... muidugi ootamatult. Olin küll ilmateatest kuulnud, et kusagil 15.novembri paiku tuleb miinuskraade ja sajab veidi lund, aga arvasin, et see esimene lumi sulab ära, nagu alati. Ja et päris talv tuleb kusagil jõuluks. Selle arvestusega olin oma auto rehvivahetuse kavandanud 26.novembriks. Tütar küll soovitas, et mis sa ilmaaegu venitad sellega, aga mina olin kangekaelne, et mulle ei meeldi talvekummide tekitatud müra ja nagunii pole varem neid vaja. Noh, ja nüüd pean kahetsusega nentima, et mul polnud õigus. Ja isegi, kui oleksin aja nädal varasemaks reserveerinud, poleks ma saanud koroona tõttu töökotta minna.
15.november oli see päev, kui sundisin ennast aeda roose tagasi lõikuma. Tulin juba tuppa ja mõtlesin, et küll järgmisel päeval panen neile talvekatte peale. Õnneks korjasin oma viimased virkuseraasukesed kokku ja läksin uuesti aeda. Mõtlesin, et jama, kui öösel turvas ära külmub ja hakka teda siis sulatama. Ebameeldiv oleks ka see, kui vahepeal lund tuleb.
Nii ma siis tegin sellegi töö ära ja kui tuppa jõudsin, tuli köha peale. Mõtlesin, et külmas õhus töötamisest. Aga köha tuli, et jääda ja järgmisel päeval näitas ka koroobnatest kahte triipu. Küll mul oli hea meel, et viimasel võimalikul hetkel jõudsin roosid ära katta. Rehvivahetuseni jäi paraku 10 päeva ja lumi ei mõelnudki ära sulada või külmakraadid kaduda. Esialgu ei saanud ma nagunii kodunt välja minna, aga kui nädala pärast test enam haigust ei näidanud, oli vaja poodi minna. Kõik oli otsa saanud, mis tütar mulle haiguse algul toonud oli. Ootasin, et ta küsiks, ega mul midagi vaja pole, aga ta ei võtnud ühendust. Hiljem muidugi selgus, et nende peret oli tabanud mittu katastroofi korraga. Nii ei jagunud neil aega ega jaksu minu jaoks.
Puhastasin siis auto ja hoovi lumest ära ja otsustasin ise poes ära käia. Panin paksemat sorti maski ette, ja "suusatasin" mööda lumist teed poe poole. Ega asi väga hull ka polnud, aga kiirus oli muidugi minimaalne. Kohe tekkis mu taha üks kärsitu auto, mis mööda ka ei saanud, sest käänuline tee ja vastutulijad. Halastasin ja tõmbasin tee äärde, et kiirustaja saaks oma teed minna. Ta süstis kummide vilinal lume tuisates nagu välk oma kiirete asjatoimetuste poole. Sellised ma tunnen kohe õhust ära, kui nad ennast mulle sappa väga ligidale sätivad.
Sain poes käidud ja nüüdseks on ka rehvid vahetatud. Varusin ka töökotta sõiduks rohkem aega, aga selleks ajaks oli teele soola pandud ja libedust polnud.
Homme saan lõpuks ometi ka juuksuri juurde minna. Jube, kuidas ma neid väljakasvanud juukseid vihkan juba. Ehk läheb lõikus mu uue juuksuri juures seegi kord õnneks. Muidugi tuleb ka värvida, ja see on esimest korda tema juures. Kuigi ma olen põhimõtteliselt terve, aga köha ikka vaevab. Pean vist juuksuri juures vett ja köhakomme ligi hoidma, et ma teisi ei ehmataks. Mask muidugi tuleb ka pähe panna, aga edasi seda käiku enam lükata ei saa.
Talv aga on tulnud ilmselt selleks, et jääda. Mis parata, ei mõtle ta halastada kallitele elektri- ja gaasihindadele. Toas on mul 19-20 kraadi sooja ja hakkan sellega juba harjuma. Kõrgemaks ma temperatuuri ei keera, kuigi see oleks võimalik. Mitte raha, vaid üldise kokkuhoiu pärast. Et meil seda gaasi ikka kevadeni jatkuks.
Ei saa tantsusaatest ka mööda vaadata. Ma olen vaadanud kõiki osasid ja (järel-)vaatasin ka finaalsaate. Kerisisn reklaamid ja jutuvahu edasi, jäid vaid tantsud, zürii arvamused ja hinded. Samas, on selge, et saateformaadiga on zürii jutt ja hinnangud mingil määral ette antud. Keegi, ehk naised, peavad emotsionaalselt kiitma, keegi ehk Jüri Nael peab oma arvamusi vürtsitama nalja ja pullitegemisega. Mis tuli tal väga lahedalt välja, kirsiks tordil olid tema meigid. Keegi peab asjatundlikult ja rangelt ka tantsu elemente analüüsima. Seda rolli täitis Martin Parmas , kusjuures ta polnud ülearu karm ja lisaks kõigele oli tema esinemist hea vaadata, sest ta on üks väga kena mees. Ta oli enne ka ilus poiss, aga nüüd on temast saanud küps ja väga mehine mees. Abiellumine kauaaegse kaaslase Gerli Padariga tegi ta veel sümpaatsemaks ja muidugi ka saate huvitavamaks.
Tantsijatest ka. Mul oli kahju, et Birgit liiga vara välja kukkus, Kuigi tegelikult tantsis ta paremini kui Ruslan ja Villemdrillem langes nagunii vigastuse tõttu välja. Saatetegijad oleksid võinud lasta tal vähemalt ühe saate veel tantsida. Uus must hobune Klavan oli algul natuke puine ja tundus tantsusaatesse sobimatu, aga ta oli kiire õppija. Ilmselt on tal olemas oma fännklubi, mis saate vaatajaskonda peaks suurendama. Mulle meeldis väga Brigitte, sest ta tantsis hästi ja jõudsin mõelda, et sellist särtsakat bravuuritari on meile Anu Saagimi uusversiooniks vaja. Imelikul kombel tegid nad oma viimase esinemisega endale ise karuteene ja polnud ime, et nad välja langesid. Kuidas on võimalik valida valsi tantsimiseks 4/4 tantsumõõduga pala? Teine esitus tänavariietuse, kurikate ja muu showga polnud võistlustantsu moodi. Mulle tundub, et tema treeneril paluti teha selline kava, mis teeks lihtsaks nende väljahääletamise.
Sellest zürii ja rahva Jüri-lembusest ma küll aru ei saa. No õppis poiss tantsusammud ära ja võttis 20 kilo alla, tubli! Aga tantsumehe naeratust ega hoiakut temast küll välja ei pigista. See seksi-tants oli lausa piinlik vaadata, eriti lõpp. Selle kohta oli kusagil karikatuur, et kui muud üle ei jää, "teeskle surnut". Seda Jürka tegigi :) Naistekandmises ja tõstetes oli Jüri muidugi mees omal kohal.
Ülle oli võrratu ja mul on hea meel, et nemad võitsid. Naise roll võistlustantsus on tunduvalt keerukam kui mehe oma ära õppida. Niiet auga väljateenitud võit.
