... aga hetkel ei saa öelda, et rõõmud jäävad. Selle suve rõõmud on mul väga piiratud. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Imestasin, et kuhu see juuli nii äkki kadus, ja augustki juba lõpusirgel. Eks ta nii läheb, kui päevad on ühesugused, ei jäägi midagi mäletada. Sellepärast inimesed reisivad ja külastavad igasuguseid meelelahutusüritusi. Kui päris aus olla, siis ühte suvelavastust käisin ka mina vaatamas. Naabrimehel olid piletid, aga ta kaaslane ei saanud tulla ja nii pakkus ta mulle võimalust temaga koos minna. No kui autoga ukse eest viiakse ja tuuakse ja parkla ei asu mängukohast kaugel, siis otsustasin riskida. Etendus oli täitsa vaadatav, püüdsin meenutada, mis selle pealkiri oli, aga tulutult. Google siiski aitas välja, Ohtu mõisa teatritallis "Tutvumiskuulutus".
Sel aastal oli mul nii murelipuu kui hiljem kirsipuu paksult marju täis, rohkem, kui ma ise süüa jaksasin. Sisse ei tee ma neid nagunii. Ni pidin kutsuma oma sõbrannasid appi, et nad endale söömiseks korjaks. Tegelikult tähendas see ühtlasi ka mõnusat suhtlemist.
Mis siis veel juhtus? Oma kohustuslikud suvetoidud sain söödud, kuigi turuleminek mulle enam jõukohane polnud. Meie armsas FB külagrupis pakuvad kasvatajad oma toodangut ja nii sain põldube lausa kaks korda keeta. Teine kord pakuti värskelt Põlvamaalt korjatud ilusaid kukeseeni kohaletoomisega. Kui juba, siis võtsin terve kilo. Seened olid tõesti ilusad, aga puhastamist vajasid ikka. Aega võttis, aga asi oli seda väärt, sai nii tütrele seenekastet viia kui endale natuke ka sügavkülma panna.
Ortopeediga pole ühendust saanud, keegi ei võta toru, ilmselt on sekretär puhkusel. Kui muu ei aita, lähen ise kohale ja uurin asja, kaua ma veel kannatama pean. Valud lähevad aina suuremaks ja valuvabalt käidavate sammude arv väiksemaks. Muidugi kasutan karke, esialgu küll ühte, sest teise kätte on ikka midagi vaja võtta. Ilmselt varsti lähen kahe kargu ja seljakoti peale üle. Öösiti ärkan tihti valu pärast üles ja kas määrin salviga või võtan täiendava valuvaigisti tableti. Ühe asja tegin küll ära, saatsin taotluse puude saamiseks. Eelkõige selleks, et saaksin õiguse invaliidi parkimiskohale ega peaks poes või arsti juures käies ülearuseid samme parklas astuma. Eks näis, kas eraldatakse.
Ja siis tegin veel ühe ostu ka. Olen küll väitnud, et mina reklaami ohvriks ei lange, aga just tänu heale reklaamile FB-s ma ostsin endale kasutatud arvuti. Mul on arvuteid elamises kokku 5 tk, aga nende op.süsteemd on alates Windows proffessionalist kuni Windows10-ni. Jäätmejaama pole neid viinud sellepärast, et ei jaksa ja enne tuleks nad tühjaks teha. Ajalehte lugesin viimase ajani hommikusöögi kõrvale Windows7 sülearvutiga. Kuigi ma midagi muud sellega enam ei teinud, ei käinud pangas ega saatnud meile ja viirusetõrje programm oli ka olemas, sain aru, et lõputult see kesta ei saa. Avast saatis mulle iga päev hoiatusi, missugused ohud mu arvutit ähvardavad ja lõpuks tüdinesin ära. Ostsin kasutatud arvuti 1IT.ee poest Windows11-ga ja olen väga rahul. Kartsin küll, et W11 on jälle liiga erinev ja hakka mõistatama, kust mida leiab, aga õnneks pole asi väga hull. Sain hakkama. Selle postituse panin kirja just selle arvutiga.
Homseks on planeeritud külaskäik peika juurde. Ühest küljest tahaks ise teda näha üle pika aja, aga auto aku vajab ka hädasti ühte pikemat sõitu enne kui seisma jääb minu opi ja taastumise ajaks. Loodan, et homme on "hea päev" kõndimise osas, nagu täna. Mis tähendab, et kipun tuba pidi kõndides kargu maha unustama, näiteks kööki, kui tuppa lähen. Sest ilma saab ka need mõned sammud astuda. Tavaliselt ahvatleb selline seis mind mõnda aiatööd tegema. Aga täna hoidun sellest, et säilitada sama seis ka homseks ja mitte puusa ära vaevata. Loodan, et öösel saan normaalselt magada. Igaks juhuks panin hommikuks ka massaaziaja, et kobedam oleks sõita.
