Positiivne

 See sõna on tänu koroonauudistele saanud uue sisu: et kui positiivne (testivastus), siis on halvasti. Aga mina tahan päriselt positiivset sõnumit jagada.

Käisin eile ITK-s vaktsiinisüsti saamas. Ja kõik sellega kaasnev oli positiivne kogemus. Nii vaktsineerimise korraldus, juurdekuuluv info kui ka süstimine ise. Probleeme ei tekitanud ka parkimine, sest tütar oli seal haiglas varem käinud ja teadis, kuidas asi käib. Ka vaktsineerimiskompleksi leidsime ilma vaevata üles, ja ekslemise puhuks varutud aega jäi tublisti üle. Seisime siis 15 minutit ühe teise hoone katusealuses, sest liiga vara ei soovitatud kohale tulla, et vältida liigset rahvakogunemist. Uue vaktsineerimise aeg anti kohe, 9.mail. Ka see on pühapäev ja siis julgen ma juba ise autoga sinna minna, sest parklates on rohkem ruumi ja tean nüüd täpselt, kuidas sinna sõita.

Meedia armastab jagada negatiivseid kogemusi, need müüvad. Ja siis ongi tulemuseks, et inimesed kardavad vaktsineerida, eriti Astra-Zeneca vaktsiiniga. Et näe, siin ja seal on esinenud kõrvalnähte või lausa mõni on ära surnud. Millest päriselt surm või terviserike põhjustatud olid, seda ajakirjandus enamasti ei lahka, või õigemini, ei teagi. Oluline info on, et see juhtus "pärast vaktsineerimist".

Mina sain eile Astra-Zeneca vaktsiini, nagu ka kõik need ligi 6000 inimest, keda sel nädalavahetusel vaktsineeriti. Muidugi ei tea ma, kuidas kõigil teistel tervis praegu on, aga minul on kõik parimas korras. Nagu ka neil minu tuttavatel, kes sel nädalavahetusel süsti said. Kui väga hoolega otsida, siis õhtul oli pea veidi uimane ja öösel ärkasin jalgade lihasevalu peale üles. Aga seda esineb mul ka muidu, niiet oleks ilmne liialdus seda vaktsiini kõrvaltoimeks pidada. Pigem on mul mure, et kuna mingeid vastureaktsioone pole, siis äkki mu organism ei hakanudki viirusega võitlema ja antikehi tootma. Olgu, see niisama naljaga öeldud, sest kes meist siin ikka immunoloogia-alane ekspert on. 

Igatahes oli mul koju jõudes väga hea tunne, et paneks lausa lipu lehvima. Seda oleks võinudki teha, sest eile oli ju ka emakeelepäev. Aga lipp oli mu naabrimehe käes ja teda polnud kodus. Seega rõõmustasin lihtsalt niisama tütrega kohvitassi taga. Ka temal on süda kergem, sest nii mina kui ta isa said vaktsineeritud. Kahe nädala pärast julgeme kõik koos lapselapse sünnipäeva tähistada.

Suur loterii

 Kogu see koroonavärk on üks suur loterii.

Heakene küll, sa saad oma käitumise ja teistest eemalehoidmisega riski vähendada, aga siiski mitte täielikult.

Ja meie, ehk nö. suht eakad, aga mitte veel riskigrupid, ootame oma vaktsineerismikutset. Mida ei tule, sest elu on suur loterii. Nagu üks mu tuttav ütles, palju sõltub perearstist. Kas ta nõuab aktiivselt oma nimekirjale vaktsiine või lihtsalt ootab, kui need saabuvad. Ja siis ka sellest, kui palju on tal vanureid, kes peaks eelisjärjekorras süsti saama. Või kui hästi tal üldse infovahetus oma patsientidega on korraldatud. Ehk siis, kui keegi ei taha vaktsineerida, siis tema asemel saaks doosi see, kes tahab.

Muidugi ma andsin oma perearstile teada, et kutsugu mind varahommikul või hilisõhtal, kui süst on vaba, siis ma lendan kohale vähem kui tunniga. No muidugi, "ei mittä".

Aga kuni tänaseni. See polnud mitte perearst, kes mind oleks teavitanud. Need olid mu sõbrannad, kes jumal-teab-mis-allikatest olid kuulnud, et 60+ patsiendid saavad ennast kirja panna selle nädalavahetuse pilootprojektis, registreerides ennast patsiendiportaalis digilugu.ee.

Lendasin kohe peale, ja veetsin seal 2 unustamatut tundi. Aga lõpuks sain ma endale vaktsineerimise aja pühapäevaks, 14. märtsiks.

