Reede, 14. jaanuar 2022

Aga minu arvamus?

 Eks ma ikka saan arvamust avaldada, nii blogis, FB-s ja ka päriselus. Aga seda juhtub harva, kui mõni uuringufirma minu arvamust teada tahab.

Eile siiski nii juhtus. Helistati, kas mul on aega vastata mõnele  Norstati uuringufirma küsimusele. Hetkel oli mul  kiire ja siis lubati hiljem helistada. Kui uus kõne tuli, olin valmis andma oma panuse rahva meelsuse uurimisse.

Küsiti, kus ma elan, vanust ja kui jutt jõudis hariduseni, öeldi, et aitäh, selle grupi liikmete arv on juba täis. Olin nagu tiba pettunud, jälle minust ei sõltu midagi. Aga järgmine kord, kui peaks veel küsitama, võtan oma haridust madalamaks, et saaksin valimisse sisse. Ja siis aitaksin ühtlasi kaasa selle malli murdmisele, et madalama haridusega inimesed eelistavad EKREt. 

Aga noh, vaatasin neid uuringutulemusi, eks nad ole ilma minu arvamusetagi täitsa normaalsed.


Kolmapäev, 12. jaanuar 2022

Kellel on suurem?

Sotsiaalmeedia ja ajakirjandus on hullumiseni kajastanud võistlust "kellel on suurem". Elektriarve muidugi. Ja siis on jagatud numbreid nagu Raivo E.Tamme 1938 eurone arve detsembri elektri eest või Hannah Ildi arvet summas 10705 eurot. Eks ta ole, elektriga kütmine on alati kallis olnud, eriti suurte majade puhul, aga nüüd ikka väga kallis. Mis veel mõisahäärberite küttearvetest rääkida. No ja siis tulevadki täiesti jaburad üleskutsed nagu Martin Helme poolt, et ärme maksame elektriarveid või Hannah poolt, et hakkame riigi türanniale vastu. No tule taevas appi, ega valitsus elektrihinda ei kehtesta, ja kallis on see ka mujal. Kui jätta maksmata, siis läheb probleem aina hullemaks, kui elekter välja lülitatakse ja enne seda tagasi ei saa, kui võlad tasutud, lisaks veel täiendav tasu taasliitumise eest.

Eks me kõik kogesime ootusärevust, kui detsembri elektriarve veel saabunud polnud. Mul on mugavusest Eesti Energia standardpakett, mis tähendab börsihinda koos väikese kasumimarginaaliga, lisaks veel ka kuutasu. Niiet midagi soodsat pole. Kui vaatasin kindla hinna paketi võimalusi, siis esiteks, oli see pakkumine tükk maad kallim kui hetke bösrsihind ja seda valida vähemalt praegu polnud mõtet. Kui siis kauaoodatud arve saabus, oli see päris suur, 120 eurot. Tütre maaküttega maja arve oli muidugi suurem- 700 eurot, aga kartsime isegi hullemat. 

Gaasi arve oli mul sel kuul tibake alla 200, niiet kokku 320 eurot. Samas mu üürniku kommunaalide arve polnud oluliselt tavapärasest suurem. Gaas ja elekter 2-toalise korteri eest 85 eurot ja kogusumma oli novembriga võrreldes 10 eurot suurem. Ma küll korteris elavate inimeste hirmutamisest aru ei saa. Jah, pensionäri jaoks on 10 eurot ka oluline väljaminek, aga ometi on olemas toetuse taotlemise võimalus. Täitsin ka ise selle ära ja ei näe selles küll mingit "alandavat" käsi pikas kerjamist, nagu ajakirjandus armastab seda kirjeldada. Kõige selle taustal valitsuse kritiseerimine, et "nad ei tee midagi". No teevad ju, toetuste süsteem on olemas.

Eriti nõme oli Hannes Võrno vihast ja kibedusest vahutav kriitika poliitikute pihta. See mees on ikka omadega täitsapees. Aga kui palju takkakiitvaid kommentaare selle jutu alla oli tekkinud! Mulle on arusaamatu see viha oma riigi ja selle valitsuse vastu. Ma poleks oma vaimse tervise huvides seda lugenudki, aga seda jagas üks mu FB "sõber". Selle inimese infovoo keeran ma kinni.

