Arenen oma uue elu seisusega tasahilju, nö. by baby-steps. Ma ei suuda päevas palju korda saata, aga see on hea päev, kui käin poes ja teen umbes 1 tund aias hädavajalikke päästetöid. Lõigun liigsuuri oksi või kaevan maad oma istikute vahel. Sest kuna kevadel oli mu aia peenarde pind märg, siis nüüd kuival ajal, muutub see kivikõvaks. Niiet vahepeal peab seda nii kaevama kui kobestama.
Eilse õhtu teema oli muidugi öökülm. Liiliad olid suureks kasvanud,samuti püvililled ja murtudsüda . Eks ma siis pidin neid katma.
Neid, keda päästa, oli rohkemgi, aga pole mõtet neid kõiki pilte siia üles laadida.
Nii pidin ma ma oma tardumusest ja masendusest välja murdma tegutsemise kasuks.
Täna nii hästi ei läinud. Kui tahtsin oma surnud rooside ja punase leedri oksi jäätmejaama viia, siis selgus, et konteiner oli juba pilgeni täis. Kuigi jäätmejaam on suletud teisipäeval ja kolmapäeval, kui peaks konteinereid tühjendatama, aga seekord siis seda ei tehtud. See viis mu tänase teotahte ja plaanid rivist välja ja rohkem ei suutnud ma midagi mõistlikku ette võtta. Siiski, külvasin kevadväetist taimedele, kuigi vihma just ei paista. Aga parem ikka kui mittemidagi.
Lisaks pidasin maha vestluse Toomase pojaga, kes ei leia aega korterit Toomase asjadest tühjaks kolida. Maksan juba kolmandat kuud kommunaale, aga uut üürnikku otsida ei saa, sest korter asju täis. Sain lubaduse, et järgmisel nädalal toimub kolimine. Seejärel tuleb veel jäätmejaama tripp allesjäänud tränast ja siis puhastusfirma. Sest ma ise ei jaksa. Ja alles siis saab hakata uut üürnikku otsima.
Tühja sest kaotatud üürirahast ja kommunaalidekulust. Ma tahan, et see etapp mu elust läbi saaks. Ehk siis suudan oma eluga edasi minna.
