Otsused

 Ma olen alati olnud suur kõhkleja, kas teha nii või naa. Ja kõige lihtsam variant on olnud otsuse edasilükkamine.

Nüüd, kui olen hakanud võtma AD, tundub, et olen muutunud otsustavamaks. Või tegusamaks. Otsustasin ära, mis variandile ma lähen oma autosaagaga ja suutsin oma firma üürikorteri uputuse remondi suhtes samuti samme astuda. Ehk kutsuda remondimees töö mahtu hindama ja võtta ühendust ülemise korteri omanikuga ehk kahju põhjustajaga. Kuna see inimene oli venekeelne, siis enne talle helistamist otsisin Google Translate-st vajalikke sõnu. Kuigi ma üldiselt oskan vene keelt, aga palju on ununenud ja spetsiifilisi sõnu ei mäleta ammugi. Ja kusjuures, väga meeldiv üllatus oli see, et mees rääkis head eesti keelt ja oli täiesti koostöövalmis. Leppisime kokku, et kuna seekordne kahjustus pole eriti suur, siis äkki jätaks kindlustuse asjast välja. Nagu selgus, eelmine kord võeti omavastutuse summa maha nii minult kui temalt ja suure tõenäosusega jääb töö maksumus alla meie mõlema omavastutuse summast.

Automüügiküsimuses tundub, et lepin autofirma pakkumisega. kuna minu enda kuulutuse ostuhuvilisi on küll mõni olnud, aga pakkumised on madalad olnud. Seega, kui minu auto läheb hinda aastal 2025, kui uuel autol rakendub esmaregistreerimise maks umbes 2000 euri, võiksin oma auto eest saada samuti turuhinda, ehk 2000 eurot rohkem, kui praegune autofirma pakkumine. Aga lihtne matemaatika näitab, et võitu pole nagunii. Seega roomasin alandlikult oma meeldiva automüüja juurde ja küsisin, et kas minu valitud laoauto on veel alles. Selgus, et keegi teine on ka selle vastu huvi tundnud ja talle on tehtud pakkumine. Müügimees lubas uurida, kui kaugel asjaajamine uue kliendiga on.

Ja kui ta teatas, et ma võin selle auto saada, kui kohe otsustan, siis seda ma ka tegin. Küsisin, kuidas ma saaks auto ära broneerida, sest enne reisi ma tehinguga nagunii ühele poole ei jõua. Pealegi ei taha ma, et mu tutikas auto mu äraolekul üksi õue peal seisaks.

Selgus, et kui ma maksan 10% ettemaksu, on auto mind ootamas pärast reislt saabumist. Täpselt nii ma tegingi, ja olen oma otsusega rahul. Laoautosid on veel, aga mitte seda värvi. Auto võib olla mistahes marki, aga värv peab meeldima. Nii oli, on ja jääb, vähemalt minu jaoks.

Mis oleks, kui...

 Olukorras, kus ma praegu olen, mõtlen, et parem oleks, kui ma poleks...

Kõigepealt, kui ma poleks näinud seda VW laoautode reklaami, et odavalt jne., siis ma poleks kogu seda jama isegi mitte alustanud, et müüa oma vana auto ja osta uus.

Tegelikult täiendati mulle tehtud müügipakkumises reklaamis olnud hinnale veel mitmeid baashinnale lisanduvaid asju. Hellow, kuidas see võimalik on, laoauto on ju täielikult komplekteeritud ja peaks minema müüki täpselt sellise hinnaga, nagu reklaam välja pakub. Mitte lisama sinna 2400 ekstrasid. Hääküll, osa sellest võeti jälle hinnasoodustuse abil alla, aga kas laoauto pakkumise hind ei peaks olema täpselt see, mis reklaamis kirjas?

See oli mu esimene viga, et ma sattusin selle reklaami peale ja uskusin seda.

Aga kui mu vana auto tõstuki-ülevaatus kinnitas, et kõik on Ok, ja ma saan 1000 eurot rohkem oma vana auto eest, olin õnnelik. Sinnamaani, kui mu eks leidis kuulutuse, kus minu autoga analoogilist autot müüs firma palju kallimalt. See pani mind kahtlema ja vihastama, et mulle nii vähe pakuti.

Kui ma sellest firmaga rääkisin, siis tõmmati otsekohe selle auto hinda 16500 pealt 14500 peale. Arvasin, et see on vaid minu pakkumise allatoomiseks. Otsustasin ise oma autot müüma hakata.

Ja nüüd kahetsen seda otsust. Kui nad oleks selle hinna valguses minu auto eest 12000 eurot pakkunud, oleksin tehingu sõlminud. Aga nad jäid minu auto hinna suhtes endise pakkumise peale.