Ainus mure tekkis mul maal elava venna pärast. Mitte et ta elektriarve väga suur võiks olla, aga mõtlesin, et kuidas tal üldse see maksmine korraldatud on. Raha on tal vaid invaliidsuspensioni jagu ja see laekub 5.kuupäeval. Elektriarve aga tuleb tasuda 20.kuupäeval. Ilmselt on tal otsekorraldus ja ta jätab arvele selle jagu raha. Samas võib juhtuda tema eluviise arvestades, et ups! raha sai enne otsa. Ja teiseks, kust ta üldse teab, kui suur ta elektriarve on. Tal pole ei arvutit ega mobiiltelefoni ja maal pole ei postkontorit ega ammugi pangakontorit. Kahtlen, kas talle arvet postkasti saadetakse, või siis on ta ise loobunud, kui selle eest lisatasu küsitakse. Egas midagi, pean proovima teda kätte saada ja uurida, kuidas tal seis on. Et kui on otsekorraldus, siis mis on piirmäär ülekande jaoks. Sest kui piirmäär on väiksem kui arve, jääb ta ikka võlgu, kuigi arvel raha jätkuks.  Mina ju tema eest asju ajada ei saa, sest andmekaitse jne. Usun, et ta pole ainus maainimene, keda ähvardab võlgu jäämine just seetõttu, et puudub info ja mingit kanalit selle hankimiseks nagu ka pole. Meie digiriigis pole sellise võimalusega vist arvestatud.


Esmaspäev, 3. jaanuar 2022

Uus aasta 2022

 Otsustasin teha omalt poolt kõik, et uus aasta tuleks parem ja õnnelikum.

Kõigepealt aastavahetus. Juba telekava uurides  oli selge, et laua taga istudes, süües-juues ning telekapulti klõpsides kujuneb see õhtu väga pikaks ja tüütuks. Telekast midagi head ei tule, söögi ja joogiga liialdamine mõjub tervisele ja kehakaalule halvasti. Niisiis otsustasin, et hakkan kultuurseks. Kuidas möödub aastavahetus, selline tuleb ka uus aasta. Kuna möödunud aasta jooksul polnudki teatrisse jõudnud, siis ostsin piletid Estonia pidulikule aastavahetuse etendusele "Lõbus lesk". Elukaaslane oli õhtuni tööl, seega kinkisin teise pileti tema emale jõuluks. Jõulukingi mure sai nõnda hea lahenduse ja nagu öeldakse, kingi teisele inimesele ühiselt veedetud aega. Emale etendus  meeldis ja ta oli selle elamuse eest väga tänulik. Tegime pilti ka, et jääks meelde, et see oli aasta, kus teatris istusime maskiga.


Mõtlesin sõita linna autoga ja parkida see T. ema maja ette ning kesklinna minna trolliga. Aga  ema teatas, et nende korteriühistu on korraldanud 31.detsembril kella 14-16 lumelükkamise maja eest ja kõik autod tuleb mujale teisaldada. Etendus algas kell 17 ja lootsin, et kui saabun maja juurde kell 15.30, on ehk lumelükkamine lõppenud ja parkla vaba. Selgus, et nii see pole ja kui ma kuhugi platsi äärde enda auto paika panin, tuli korteriühistu esimees ütlema, et sinna ei tohi. Mõtlesin viimases hädas kaubanduskeskuse ette parkida, kus tohtis olla 2 tundi ja valmistusin trahvi saama. Aga õnneks juhatas esimees mulle ühe platsi muru peal ja ütles, et siin tohib olla. Aitäh sõbraliku suhtumise eest!

