Endast väljas -praegu

 Ma tahtsin seda Doris Kareva luuletust tsiteerida selleks, et anda tunda, mida tähendab "endast väljas" olemine. Tookord, kui ma olin noor. Nüüd on see teema hoopis teises võtmes.

Kuna kogu see alustatud luuletsitaat jätkus mulle sobimatus kirjaformaadis, mida muuta ei õnnestunud, siis polnud muud valikut, kui  pidin alustama uue postitusega, "endast väljas" teemal.

Täna, kenal reedesel õhtul, valmistusin meeldivaks lõõgastunud õhtuks kallimaga, kuna homme pole mingeid kohustusi.

Aga nagu öeldakse, jumalad naeravad, kui inimesed plaane teevad.

Kella kuue  paiku õhtul  tuli telefonikõne mu korteri üürnikult, et on üks probleem. Nimelt toanurgas nirgub vett laest. Selge see, ülemine naaber uputab.Suunasin ta naabrilt selgistust küsima. Keegi ust lahti ei teinud...

Kogu oma korterites elamise ajal polnud mul kunagi varem sellist situatsiooni olnud. Sõitsin kohale ja seal me siis, kaks õnnetut naisterahvast, vahtisime vett tilkuvat lage. Mida nüüd küll ette võtta?

Olin täiega endast väljas ja kaugeltki mitte Kareva luuletuses mainitud teemal. Kas mitte meie mured ajaga ei muutu?

Nooremana olid need  armastuse ja mõistmise puuduse teemad, mis meid endast välja viisid, aga vanemana  on need pigem olme ja igapäevapäevamured. Ja lahendused on ikka ka hoopis erinevad...

Endast väljas

Kui endast välja põgened sa öhe,

teab tema, kas sa jõuad pärale.
Kui endast välja põgened sa öhe,
teab tema, kuhu jõuad pärale.

Ta teab su harjumusi, lemmiklilli,
su ilmete ja naeru tagamaid.
Ta teab neid taevaid. Tühje musti pilvi
ja kriiskavvalgeid tummi kajakaid.

Ta teab su aastaid; iga sünnimärki
ja hingetõmmet; nädalaid ja kuid.
Ta teab sust kõike. Kogu kaadervärki,
mis hoiab üleval su hoiakuid.

Vabadus

 Siin on paraku vahe, kas sinu, minu või meie vabadus. Minu vabadus laieneb sinnamaani, kuni see ei ohusta kellegi teise ehk sinu vabadust. Meie vabadus tähendaks seda, et kogu ühiskonnal oleks kokkulepe, kui palju anname ära minu vabadusest, et saavutada maksimaalne meie vabadus.

See kamp, kes Riigikogu ees või Raekoja platsil väidab, et nad esinevad "Meie vabaduse" kaitseks, on ikka sügavalt "emotsionaalselt ülesköetud" seltskond, kes ei mind ega enamust rahvast ei esinda. Aga erinevalt sellestsamast vaikivast enamusest, nemad justkui tegutsevad ehk protestivad meie vabaduse tagasisaamsie nimel. Paraku see ei vasta tõele. Nemad oma käitumise ja nõudmistega lükkavad "meie kõigi vabaduse" saabumist lihtsalt veel kaugemale tulevikku. Sellega, et  nõutakse, et ei peaks kandma maske, ei peaks vaktsineerima ega jumala eest, ei peaks seaduse järgi korrale kutsuma neid, kes nakatumise vältimiseks kehtestatud reegleid ei järgi.