Novot, ja nüüd olen nagu vanas tsirkuse- lauamängus. Mu kuulutuse peale pole tulnud mingeid normaalseid pakkumisi, olen kaotanud veelgi oma ööund, ja mõtlen, milleks. Oleks/ poleks neid vahepealseid infokilde olnud, oleksin müünud oma auto 11000 eest ja ostnud uue auto. Nüüd olen kulutanud 55 eurot kuulutuse peale ja homme maksan 55 eurot vana auto rehvivahetuse eest. Ja mis ma selle eest saanud olen? Ainult kukkumise väljale nr.1 ehk parem, kui ma seda kõike poleks proovinud.

Oleksin õnnelik uue auto omanik ja võiksin rahulikult reisile minna.

Aga võib-olla polnudki autovahetus nii hea idee?

Mustamäe lood

Jälle kord maandus mu postkasti kiri pahastelt naabritelt Mustamäel, et korter 24-s mängitakse muusikat, liiga valjusti, et nende laps ei saa magada. Korteri omanik olen mina, ja seal elab Tom, mu elukaaslane oma tütrega. Kui tuli esimene kaebus, et muusika on liiga vali, rääkisin sellest oma elukaaslasega. Ta väitis, et see polnud kaugeltki mitte vali, aga lubas õhtuti mitte kõlaritest mängida. Andsin talle veel kõrvaklapid, millega muusikat kuulata. Ja täna tuli uus kaebus, et korterist 24 tuleb vali muusika ja laps ei saa magada. Nojah, eks ma reageerisin, nagu korteriomanikule kohane. Palusin anda täpsed kellaajad, millal muusika liiga vali oli, et teaksin, kumba süüdistada, kas Tomi või tema tütart. Ja lisasin ka selle märkuse, millest räägib laul "Mustamäe valss": "Naabrite rõõmudes olen nüüd osanik..." Nagu Tom väitis, kuulis ta kõigepealt neid hääli, kui see titt tehti ja siis lapse nuttu, nii ööl kui päeval. Aga kaevata saab ikka muusika kohta, mitte lapsetegemise või selle tagajärgedest tulnevate häälte üle. Aga kui pahandustekitaja on Tomi tütar, siis annan talle ikka täie rauaga. Sest ta on mind ikka kordades ära vihastanud.

Turuhind

 Kui ma alustasin oma läbirääkimisi autofirmaga uue auto ostmise ja minu vana auto tagasiostmise hinnavahe üle, siis ütles mulle mu kliendihaldur, äärmiselt sümpaatne ja usaldusväärne mees, et nemad pakuvad tagasiostuhinnaks 20% alla turuhinna. Igati loogiline, nende kasum ja müügikulud. Mulle pakuti 7 aastat vana ja väikese läbisõiduga igatepidi hästihoitud auto hinnaks 10000. Kui asi edasi arenes ja auto läbis tõstukikontrolli, küsisin, et kas siis, kui kõik on okidoki, võiksin saada 1000 eurot lisaks. Oligi kõik hästi ja lubati 11000 eurot mu vana auto eest.

Ja siis pidi mu eksmees kõik ilusa (autofirma vaates) ära rikkuma. Ta nimelt leidis kuulutuse, kus minu autoga absoluutselt samaväärse auto eest küsis seesama automüügifirma 16500 eurot. Vahe mulle pakutava vahel on rohkem kui 20%. Arvasin, et tegu on komisjonimüügiga ja helistasin firmasse, et soovin ka komisjonimüüki. Mu eks ütles, et oma eelmise auto oli ta justnimelt autofirma komisjonimüügi abil müünud. Kujutlesin, et selle keerulise osa, ehk suhtlemise potsentsiaalse ostjaga ja maksmise võtab firma enda peale, vahendustasu eest muidugi. Lisaks selgus eile, et mu väga meeldiv kliendihaldur läheb puhkusele ja minuga tegeleb asendusmees. Kes väitis, et komisjonimüügiga nad ei tegele. Esialgu oli kurb, aga praegu tundub, et see on just hea asi. Kui mu vana müügimees ütles, et mu vana auto tagasiostuhinda pole võimalik tõsta, siis uus mees peab tegema oma otsuse.  Kas ikkagi tõsta hinda või kaotada klient..

No tõesti, ma võin minna Tartusse, kui seal komisjonimüük toimib, ja ühtlasi osta ka uus auto sealt.

Uus poiss lubas rääkida kasutatud autode müügimehega ja homme mulle teada anda, mis hinnaga võiks mu vana auto tagasi osta. Nagu ta ütles, 16500 on veidi ülepakutud hind, aga arvan, et näiteks 15500 võiks täiesti õige turuhind olla. Vaatame, mis pakkumine homme tuleb