Teatris oli just nii pidulik ja meelt lahutav etendus, nagu lootsin. Vaheajal pakuti shampust ja suupisteid. Koju jõudes istusime veel  veidi ema juures ja siis sõitsime elukaaslasega minu juurde. Sealt edasi kulus aeg kähku ja oligi kesköö käes, et  välja ilutulestikku vaatama minna. Ilm oli imekena, sadas vaikset lund ja rakette jagus rohkem kui vaadata jaksasime. Linna ilutulestik meile ei paistnud, aga ka kohapeal oli rahval piisavalt raha olnud, et seda taevasse lasta.  Esimesena soovis mulle head uut aastat muidugi oma mees, teisena naabrimees, kes kallistas mind südamlikult. Ma küll ei küsinud, kas tema mulle selle kaardi postkasti pani, aga kes siis veel. Soovisin head uut aastat ka ületee noortele naabritele. Ehk siis julgevad tulevikus teregi ütelda :)

Häid soove uueks aastaks tuli veel täiesti ootamatutelt inimestelt. Messingeris tervitas mind omaaegne tutvumisportaali tuttav Tulnukas, siis saatis meili ka üks Tartu firmaomanik, kellele  teen raamatupidamist.  Helistas vana klassivend ja soovis head uut aastat. Temaga polnud me kaua vestelnud, sest ta on üks antivakseritest ja ma ei taha sellise inimesega vaielda. Aga otsustasin kõne vastu võtta ja vakstsiiniteemast rääkimisest mööda vingerdada. Tuli välja, et ta oli nagunii terve perega oma koroona kätte saanud ja seega polnud põhjust enam piiranguid kiruda.

1. jaanuaril tuli head uut aastat soovima ka paarismaja naabrimees . Koos vaatasime Viini Filharmoonikute kontserti, jõime aasta esimese shampuse ja eelmisest õhtust ülejäänud söögid leidsid endale tänuväärsed kõhud. Nii sai külmkapp tühjemaks ja kadus mure, et dieeti ei saa alustada, kuna sööke ei või ju raisku lasta.

Nüüd jääb üle veel oma vaim valmis panna ja kaalu langetamisega pihta hakata. See võib küll omajagu aega võtta, aga ära see teha tuleb. Kui ma iseendale ei meeldi, ei saa ka uus aasta parem tulla kui eelmine. Kõik eeldused heaks aastaks on ju olemas. Uue aasta alguses oli kokku lausa 5 meesterahvast, kes mulle head uut soovisid. Nad olid minu peale mõelnud ja miskipärast kehtib diskrimineeriv uskumus, et meeste õnnesoovid on kaalukamad kui naiste omad. Seega peab tulema hea (meeste-)aasta.

Enam ei mäleta, missugusest horoskoobist ma seda lugesin, aga Jupiter pidi minema aasta alguses Kalade märki ja see tähendavat, et Kaladel tuleb suurepärane aasta, kus kõik on võimalik. Ole  ainult mees ja haara võimalustest kinni. Mis iganes need ka poleks. Ja usk sellesse, et midagi head on veel ees, on ju põhiline.

Kolmapäev, 29. detsember 2021

Aastalõpp

 Siiamaani olin ma ilma ja lumerohkusega rahul. Ilus nagu jõulumuinasjutus, kuigi nii 23. kui 24.detsembril sadas palju ja kühveldamist oli omajagu. Õnneks tuli T. mulle appi ja teise päeva töö tegi põhiliselt tema. Mina puhastasin autot ja näitasin, kuhu lumi teisaldada. Muidu oleks mu seljale liiga saanud.

Eile poes käies oli sõidutee üsna lumine, niiet isegi minu auto laiadel kummidel oli tegu sellest sopast läbi murdmisega. Õhtul käis sahk kõnniteed puhastamas ja öösel tehti ka sõidutee puhtaks. Minu majaesine oli niigi  puhas, sest pärast jõulu polnud uut lund oluliselt lisandunud.

Paraku hommikul aknast vaadates polnud seis sugugi roosiline. Sõidutee sahk oli sõitnud nii ligidalt meie värava eest läbi, et nii kõnnitee kui väravast välja viiv tee olid paksult lund täis. Ohkasin ja võtsin lumelabida, et seegi lumi hunnikusse kühveldada. Kahjuks see ei õnnestunud, sest kogu  sodi oli kamakatena tee külge kinni külmunud. Ohkasin veelkord ja tõin metallkühvli, millega seda lahti murdma hakkasin. Väravaesise väikese platsi puhastamine võttis mul üle tunni ja oli tunduvalt raskem kui tavaline lumelükkamine.  Aga no mis ma ikka hädaldan, hea et üldse sahad käivad.