Minu vabadus tähendab seda, et ma saaks minna igasse poodi, restorani, näitusele, muuseumi, teatrisse, kontserdile, kohtuda inimestega, reisida jne. Ja kuigi olen  tüdinenud kõigist kehtestatud piirangutest, saan aru, et ikka veel pole see võimalik. Ja aeg-ajalt vihastan, kui näen, kuidas piirangud ei ole õiglased, No nagu siis, kui tahtsin väimehele sünnipäevaks lilli osta, Selveris polnud selist valikut, mida soovisin, ja seadsin sammud lillepoodi, mis samas Selveri hoones asus. Lillepood oli kinni (no muidugi, vastavalt reeglitele), aga võtmevalmistamise või juuksuri putka samas hoones olid avatud. Et siis mis vahet neil on (viiruse levimitase seisukohalt)? Või siis imestasin, kuidas pandi kinni DEPO toidupood, mis polnud sugugi avatud koroonaajal, vaid algusest peale. Mis alusel? Ka Ülemiste keskuse Rimi ei hõlma kogu kaubanduspinnast suuremat osa kui seesama Depo toiduosakond kogu tööstuskaubanduse pinnast. Nojah, saan aru teiste ehituspoodide kadedusest, aga ikkagi, juba tellitud toiduained või lilled lähevad sulgemise tõttu raisku. Jah, DEPO tegi zesti ja annetas toiduained Toidupangale. Aga ikkagi,  kus on täpne reeglite järgimine, või kus on lihtsalt reeglid reeglite pärast, mitte nakkuse vältimiseks.

Aga põhiline mõte on ikka selles, et kuidas panna piir jätkuva nakatumise ja haiglate koormuse tõusule? Peab ju seadust kohandama, et tõsiste rikkujatega saaks midagi ette võtta. Nendega, kes vaatamata sellele, et peres on haige, või lausa ise on saanud positiivse koroonaproovi vastuse, käivad ikka ringi ja nakatavad teisi. Minnes tööle, külla, saates lapsi lasteaeda, käies toidupoes, ühistranspordis, kohtudes teiste inimestega liftis jne. 

Ma olen lausa oma heade tuttavatega konflikti läinud, kes leiavad, et vastav seadusemuudatus, mille vastu protestivad paarsada igavlevat noort või ka veidi vanemat, või muidu tähelepanu ihkajat, on ohtlik tendents nende vabaduse piiramisel. Aga kuidas on lugu minu vabadusega, mida piiravad jätkuvalt koroonapiirangute eirajad sealsamal üritusel, kes ei kanna maske ja on lähikontaktis, lähevad pärast seda koju ja ohustavad oma vanemaid perelikmeid? Mina protestin nende vastu.

Test

 Lapselapsed värvisid suure innuga pühadeks mune. Mina ei värvinud, vaim ei tulnud peale. Olin juba pilte näinud, kui kenasti see asi neil välja kukkus.

Täna käisin lastel külas ja otsustasin testida, kas nad ikka oma vanaema piisavalt armastavad. Sõnades on seda korduvalt kinnitatud, aga üks tegu maksab rohkem kui sada sõna. Niisiis küsisin jõhkralt, et kas te vanaemale ka mõne muna kingite. Mõningase kõhkluse järel otsustas suurem tüdruk kaks tükki loovutada. Munad olid ju nii ilusad ja ta oleks ehk hiljem neid mulle anda kavatsenud. Aga armastus võitis . Egas mulle neid värvilisi mune rohkem vaja polekski, aga tarvis oli ka teise lapse armastus ära testida. Läksin tema tuppa sama küsimusega. Ja ennäe, saingi veel 2 muna! See test läks küll hästi, lastele sai osaks andmisrõõm, mulle armastus.

Ühe muna olen praeguseks juba ära söönud koos krevetisalatiga. Mulle kohe ei meeldi, kui toit raisku läheb, olgu kasvõi ilu nimel.

Testimisest tuleb juttu veel. Nimelt saadeti mulle Teliast sõnum, et mu mobiil-ID aegub 10.aprillil. Et enne tuleks mul tellida uus SIM-kaart, kui tahan teenust edasi kasutada. No vägagi tahan, mu ID- kaardiga pankadesse ja mujale sisselogimine on raskendatud, sest mul on põhiarvutis Windows7 ja sellega ID-tarkvara enam ei töötavat. Viimases hädas saaksin kasutada seda arvutit, millega ma telekast vaatan Jupiteri ja Netflixi, aga see on väga ebamugav.

