On aeg hakata unistama

 Või oleks õigem öelda, et on aeg lõpetada enda vihkamine. Mõlemad tähendavad tegelikult ühte ja sama: on aeg hakata dieeti pidama ja kaalu kaotama.  Ja nagu ma viimaste kordade ebaõnnestumistest olen õppinud, siis tuleb seda hoolikalt ette valmistada. Eelkõige tuleb endaga kokkuleppele jõuda, et ma tahan seda, et ma suudan seda ja et olen valmis loobumisteks, mis sellega kaasnevad. Kui ma lihtsalt hakkan ühel päeval pihta, ilma et mu vaimne valmisolek pole veel saavutatud, ei tule sest midagi välja.

Ja muidugi peab ka aeg olema sobiv. Kuna järgmisel nädalavahetusel ootab ees üks sünnipäev , siis ma parem enne ei alusta. Ma ei ole selline, kes peolauas ainult vett joob ja salatit kõrvale näksib. Ära rikutud dieet maksab kätte mitme päeva jagu ja ma ei pruugigi endist hoogu tagasi saada. Mõistlik on alustada 10. aprillist. Mul on siis piisavalt aega  mõtlelda oma menüüvaliku peale, ja tasapisi alustada  trennitegemist. Et kas kõnnin niipalju, kui ilm ja liigesevalu lubavad, või siis väntan toas jalgratast. Ausalt, ma ei salli füüsilist tegevust, aga eks pikapeale harjub. Nooremana täitsa meeldis, aga nüüd pean ennast sundima. Vähemalt seda rutiini olen suutnud hoida, et kord nädalas olen käinud ujulas ja oma kilomeetri ära ujunud.

Eks muidugi väike väline stiimul on ka, lisaks jubedale peegelpildile. Peeglist ei peagi ennast kogupikkuses ja -laiuses vaatama. Aga suvel ootab ees kursuse kokkutulek... Muidugi võin ma sinna minemata jätta, aga see poleks aus korraldajate suhtes. Teised näevad vaeva ja sina ei viitsi ennast kohalegi vedada. Olen ise selliste ürituste korraldajana seda tundnud. Pealegi on meid nii vähe, et igaüks on arvel.

Mu perearst ütles viimasel kokkusaamisel sedasama, mida ma ju isegi teadsin. Kui kaalu vähendada, siis muutuvad paljud terviseprobleemid väiksemaks, nii vereõhk, kolesterool, liigesevalud kui ka seedimisvaevused.

Et te ei arvaks, et ma täiesti lootusetu enesehävitaja olen, siis on mul üks põhjendus olemas, miks mul on raskusi kaalu vähendamise või säilitamisega. Ma ei söö palju, magusat pea-aegu üldse mitte, aga mu suurimaks takistuseks on unehäired. Kui ma ei jää õhtul magama, vähkren ikka mitu tundi unetult, siis otsin abi nii alkoholist kui ka öisest söömisest. Ja need on saatanast, ma tean. Mu armas perearst kirjutas mulle ühed uued tilgad, mida enne uinumist võtta, lisaks andis materjale, kuidas lõõgastuda ja rahuneda enne uinumist. Eks ma katsetan neid kõiki ja loodan parimat. Siiski tuleb valmis olla selleks, et unistus saledamast minust jääbki vaid unistuseks...

Mehed minu elus

Olen ammu tahtnud rääkida meestest, kes mu elus on olulist rolli mänginud. Aga päris ausat selleteemalist postitust peate vist veel (umbes 20 aastat) ootama. Ehk sinnani, kui nad kõik surnud on. Paraku paljud ongi juba surnud, aga ikkagi on palju kaasteelisi, kes mäletavad möödunud aegu ja kelle tunnetega tuleb arvestada.

Aga praegu on mu elus kõige olulisemad 3 meest. Kõigepealt mu elukaaslane, kellega meil kohe täitub 7 aastat kooselu. Siis mu eks, kellega olime koos ligi 40 aastat ja kellega ikka suhtleme, ja kui aus olla, siis räägime telefoni teel rohkem ja sõbralikumalt, kui abielus olles. Ta toob mulle alati lilli, kui Tallinnas käib ja tänab mind igatsugu asjade eest rohkem, kui kunagi varem. Kui päris täpne olla, ei tänanud ta kooselu jooksul mind pea-aegu kunagi. Nüüd on ta tänulik kõige eest, mis ma meie ühise firma heaks teen ja igasuguste arvutialaste nõuannete eest. Lisaks ka selle eest, et hoian teda lastelaste eluga kursis ja mulle tundub, et ta on tänulik  lihtsalt selle eest, et ma üldse temaga räägin. Mõned lahkuläinud paarid ei suhtle ju üldse.