Et miks see nii palju aega võttis? Sest süsteem viskas mind registreerimise erinevatelt etappidelt kogu aeg välja. Iga kord uuesti alustades jõudsin üha kaugemale. Eeviimasel katsel oli mul arst ja aeg olemas, aga kinnitamine ei läinud läbi. Kordasin seda 5 korda, aga "ei mittä". Alustasin siis otsast peale.

Ja lõpuks sain kinntuse, et mul on pühapäeval, 14.03 olemas aeg vaktsineerimiseks ITK haiglas. Muidugi oleks ma tahtnud hoopis PERH-s vaktsineerida ja korraks isegi kõhklesin, kas see variant võtta. No tule taevas appi, me pole kommipoes, et tahan seda kommi ja mitte toda. Uurisin välja, kus see haigla asub ja olen igatahes kohal, kui mu kellaaeg saabub.

Pärast seda, kui mul see "suur loterii" õnneks läks, andsin sellest võimalusest teada nii FB-s kui lähematele telefonitsi. Paraku selgus, et selle nädalavahetuse ajad on täis. Aga ärge jätke lootust, vaadake ikka digilugu.ee, seal ootab ilmselt ka teid teie õnneloos ehk variant saada vaktsineeritud.

Miks?

 Enda arust saan ma arvutitega päris hästi läbi ja suudan sättida-seadistada asjad mõistusepäraseks. Aga täna olen oma gmaili poolt kaks korda täiesti haneks tõmmatud.

Kõigepealt, hommikul näitas mulle telefoni meiliboks, et ühel heal tuttaval on sünnipäev. Õnnitlesin ta FB-s kenasti ära. Aga kui avasin arvuti meilboksi, ilmus (lugemata) teade, et hoopis kahel tuttaval on esmaspäeval, 2.märtsil sünnipäev. Asjaolus, et täna pole 2.märts, vaid on 1.märts, ei tulnud mulle pähe kahelda. Ikka sellepärast, et 1.sünnipäevalast õnnitlesid ka teised peale minu. No õnnitlesin kibekiiresti selle teise ka ära. Ise veel imestasin, et miks teisi õnnitlejaid pole. Igaks juhuks vaatasin üle sünnipäevalaste nimistu ja seal oli kirjas, et 1. nimetatul oli 1.märtsil sünnipäev, aga sellel teisel on hoopis homme, 2.märtsil sünnipäev. Kustutasin siis tema õnnesoovi ära. Ja läksin vaatama mind eksitanud e-maili. Seda lähemalt uurides selgus, et see oli 2020.a uudis, et esmaspäeval, 2.märtsil... jne. Miks seal oli 1.märtsi sünnipäevalaps kokku pandud 2.märtsi omaga, tagantjärele enam välja selgitada ei saanud. Põhiline probleem aga oli selles, miks see vana e-mail mu nimekirja etteotsa  nüüd äkki ilmus?

Teine jama oli sellega, et ootasin oma raamatukogult teadannet, et laenutustähtaeg läbi. Oleksin siis pikendust palunud ja tavaliselt see ka antakse, kui just mõni raamat kellegi tellitud pole. Seda meili ei tulnud, kuigi mäletamist mööda pidi see aeg kusagil veebruari lõpus kätte jõudma. Hakkasin siis otsima eelmist meili jaanuari meeldetuletuse kohta, et sealt edasi ise arvestada. Ja mis selgus? Otsinguajaloos oli ka veebruari meeldetuletus täitsa olemas, aga ometi polnud seda näha mu tavalises INBOX vaates.

Hakkasin siis igatsugu asju katsetama, näiteks panin sellele meilile "Starred" tähekese ette. Siis korraks näitas seda järjekorras, aga pärast meilboksi uuesti avades oli jälle nähtamatuks muutunud. Kui ma Replay abil pikendust palusin ja sellele kirjale vastati, siis ilmus see meil jälle korralikult INBOX nimekirja.

Miks ometi niisugused asjad juhtuvad? Kas tõesti ei saa enam meili teel tulevaid meeldetuletusi uskuda, vaid peab käsitsi üle kontrollima? Heakene küll FB sünnipäeva segadus või raamatukogu laenutähtaeg pole veel väga suur probleem. Aga kui mõni muu oluline e-mail ennast samamoodi peidab või ilmutab allles aasta hiljem? Siis on küll jama majas.

Kas olen mina loll või on gmail.com rikki läinud? Praegu näitab mulle kah, et mul on 1 lugemata e-mail, aga nimekirja sirvides seda ei näita. Ka mitte otsinguga "unread". Kas keegi mingit nõu oskab anda, mis viga võiks olla?