Hakkasin siis oma digivõimekust testima. Kõigepealt selle uue SIM-kaardi tellimisega e-poest. No mitte kuidagi ei tahtnud tellimus läbi minna, jõudsin juba klienditoelegi helistada. Nemad ei osanud  midagi tarka soovitada, sest mingit veateadet mulle ka ei öeldud, miks tellimust kinnitada ei saa. Küll proovisin, et saadetaks mu postkasti maksikirjaga, nagu soovitati või siis siis hoopis pakiautomaati. Nägin, et tellimusel oli küll mu firma nimi, aga puudus firma reg.nr ja kontaktisiku nimi, sisestada neid ka polnud võimalik. Lõpuks pärast 3 korda üritamist läks asi õnneks. Süsteem ise käis neid puuduvaid andmeid ilmselt kusagilt andmebaasidest otsimas (pikalt) ja ennäe, lõpuks leidiski. Normaalne programm oleks hoiatanud, et "oodake, teie andmeid täiendatakse" vms. Mina olin lihtsalt  segaduses. Aga tore,m et sain oma tellimuse lõpetatud. Mu mured sellega veel ei lõppenud.

Oma telefoni ostes mäletasin seda, et kaas enam lahti ei käinud ja SIM-kaart käis kuidagi külje pealt sisse. Uurisin, aga sobivat avaust ei leidnud. Olin juba valmis, et SIM-kaardi vahetuseks tuleb esindusse minna. Aga kas see üldse lahti on?

Lõpuks otsustasin juhendit lugeda. Tuustin igalpool ringi, et kus see telefoni karp küll on. Siis tuli meelde, et tänapäeval trükitud juhendeid ei antagi, neid tuleb netist vaadata. Leidsingi juhendi, mis oli 208 (!!!) lk. pikk. Sisukord muidugi oli, aga seda kohta ma ei leidnudki, et kuidas SIM-kaardilt kontaktid telefoni mälusse kopeerida, et nad kaotsi ei läheks. Soovitati igasuguseid Samsung Cloud või muu konto kaudu andmeid varundada. Andsin alla, kui ongi mingid kontaktid vaid SIM kaardi peal, juu siis elu näitab, kuidas nad kunagi kätte saan. Pika otsimise peale leidsin ka pildi, kus see sahtel asub, kuhu SIM kaart käib. Aga see ei avane lihtsalt niisama, vaid mingi "väljutustihvti" abil. Ja-jaa, meenus, et oli jah mingi selline krõnks, aga kuhu ma selle panin?

Lõpuks leidsin telefoni karbi üles ja seal see pisike  2-cm pikkune traadist silmus sees oligi. Hea, et ma polnud seda muidu tühja karpi ära visanud ja seda pisikest asjakest kuhugi "kindlasse kohta" ära pannud. Siis poleks ma seda eluski leidnud. Nüüd seisab ees tõehetk, kui tellitud SIM-kaart kohale saabub.

Minu vanasse pähe ei mahu, miks peab üks telefon ja kõik teised seadmed kogu aeg aina keerulisemaks muutuma? Kas tõesti leidub inimesi, kes kasutavad kõiki neid võimalusi ja seadistusi, mis seal 208-leheküljelisel juhendil on välja pakutud? Mina jään selles digiseadmete kasutajate osavuse testis küll kuhugi D või F hinnangu vääriliseks. Te ju ikka teate neid tänapäeva koolis pandavaid hindeid, et A on 5 ja B on 5- või 4+ jne....

Kõrvalnähud

 Endiselt pole A-Z süsti järel mingeid kõrvalnähte tuvastanud, vähemalt mitte neid, mille eest hoiatatud on. Aga laiskus on küll suurenenud, ja millest muust see ikka tulla saab. Nagu tänagi, lubasin endale, et koristan elamise ära ja/või teen osa oma raamatupidamise tööd kaelast ära. Aga siin ma nüüd olen, arvuti taha suutsin enda sundida, aga töötegemiseni täna ilmselt ei jõua. No kell ka jube palju... 19.30. Hea kui blogipostituse valmis saan. Ikka parem kui mittemidagi.