Ja siis on veel üks mees, kellega mul pole mingit isiklikku suhet. Või noh, me tunneme ja ühisosa on ka olemas. Aga see pole  isiklik. See on mu korteriühistu haldur. 2 aastat tagasi, kui mu korteris oli uputus, korraldas tema selle kõik, nii asjaajamise kindlustusega, kui ka remondi. Mis siis, et see võttis aega pool aastat ja ma olin juba kannatust kaotamas. Aga kõik sai lõpuks korda.

Ja nüüd, uskuge või mitte, lõi välk teist korda samasse kohta ehk mu korteris oli jälle pärast 2 aastat veekahjustus. Sedapuhku teisel põhjusel, aga mu "rüütel valgel hobusel" ehk KÜ haldur võttis asjaajamise jälle enda peale. No mis ma ütlen, annaks taevas meile kõigile selliseid (abi)mehi...

Valeotsused

 Viimasel ajal on kõik valesti läinud. Kõik mu otsused on osutunud ekslikeks. Oleks saanud paremini, kuigi ega otseselt suund polnud vale.

Mõnikord oli muidugi probleemiks see, st ma ei lugenud "peenikeses kirjas" lepingutingimusi. Nagu siis, kui ma otsustasin oma kogumishoiuse raha tavahoiusele üle kanda "täna". No tegelikult ma ju teadsin, et sealt ei saa kohe raha välja võtta, vaid peab 3-4 päeva ootama. Aga no mul oli ju kiire tähtajalise hoiuse avamisega, ja ma ei lugenud hoiatusi. Kui pakuti välja täna, siis miks ka mitte.Tõde selgus hiljem, et see maksis mulle teenustasuna 0,5 % summast. Nojah, tegelikult mul NII KIIRE ju ka polnud.

Ja nagu nüüd selgus, oli kuu aega tagasi tähtajalise hoiuse avamine samuti viga, sest siis oli aastase hoiuse %  2,5, täna 3%. Olin ikka täitsa leilis ja mõtlesin panka helistada, et kas ma saan selle hoiuse lõpetada. Mu sõber ütles, et sellega võib kaasneda " panga poolt saamata jäänud kasumi hüvitus" lisaks kaotatud kuuajalisele intressile.

Ja siis ma sain aru, et lõpeta see "saamata jäänud kasumi ehk parema intressi taganutmine". Sest maja ehk PANK võidab alati ja mina ei ole see tark, kes teab, mis intressid edaspidi teevad. Kas tõusevad või langevad.

Sama kehtib elektripaketi valiku kohta. Olen kogu aeg lüpsta saanud. Miks ma pärast paanikas tehtud kindla hinna paketi pealt alla tulemist kohe pidin universaalteenuse valima?  Oleks ju kuu võinud börsipaketi peal püsida ja näha, et see osutub soodsamaks. Ja nüüd võtsin vastu selle 6 kuud kestva KINDEL paketi. Sest ma pole mängur. Tahaks midagi kindlat, isegi kui see on kallim, kui vabaturg.

Palju õnne, Eestimaa!

 Valimised on  lõppenud ja rahvas oma sõna öelnud. Paljugi, mis gallupid ennustasid, väga hea meel on näha, et mõistuse hääl võitis. Palju õnne meile kõigile! Suurepärane oli ka osalusprotsent ja kõige rohkem on mul hea meel Kaja Kallase mäekõrguse võidu üle. Ta on selle auga välja teeninud ja tore, et tema tööd vääriliselt on hinnatud. Kõigi aegade suurim häältesaak, 31816 häält, mis ületas Edgar Savisaare parimate päevade tulemuse (üle 25000 hääle) suurelt. Mul endal oli samuti au anda oma hääl nii erakonnale kui lemmikpoliitikule. Varem olen ikka pidanud valima vaid erakonna järgi, aga seekord kandideeris Kaja Kallas meie ringkonnas ja polnud mingit küsimust, keda valida.