Jõulud möödusid klassikaliselt tütre juures. Tema katab laua, keedab kartulid ja küpsetab verivorstid, mina teen liha ja kastme. Seekord oli teistmoodi see, et T. oli juba perekondliku õhtusöögi ajaks minu juurde jõudnud, sest ema juures käis ta eelmisel õhtul. Tavaliselt on kumbki meist kõigepealt oma pere jõululauas ja pärast istume kahekesi. Kuna mu eksmees võtab mu koos söökidega oma auto peale tütre juurde sõiduks ja pärast toob ka koju tagasi, siis tekkis küsimus, kas ta ootab mind autos või tuleb sisse. No et kuidas nad T-ga koos ühes ruumis ennast tunnevad. Küsisin mõlema käest, kas see on OK, ja nii ta siis tuligi. Soovisid teineteisele häid jõule ja jõid tassi kohvi, kuni mina oma asju kokku pakkisin. Nii kaugele meie kärgpere mudel veel pole arenenud, et nii mina T-ga kui eks oma elukaaslasega ühiselt tütre jõululauas istuks.


Aga ega need klassikalised perejõulud vist kaua enam ei kestagi. Juba seekord olid lapsed tõrksad ega nõustunud ilusaid riideid selga panema. Kingituste ootus nad ikka jõuluüritusele meelitas, aga varsti võib juhtuda, et sellest ei piisa ja kumbki eelistab oma arvuti taga olla, mitte "vanadega" traditsioone elus hoida. Jõulutoitudest on neil nagunii vaid teatud asjad, mida süüakse.

Jõuluvana meil enam ei käi, aga päkapikurolli võtsid tüdrukud rõõmuga enda peale. Mina tundsin, et ükski salm mulle nagunii kiiruga pähe ei jää, seega otsustasin laulda. Klassikalistest jõululauludest on juba villand, nii valisin Toomapoegade laulu"Pilv puistab lund", mis suurepäraselt sobitub aastalõpu ilmaga.


Et mul viisipidamine paremini õnnestuks ja ka sõnad korralikult meeles oleks, võtsin kaasa oma "saateansambli" ehk kõlari, mille telefoniga ühendasin. Lapsed suhtusid mu karaokesse täiesti heatahtlikult. Pärast mind laulsid ka kõik teised oma laule ja kõik teenisid tugeva aplausi.

Kui koju jõudsin, tuli taas laud katta ja koos T-ga veelkord jõulusööke süüa. Ei ole kerge see kärgpere elu... Uuel aastal tuleb nagunii dieedi peale mõtlema hakata.


Täna postkastist lehti tuues ootas mind üllatus. Ilusti hõbepaberisse pakitud pilt. Esimese hooga vaatasin, et see on mingi ilutulestiku reklaam. Aga siis oleks ikka pidanud olema kusagil firma või e-poe andmed. Sellel paberil polnud rohkem mingit kirja ega viidet. See oli kuidagi väga koduselt pakitud ja kleepsuga kinni pandud, niiet reklaampostitusega küll tegu polnud. Aga kes selle minu postkasti pani? Mu paarismaja naaber oli ära sõitnud, tema see olla ei saanud. Ületee naabritest üks pere paistis olevat samuti ära sõitnud ja teised olid äsja siia kolinud ja nad isegi ei tereta mind. Jääb siis üle parempoolne naabermaja, kus elab umbes minuvanune abielupaar, aga ei kujuta ette neid niisugust üllatust tegemas. Kuidas küll teada saada, kes mulle head soovis?


Laupäev, 11. detsember 2021

Pilk tagasivaatepeeglisse

 Emmeliina taaspostitas oma 2014.a. kirjutise suhetest. Olin selle all ka ise sõna võtnud ja väga huvitav oli lugeda, mida ma tookord arvasin. Kuna seal kommenteerimine oli raskendatud, pidin oma blogis seda arutama.