No ja homme ka päev, nagu alati. Kui päike paistab, siis võiks muru riisuda. Või eelistaks koristamist? Raske valik.

Ja siis on vaja igasuguseid hooldusi teha, või noh, tellida. Aega ja energiat nõuavad needki. Tegelikult olin täna tubli, suutsin rehvivahetuse aja ära broneerida. Selle eest võiks ennast ühe kommiga premeerida. Edasi tuleks autohooldus kokku leppida, siis muruniiduki  ja gaasikatla hooldus. Tegevust jätkub kohe mitmesse nädalasse. Ahjaa, jalgratas oleks ka vaja hooldusse viia.

Ennast tuleb ka hooldada. Juuksuris sain reedel käidud. Klappis jube hästi, sest nemad ju töötavad ka vähendatud ajaga, üks juuksur korraga. Kui helistasin, oli minu juuksur tööl ja üks töö just läbi saamas. Lisaks viisakamale väljanägemisele sain ka linnauudiseid kuulda. Kuidas teistel klientidel koroona või vaktsineerimisega läinud on. Juuksur ise on kusagil pealt 40, aga vaktsiinisüsti oli temagi kätte saaanud. Ja siis ise sattunud pärast seda oma kosmeetiku juurde minema just päev enne seda, kui see koroonasse jäi. Mis tähendas  talle 10 päeva karantiinis olekut. Õnneks haigeks ta ise ei jäänud ja nüüd oli taas tööl. Vaktsineerimise kohta teadis ta rääkida, keegi oli testinud. ja et antikehad ei tekkinud enne, kui süstist 3 nädalat möödas. Aga siis oli näidu üles visanud. 

Lubasin eelmisel nädalal oma elukaaslasel ka külla tulla, kui ta sundpuhkusele saadeti. Mis ta seal korteris üksi kurvastab, võtan riski. Ja kohe järgmisel päeval tundus, et nüüd ongi see käes. Tal algas nii kohutav nohu, pea paks ja väike palavik ka. Egas muud kui testi tegema. Arvasin, et testimispunkte on iga nurga peal, sealhulgas koduses PERH-s. Aga võta näpust, ainus variant oli Lauluväljakul. Ohjummal küll, kuhu see koroona mind kõik sõitma sunnib. Tegin tõsist eeltööd Google Maps abil, aga ikka sain petta. Vaatasin tänavaate abil, et Turba tänavalt tuleb Narva maanteele vasakpööre teha ilma valgusfoorita. Tänan, ei, see on minu jaoks liig. Seega sõitsin ringiga kesklinna kaudu, endal põlv värisemas. Ja kohale jõudes selgus, et sellel ristmikul oli valgusfoor täitsa olemas, ilmselt paigaldatud pärast selle Street View filmimist. Jõudsime õnnelikult kohale, lasime mehele testi ära teha. Mina mõtlesin, et kuna mul veel mingeid sümptomeid pole, ootan tema testi vastuse ära, enne kui ennast testida lasen. Järgmisel hommikul oli vastus käes- negatiivne. Nojah, vanasti oli inimestel niisama nohu ka, aga nüüd on iga haigus koroona....

Homme hooldan ennast ehk lähen massaazi. Tema on koroona läbi põdenud, nõnda on seegi käik ohutu.

Väimehel tuleb järgmisel nädalal sünnipäev, või tegelikult ikka lausa esimene juubel. Pidu saab vaid pereringis teha, aga kingitusega on jama. Mõtlesime tütrega, et soliidses eas härrasmehele võiks kinkida uue ülikonna, aga seda tuleks ikka selga proovida. Aga millal poed lahti tehakse, ei tea. Ei ole ikka nii, et kõike saab e-poest osta.