Neljapäev, 20. september 2012

Päikest otsimas

Käisime lõunamaal päikest nautimas. Sel vihmasel suvel jäi siinmail sellest pisut väheseks ja nii see plaan teoks saigi. Kuigi ärasõidupäev oli juba sügiseselt sompus, võttis tagasi tulles meid vastu soe vananaistesuvi. Sellise ilmaga on ka Eestimaal kena olla, ja nii me polegi tavaliselt sel ajal päikesereisi ette võtnud. Aga kahetseda pole küll midagi, puhkus oli suurepärane. Võib öelda, et see oli naudingute ja lebotamise reis. Kuigi kahe ekskursiooniga sai pisut ka ringi vaadatud, täitis põhilise aja päike, mõnus bassein baariga, soe Vahemeri, võrratud söögid ja kaunid vaated. Pärast pingelist talve kulus see marjaks ära. Nüüd on akud laaditud ja jaksan taas uuele hooajale vastu minna.

Valisime sihtkohaks Costa Brava ranniku Hispaanias ja hotelliks H.Top Royal Beach Lloret de Maris. Seda hotelli soovitas meile vana tuttav Sinu Reisikorraldaja ja jäime selle valikuga väga rahule. Kuna tegu oli 4-tärni hotelliga, oli teenindus suurepärane, aga hind sealjuures üsna soodne. Võrratu oli ka asukoht, mis jäi eemale lärmakast peatänavast, aga randa jõudmiseks tuli läbida vaid 150-meetrine jalakäijate tänavajupp. Mis tähendas, et üksnes rannarätikuga hotellist edasi-tagasi kulgemine polnud mingi probleem.

Meil oli AI (kõik hinnas) pakett, ja see tähendas piiramatult suurepäraseid sööke ja jooke. Oli küll oht liigsöömiseks, aga nii sai buffee vormis ära proovida kõikvõimalikke kohalikke toite. Olen aru saanud, katse-eksituse meetodil seda kogemust hankida igal päeval eri kohvikus einestades tuleb tunduvalt kallim.

Kuigi toitude valik oli alati suur, siis mõne päeva menüü oli eriti maitsev. Nagu näiteks laupäevane lõuna. Eelroaks valisin chef special salatid, 3 sorti. Kusjuures ülimaitsvad olid sealsed oliivid, mida konservipurgist võetutega ei anna üldse võrreldagi.
Põhiroaks oli mul lambapraad, kuhu lisandiks kõikvõimalikud hautatud aedviljad, küpsetatud baklazaanid ja täidetud zukiinid, rosinatega kollane asi, vist cous-cous. Mõnusalt vürtsikas kastmes ujusid sibul, küüslauk, paprika. Klaas veini sinna juurde muutis lõuna täiuslikuks. Seekord suutsin ka kogustega piiri pidada ja pärast oli selline tunne, et "kõht lausa naeris" ;) Valmistusin salvrätte lisaks võttes selleks, et lambakarree liha kondi küljest korralikult kättesaamiseks tuleb see näpu vahele võtta ;) Aga see mure oli asjatu, küllap oli tegu tallelihaga, sest kõik oli nii pehmeks haudunud, et liha tuli imelihtsalt kondi küljest lahti. Ja maitse oli täiuslik. Minu enda jaoks on üsna suur väljakutse lambaliha küpsetamine nii, et see oleks pehme, aga mitte ära kuivanud. Nii ei võta ma seda oma köögis mitte sagedasti ette, kuna sobiva (mitte liiga rasvase) lamabaliha leidmine pole lihtne. Rääkimata sellest, et see kallis on. Seda enam naudin ma teiste poolt suurepäraselt valmistatud lambapraadi, nagu seegi kord.

Aga las pildid räägivad iseenda eest. Bassein oli suur ja kõigile soovijatele jagus rannatoole. Hommikupoolikul, kui päike veel üleni seda ei soojendama ei ulatanud, olime tihtipeale ainsad ujujad. Külm küll polnud ja nii sai oma päevase normi segamatult täis ujuda.
Rand säravsinise vee ja pisut suuremateralise liivaga oli puhas ja imeilus oma maalilises lahesopis. Kui rannatooli laenutuse eest 5 eurot maksta ei raatsinud, võis lähedalt poekesest sama rahaga täispuhutava madratsi osta. Või lebada lihtsalt soojal liival, mis meie vanadele kontidele väga meeltmööda oli :D


Lahesopp oli mõlemalt poolt ümbritsetud mäeahelikuga, kus roheluses paiknesid mõned villad või romantilised lossikesed.