Nii seda: 

"Mulle tundub, et meie vanuses on enamuse kaua koos olnud paaride jaoks kirgede aeg seljataga ja omavahel teravamad nurgad maha lihvitud. Aeg-ajalt tuleb küll ette mõni positiivne või ka mõni negatiivne hetk, kus omavahelised suhted igapäevarutiini tasemest üle tõusevad, aga harva. Üldiselt katsud mitte igast tühjast tüli tõsta. No mis seal ikka, et mees oma mustad sokid põrandale vedelema jätab ja mina nad kokku pean korjama. Nii on see alati olnud ja nüüd pole ka enam mõtet mehe kasvatamise peale oma energiat raisata. Parem võtan need sokid lihtsalt üles ja viin mustapesukorvi :P


Olen mõelnud küll mõnikord, et kuidas oleks üksi elada.Mugavam oleks kahtlemata, ei pea teisega arvestama ega tema pärast näiteks süüa tegema, aga kas parem? Tegelikult ma pole kunagi saanud üksi elada ja nii pole mul võrdlusmaterjali.

Üks mis kindel, kahekesi on vanaduses kergem toime tulla, kui sissetulekud vähenevad. Üksikul inimesel kulub kommunaalmaksude peale suurem osa pensionist, rääkimata sellest, et kui haigeks jääd, siis oleks keegi, kes ulatab klaasi vett või toob apteegist rohtu :D Siiski kahtlen, kas õnnestub kellelgi üksnes nendel kaalutlustel vanemas eas kooselu alustada. Mina ilmselt eelistaks "võõra vanamehe" veidrustega harjumise asemel üksinda elada."


Kui seda:

"Kui ma üldse kujutan ette vanast peast koos elama hakkamist, siis olekski see nii, nagu Viimases tangos, kunagise kallimaga. Ka siis tuleb kindlasti ette probleeme, nii erinevalt kulgenud elutee, harjumuste ning tõekspidamiste pinnalt, kummagi oma perede teemal kui ka rahaasjade üle, nagu filmiski, aga ikkagi aitab seda kõike koos hoida ja probleeme lahendada armastus. See kunagi ammu tekkinud ja vanaduses taasleitud tunne.

Ja muidugi polnud mul toona aimugi, mis ootab mind elutee käänaku taga aastal 2015. Kogu mu varasem elu kukkus kokku ja pidin alustama uue ehitamist. See oli tõeline katsumus, aga ka õppetund. 

Täna pakkus FB mulle meenutuse tollest ajast. Mäletan, kuidas ma seda kõike tookord uskusin, mida mulle Väekeskuse horoskoop lubas. Ja praegu, 6 aastat hiljem, on see kõik täide läinud, mul on hoopis parem elu, kui oli see, mis purunes. Mu praegune kaaslane hindab mind sellisena, nagu ma olen, ja ma saan temaga olla mina ise, mitte ei pea pingutama, et tema nõudmistele vastata, nagu oli eelmises elus. Poleks uskunudki, et see nö."võõras vanamees" nii omaseks ja südamelähedaseks saab.

Noorkuu 11.12.2015 Amburis kell 12:29
Tänane Noorkuu on selle aasta viimane. Hea üle vaadata kõik, mis sel aastal loodud ja teha plaanid juba uueks aastaks, mida kõike veel luua soovid.
See aasta on meid sõidutanud läbi Elu karuselli. Raputanud lahti erinevad emotsioonid, mis olid kõvasti kinni Sinu sees. Nii palju on tekkinud uut ja huvitavat ning lahti laskmist vanast.
Kui Sul on jätkuvalt jäänud lahedaid mõtteid või tegemata tegusid õhku rippuma, mis võiks särama lüüa sind seesmiselt ja välispidiselt, siis Ambur aitab sul sütitada sisemist kirge, et võiksid astuda esimesed sammud nende teostamise suunas.
See aasta on meid nii valusalt, kui magusalt, ette valmistanud uueks aastaks, et me ei veaks kaasa seda rasket pagasid, mis ei lase meil lendu tõusta.
Aeg sirutada oma tiivad ja kujutleda kuidas liblika kergusega lendad läbi selle ja järgmise aasta.
Ambur on vabadust armastav ja ta annab jõudu tegutsemiseks. Kõik, mis tundub sulle võimatu, saab võimalikuks, kui sa lubad sellel juhtuda.
Praegused energiad ei soosi elamist teiste arvamuste järgi, et ise jääda seest tühjaks. Oma südame mitte järgimine toob raskusi ja kannatusi.
Ja Amburi jaoks ei ole probleemi, oma kurssi muuta teekonnal, mis korraks võssa läks. Pikalt mõtlemata ja mitte haletsedes, võtab vastu kiirelt uusi otsuseid. Amburil on kalduvus olla kärsitu nende suhtes, kes pikalt mõtlevad ja venitavad või kipuvad isegi maha jääma.
Praegusel perioodil on parim aeg endale ja teistele andestada kõik mööda laskmised. Pole ruumi kahtlusel ega kahetsusel. Minna lasta kõigel, mis südamel raske.
Terve aasta on suunanud nii, et meist saaks need, kes me tõeliselt oleme ja teeks seda, mida mis meid õnnelikuks teeb.
Amburi tuli sütitab meis tarkuse leegi, annab jõudu ja päästab valla armastuse sinu südames. Luba end avada lõputule potentsiaalile iseendas.
Pööra oma tähelepanu ja too enda keskmesse soovid ning unistused, mis sind toetavad ja suurendavad sinu vaimsust, teadmisi, armastust, mõistmist ja silmaringi. Isegi need, mis tunduvad sulle võimatud ja liiga head, et tõsi olla.
Amburile meeldivad suured unistused ja väljakutsed.
Ütle JAH elule.


