahvi ei rakendata, kui Kindel pakett on sõlmitud enne 23.septembrit ja tegelik tarbija on nn. kodutarbija. Kergendusega vastasin, et see viimane kehtib täielikult meie kohta, kuna esitasin taotluse augusti lõpus. Klienditeenindaja aga ütles, et paraku on lepingu sõlmimise kuupäev 20. oktoober. Jah, sel kuupäeval vaevus Eesti Energia mulle lõpuks lepingu faili saatma, sinnamaani oli kodulehel lihtsalt kirjas pakkumine vastava hinnaga. Ja selles pakkumises polnud sõnagi lepingust taganemise trahvist. Kui oleks olnud, oleksin püüdnud selle lepingu oktoobris tagasi võtta. Kuigi ei tea, ka seegi oleks õnnestunud. Sest suure firma reeglid ja aeglane asjaajamine. Lepingu taotlemise ja sõlmimise vahel 2kuud ja pärast lepingu teksti saatmist loeti see automaatselt kehtivaks. Mul polnud võimalik ei kinnitada ega tagasi lükata. Uskusin, et kuna olin universaalteenust taotlenud enne seda kuupäeva, ja mulle seda ka lubati e-maili teel, siis see tühistab Kindla paketi, mis polnud ju veel kehtima hakanud. Paraku e-maili teel kinnitus ei maksnud midagi, sest uut lepingut polnud mulle  koostatud.

Kirjutasin igaks juhuks ka Eesti Energia ärikliendi teenindusele ja lugesin veelkord üles oma argumendid, miks ma seda trahvi ei peaks maksma. Sest  taotlesin Kindlat paketti augustis ehk enne 23. septembrit ja et uut universaalteenuse paketti taotlesin ka enne Kindla paketi lepingu sõlmimist. See kõik oli asjatu. Kui klienditeenindaja mulle uuesti helistas, siis ütles ta, et konsulteeris asjatundjatega meie olukorra üle, aga parata pole midagi. Reeglid on sellised, et loeb vaid Kindla lepingu sõlmimise kuupäev ja selle alusel tuleb trahvi maksta. See, et ma ei teadnud enne lepingu sõlmimise kuupäeva, et see leping on trahviga, on juba oma viga, Kuigi paketi kirjelduses trahvi polnud mainitud, aga ma oleksin pidanud tutvuma lepingu üld-või tüüptingimustega. Ei tea küll, kust ma seda oleksin pidanud otsima, aga see läheb juba sinna valdkonda, et lepingut sõlmides "loe igat peenikeses kirjas tingimust".

Mu firma kaasomanik ehk mu eksmees oli nii vihane, et tahtis Eesti Energia kohtusse kaevata sellise ebaõiglase kohtlemise eest. No see oleks rahaline enesetapp olnud, hea advokaadi palkamine oleks läinud kindlasti kallimaks kui 480 eurot. Ja väiketarbija võit kohtus suurfirma vastu on ebatõenäoline. Niisiis leppisime sellega, et loll saab kirikus ka peksa ja suurfirmadel on alati õigus. Ja muidugi ei maksa unustada ka seda tarkusetera, et ära usu, mis ajakirjandus kirjutab. No et kodutarbija ei pea maksma leppetrahvi universaalteenusele üleminekul.

Aga... nii kurvalt see lugu ikkagi ei lõppenud. Lahke klienditeenindaja pakkus välja ühe lahenduse, mille puhul trahvi ei pea maksma. Mu eks ütles selle peale, et telefonijutt ei maksa midagi, võimalik, et uue lepingu sõlmimisel kasseeritakse ikka ka trahv. Aga midagi paremat meil nagunii valida polnud, seega võtsin tema pakutud vangerduse vastu. Nimelt on praegu VEEL, nagu ta rõhutas, tasuta üleminek Kindlalt paketilt börsipaketile. Ja sellelt saab kuu möödudes (samuti tasuta) minna üle universaalteenusele. Aitäh sellegi eest! Ega vigade parandus ei peagi tasuta olema.

Teine vigade parandus käib mul hoopis teises valdkonnas. Nimelt sain endale uue raamatupidamise kliendi. Tutvuse kaudu soovitati mind, ega teisiti pensioniealine enam mingit tööd ei saa. Novot, ja seal seisab mul ees suuremat sorti vigade parandus. Eelmine raamatupidaja oli asja üsna tuksi keeranud. Panga saldo oli programmi andmetel tegelikkusest ulmelisel kaugusel, kassa oli miinuses ja programm väitis bilanssi kuvades, et see pole taskaalus, st. aktiva ja passiva summad ei lähe kokku. 2021. aasta aruanne samuti tegemata. Aga mis siin ikka imestada. Raamatupidajat vahetatakse siis, kui asi on nässus. Nii on olnud kõigi uute klientidega, kelle olen viimasel 5 aastal saanud, kui ma vanast kohast ära kolisin. Uus töö algab eelmise raamatupidaja vigade parandamisega.

Hakkasin siis otsast peale. Kõigepealt tutvuma uue raamatupidamisprogrammiga Simplebooks, millega ma varem polnud töötanud. Siis küsisin nõu klienditoelt ja pärast päevast pusimist sain bilansi tasakaalu. Ei olnud üks vigane käive selle summaga, vaid 4 kannet, mis erineval põhjusel tasakaalus polnud.

Kuigi ma tegelikult ei tahagi uusi kliente, ega viitsi enam eriti tööd teha, siis mõjus see "vigade parandus" mu enesetunnet tõstvalt. Pole ma midagi vanadusest nõdraks jäänud, nupp nokib ikka veel täitsa hästi. Ja kui selle firma korda saan, on jälle üks rahulolev klient juures, kes mind teistele soovitab.