Valimise teiseks võitjaks võib lugeda erakonda Eesti200. Eelmistel valimistel hääletasin nende poolt, aga siis olid nad veel liiga uued ega saanud Riigikogusse. Mul oligi mure, et kuna nad on üsna sarnase liberaalse maailmavaatega kui Reformierakond, siis tulevad nende hääled oravapartei arvelt. Aga ei, kaotajad olid teised. Sotsid jäid enam-vähem samasse kategooriasse, kui eelmistel valimistel, aga EKRE,Isamaa ja Keskerakond said palju vähem hääli. Arvan, et põhjus on selles, missugune oli nende esimene vailitsemisaeg. Kui piinlik oli meil kõigil EKRE labaseid väljaütlemisi taluda. Kui Keskerakond  koos Reformierakonnaga uue koalitsiooni moodustas, siis paraku KE pigem saboteeris ühist valitsust, kui tegi ausat koostööd. Nii lõppes ka see kooslus, ja Reformierakonna uus liit SDE ja Isamaaga päästis mõlema partneri langeva toetuse.

Reformierakonnal on küll nüüd mitmeid erinevaid võimalusi valitsuskoalitsiooni moodustamiseks, aga igal variandil on oma head ja vead. Ma ise arvan, et kõige parem kombinatsioon oleks REF, Eesti 200+ Isamaa. Miks mitte kolmandaks valida sotsid, arvan sellepärast, et need EKREIKE 3 solvunud poisikest opositsioonis võiksid hakata liiga innukalt koostööd tegema, et valitsuse tegemisi segada. Aga kui üks neist võetakse valitsema, siis ehk on lihtsam. Ja kuigi sotside hulgas on palju toredaid persoone, aga nende liider on kuidagi liiga eneseimetleja. Mitte et mulle Seeder meeldiks, aga vähemalt on räägitud, et ta on sõnapidaja mees. Kui koalitsioon on kokkuleppe sõlminud, siis Isamaa hääled on seal taga 100%. Ja et siis ei pea konservatiivset  joont enam reform ise hakkama ajama, kui partnerid liiga lennukaks lähevad. Ja EKRE ei saa oma isamaa päästmist nii usutavalt promoda.

Aga ma usaldan täiesti Kaja Kallase valikuid. Ta on ennast praeguseks kogenud poliitikuna tõestanud ja teeb parima valiku võimalikest.

Koolivaheaeg

 Koolivaheajal sai suurema lapsega tehtud käsitööalast kodutööd. Nimelt peavad nad endale midagi õmblema ja alustada tuli lõike võtmisest. Mul õnneks kapp vanu Burdasid täis ja otsustasime seeliku kasuks. Et lihtsam õmmelda , kui pluusi, millele varrukaid külge passitada on keeruline.

Mina olen palju õmmelnud ja lõikeid võtnud, aga lapse jaoks oli see üsna raske. Et paber ei nihkuks ja üldse leiaks õige joone sellest rägastikust.

Siis veel vaja lõige välja lõigata. Mul jäid põlved põrandat pidi roomamisest väga haigeks. Ei ole minust enam õmblejat.

Järgmisel päeval käisime seelikuriiet ostmas. Avaldasin imestust, et miks lastele seda õmblusoskust õpetatakse, sest tänapäeval ei õmble ise enam keegi. Meie ajal pidi seda tegema, sest poest polnud midagi saada. Laps arvas, et ikka mõni õmbleb küll ja müüb isegi teistele oma toodangut. Raske uskuda, aga võib-olla tõesti. Igatahes seisab lapsel ees küllaltki keeruline töö, lõike järgi riidest väljalõikamine, traageldamine, proovimine, värvli külge õmblemine ja luku panek. Minu arust oleks piisanud õmblemisoskuse arendamiseks koroonamaski ja poekoti valmistamisest, nagu möödunud aastal tehti. Minul on lõiked ja õmblusmasin, aga kõigil vanematel kindlasti pole. Kuidas siis seda kodutööd tehakse?

Lisaks kohustustele kuulus sellesse nädalasse ka pidu. Aknast paistab isegi natuke lippu. Lapsed on vanaemale kasvus juba järgi jõudnud ja möödagi läinud.