Teisipäev, 7. detsember 2021

Ilus ja valus

 Praegu on ilm  lihtsalt hingematvalt ilus. Pehmed lumemütsid puude ja põõsaste peal, päike paistab ja lumi sätendab. Eriti ilus on õhtuti, kui jõulutuled süttivad. Tõeline talve võlumaa. Ma päris loodusesse pilte tegema ei viitsi minna, aga kui vaatan teiste tehtuid, siis ammu pole nii võrratuid vaateid näha olnud.



Külmakraade on kahekümne kandis, mis on küll täitsa talutav, aga siiski ka valus. Eriti arvestades praegusi iga päev kerkivaid gaasi- ja elektrihindu. Mu kodu on gaasiküttel ja kui sain novembri gaasiarve, siis ei uskunud ma oma silmi. No gaasi hind pidi kahekordistuma, aga paraku vaatas arvelt vastu tükk maad suurem hinnatõus. Oktoobri arve oli 69,85 ja novembri oma 174,60. Eks novembris kulus gaasi rohkem, aga külma ju veel eriti polnud. Kahtlustasin, et ehk mu katel pärast viimast remonti on kuidagi ülearu gaasi raisanud, sest tegu oli ju gaasilekkega. Seega otsisin üles eelmise aasta novembri arve, et kulu võrrelda. Kulu oli praktiliselt sama, aga arve selle eest oli 64,19.  Nojah, hinnatõus on olnud ikka väga suur ja see jätkub jaanuaris veel 10%. Detsember aga on siiani väga külm olnud. Suurendasin oma otsekorralduse limiiti 200 euroni kuus, aga karta on, et detsembri arve maksmiseks tuleb seda veelgi tõsta. Olen reguleerinud kütte võimalikult madalaks, toas on 18 kraadi. Villased sokid ja kampsun seljas, aga ikka on jahe. Toppisin rõduukse prao, kust külma sisse tuli, porolooni täis. Ega toas soojemaks küll ei läinud.

Ja elektriarvet pole veel saanud, aga ega sealtki midagi head oodata pole. Näis, kas 100-eurosest kuulimiidist jätkub, või peab sedagi tõstma.

Ja kui juba vingumiseks läks, siis pean ära rääkima, kuidas mu nina veriseks sai. Nimelt hakkasin gaasikatla väljalasketoru küljest jääpurikat harjavarrega alla peksma. Ja sain selle suure ja terava jääkamakaga vastu nina. Hea, et mitte vastu silma...


Kolmapäev, 1. detsember 2021

November üle elatud

 November on minu jaoks aasta masendavaim kuu. Pime, sombune, vihmane. Õhtu venib nagu tatt, aina vaatad kella, kas saab juba magama minna. Mitte et mul liiga varasel kellaajal kohe uni tuleks, aga kui kogemata nii juhtub, siis ärkan keskööl üles ja vat siis küll enam magama ei jää.