Mööda randa kulges promenaad,

mis sai maalilise lõpetuse uhkete kivimürakatega

Ringi kõndides võis imetleda ümbruskonna kauneid vaateid, imearmsaid majakesi mäekülgedel.

Kaunis villa tänava ääres, sellises oleks vist mõnus elada küll ;)

Teise villa maitsekas aed

Ühel õhtul külastasime etendust keskaegses lossis. Eks seda hoonet oli kõvasti restaureeritud, eriti seestpoolt see väga keskaegset muljet ei jätnud. Euronõuded, teadagi, kuna shoud vaatas korraga oma 500 vaatajat, siis pidid ruumid kaasajastatud olema.

Vaatasime nii rüütliturniiri imitatsiooni kui flamenkotantsu etendust. Selle käigus pakutud õhtusöök oli kah keskaegses vaimus. Söögiriistu ei kasutatud, nii supp kui terve küpetatud kana (igaühele !) tuli süüa ära näppe kasutades. Millest järeldasin, et tänapäevase keskklassi elu on ikka tunduvalt mõnusam kui tolleaegsetel ülikutel :D Kui meie saame liha kõrvale valida aedvilja ja salateid, siis neil oli lisandiks vaid üks kartul ja ohtralt veini. Kuigi kana polnud väga suur, ikkagi suutsin mina sellest ära süüa ehk kolmandiku ja arvan, et sama tulemuseni jõudsid ka enamus teistest külastajatest (vähemalt naistest). Tahaks loota, et see kanade massimõrv oli õigustatud vähemalt sellega, et mingi loomaaed või farm need jäägid endale sai :D

Teine ekskursioon viis meid Barcelonasse. Aega jäi väheks, et tutvuda nii suure linnaga (2,5 milj elanikku, koos eeslinnadega 4 milj) põhjalikult, aga olulisemad kohad käisime läbi. Pildil Kolumbuse kuju, mis oli vist ligi 100-meetri kõrgune (täpsemalt uurides selgus, et siiski 60-meetrine).

Külastasime suure arhitekti Gaudi fantaasiamaailma, mis jäigi lõpuni valmis ehitamata. Tal oli planeeritud mäeküljel kujutada 35 elu astet (Darwini evolutsiooniteooriast inspireerituna). Sinna vahele pidid tulema luksuslikud elamud tema sõpradele ja investoritele.

Tema lemmikkujundid olid looduslähedased vormid nagu puukujulised sambad


Sellest 60-le hektarile planeeritud kompleksist said valmis vaid mõned hooned, praegu asub seal avalik park. Ise elas ta elu lõpuni suures üksinduses oma roosas nukumajakeses, mis oli kompleksi ainus valminud eluhoone.


Mäeküljelt asuval platvormil olid kaarekujulised kirjud pingid ja sealt avanes võrratu vaade merele ja linnale


Gaudi looming oli samuti garndioosne Püha Perekonna Kirik. Ka see töö jäi tal ootamatu surma tõttu 1926.a. lõpetamata.

See ehitis võttis tohutu aja seetõttu, et käsitsi tahuti välja kõik kujundid ja figuuride grupid, mis jutustasid kogu Jeesuse elulugu. Gaudi ei kasutanud sirgeid seinu, kõik nurgad olid kaetud looduslike motiividega.

Kuna mingeid plaane töö jätkamiseks temast maha ei jäänud, siis ta õpilased jätkasid tema visiooni nii hästi kui oskasid (vasakul tiival). Hispaania Kodusõja tõttu jäi ehitus kauaks ajaks pooleli.

Hiljem jätkati kiriku ehitust tagaküljel hoopis moodsamas, kubistlikumas stiilis

Kiriku restaureerimine käib praegugi. Riigil selleks raha pole, tööd tehakse eraannetuste toel ja kavas on selle tööga lõpule jõuda 2026.aastaks, mil möödub 100 aastat Gaudi surmast.

Õhtu lõpetas kuulsate fontäänide värvidemängu ja võrratu muusika taktis purskamise vaatamine.

Show oli suurejooneline, aga pildile oli seda raske püüda

Kuna palju jäi vaatamata nii Barcelonas kui kogu Kataloonias, siis loodan, et pöördun kunagi sinna veel tagasi. Nüüd juba tean, kus miski asub, kuidas mõistlik ja võimalik on liikuda ja mida ma veel näha tahan. 3,5 tunnine lennusõit odavlennufirmaga Ryanair pole pikk ja on hea hinnaga. Selgeks sai ka käsipagasiga seotud nüansid ja Girona lennuväljale transfeeri tellimine. Tahaks järgmine kord ehk lausa koos lapselastega seda paradiisi nautida.