Detsember läheb veidi lobedamalt. Tänu taevale, lumi on maas ja jõulutuled üleval. Nüüd tundub täitsa mõnus veidi küünlaid põletada ja õhtu läheb nagu  kiiremini. No ja varsti on jõulud, ja siis hakkavad päevad taas pikemaks minema.

Kuidas seda pikka ja pimedat õhtut meeldivamalt mööda saata? Ega variante palju pole, kas suu kaudu manustatavad rõõmud või siis televiisorist saadavad elamused. Esimese valikuga liialdamise puhul on oht kehakaaluga pahuksisse minna. Televiisorist tuleb erinevaid võimalusi rohkem kui kunagi varem, Netflix, Jupiter.ee, Telia videolaenutus ja mitukümmend kanalit.  Klõpsi mis sa klõpsid, paraku on vähe seda, mis kaasa haaraks. Need mõned inglise filmid nagu Granchester või Ülestunnistus said kiiresti alla neelatud, ikka mitu osa päevas. Ja jälle tühjus, heal juhul vaatan mõne seeria vanu "Õnne 13" osasid. Praegu olen aastas 2000 ja lahe meenutada, mismoodi siis elati ja mis mu enda elus samal ajal toimus.

Mõni aeg tagasi sai voogedastusplatvormilt HBO häid filme vaadatud. Aga siis midagi uut ja huvitavat enam juurde ei tulnud, ja kokkuhoiutuhinas vahetasin telekanalite paketi kõige odavama vastu ja nii jäin ilma ka HBO platvormist. Mõtlesin, et nagunii seal enam midagi vaadata pole. Aga just nüüd tulid "Succession" uue hooaja seeriad välja. Mis seal ikka, otsustasin neid tütre juures vaadata. Ja kui siis ühel päeval see võimalik polnud, ei kannatanud oodata ja hakkasin oma teleka menüüst uurima, et mis selle filmi tellimine eraldi maksta võiks. Selgus, et HBO vaatamisõiguse saab tellida juurde 7 euri eest kuus. No seda ma küll maksta ei tahaks, aga  selgus, et pakuti 1 kuu tasuta proovimist. No selle ma muidugi võtsin. Kui see aeg läbi saab, on mul terve hooaeg nagunii ära vaadatud ja lõpetan lepingu ära.

 Telia sundis teistki uuendust tegema. Ütles, et Motorola digiboksiga enam pärast 6.detsembrit pilti ei näe, tuleb uus tellida. Mis mul üle jäi. Hea asi on see, et renti hakatakse küsima alles 6 kuu pärast, seni on tasuta. Muretsesin, kas uus digiboks ikka tööle hakkab, ehk kas ma selle ühendada oskan. See oli õnneks lihtne ja pilit on tõesti parem kui enne.

Hammastega on kah veidi positiivseid uudiseid. Kui sai selgeks, et eelmise hambaarsti plaan mu hammas välja tõmmata ja inplantaat paigutada, osutus täiesti valeks, otsustasin hambaarsti (ja kogu firmat) vahetada. Uus proteesiarst ütles, et tema küll ei näe röntgenipildi järgi, et seda silla tugihammast päästa pole võimalik. Nii lõikas ta mu silla katki ja suunas teise arsti juurde, kes lubaski teha juureravi, niiet sellele hambale saaks uuesti silla toetada. See on suurepärane, sest mulle see implantaadi lõualuusse kruvimise mõte absoluutselt ei meeldi, rääkimata sellest, et see kallis on. Ja kuna mul silla alt on veel 2 hammast puudu, siis tuleks neid lausa 3 tükki paigaldada. See oleks kokku juba väga suur summa. Niiet kuigi protsess on alles poole peal, aga vähemalt paistab tulevik helgem. Arsti ja arsti vahel on ikka suur vahe. Uus proteesiarst ei suutnud hästi uskudagi, et kuidas eelmine hambaarst mulle nii valet nõu võis anda. Rääkimata veel sellest, et erinevalt esimesest firmast, oli uues kohas ka Haigekassa leping olemas, mis võimaldab hambaravihüvitist saada.

Ja nüüd on mu digiloos olemas nii vana hambakaart (vana hea Tartu arst laadis selle üles), kui ka kirjas, missuguseid hambaid ja kuidas uued arstid on ravinud. See on juba digiriigi moodi!