Kontsert vol.2

 Kuna Bonnie Tyler kontserdil minu lemmiklaulu ei esitanud, siis läksin eile õhtul Youtube`i et see laul uuesti kodus üle kuulata. Seda enam, et mu uus muusika kuulamiseks mõeldud soundbar tahtis veel testimist. Teleka ees laual on üks pikk kõlar ja kõrval kapi peal bassikõlar. Olin mänginud muusikat nii, et oma telefonist Bluetoothi abil saatsin signaali kõlaritesse, aga polnud eriti efektne. Seekord valisin telekasse sisseehitatud Youtube ja selle heli tundus hoopis parem olevat.

Eile sattusin mingi juhuvaliku peale, kus mulle pakuti ilmselt neid artiste ja laule, mida varem olin kuulanud. Muidugi sain kätte ka oma lemmiklaulu "Fools Lullaby".  

 Lisaks palju teisi häid lugusid.Viimasel ajal pole ma eriti enam muusikat kuulanudki, eelistan vaikust või filme. Nüüd aga olin täiesti lummatud sellest helikvaliteedist ja õhtu möödus lennates. Magama ei saanud enne keskööd, kõik tööd jäid tegemata, mida kavatsesin. Täna asusin süstemaatilisemalt muusikat otsima. Ja leidsin Donauinselfesti kontserdi, mis toimus juunis Viinis. Kava oli pea-aegu sama, mis meilgi, ainult et rahvast oli tohutu palju, mitte nagu meil, väike platsitäis. Eks põhjuseks võis olla see, et nende festival oli tasuta ja meil oli samal õhtul teine kontsert Lauluväljakul, mis publiku endale meelitas. Igatahes sain ma mõnusalt oma diivanil kontserdi veelkord üle vaadata.

 

Bonnie Tylor

 BT on mulle alati meeldinud oma käheda häälega ja lugudega, mis mind  kõnetavad. Tõsi, viimasel ajal olen tema plaati harva kuulanud, sest muusikat kuulan teistest allikatest nagu Spotify või Youtube, ja siis kuulan seda, mis antakse.

Kui kuulsin, et Bonnie Tyler tuleb Eestisse kontserti andma, tekkis huvi, kuigi mul on raskusi enda sundimisega mingile üritusele minekuks. Aga otsustasin, et kingin elukaaslasele sünnipäevaks just selle kontserdi pileti (endale muidugi ka), siis asusin tegutsema. Kõigepealt ütles elukaaslase pojanaine, et Chilli kaudu saab pileti odavamalt. Ma kohe ei reageerinud, aga kui vaatasin, siis selgus, et see pakkumine on läbi. Egas midagi, ostsin siis täishinnaga, kartuses, et muidu jään ilma. Mis osutus valeks valikuks. Chilli kaudu oleks saanud pileti isegi samal päeval 32 euro eest, aga mina olin juba 49 euroga ära ostnud. Tagantjärgi tarkus, et kuna samal päeval oli Lauluväljakul Weekendi kontsert, kuhu massid suundusid, siis Bonnie Tyler sellega võrreldes oli vähem oluline ja publikut igale poole lihtsalt ei jätku. No minu jaoks on see Weekend täiesti tundmatu, aga BT on ikka maailmatasemel staar. Nii arvasid õnneks ka paljud teised minu eakaaslased ja ka paljud keskealised. Päris noori oli vähe.

Selle kontserdiga seoses sain veel mitu korda petta. Miskipärast ei leidnud ma infot, mis kell BT lavale tuleb ja kui väravad avatakse kell 18, siis arvasin, et paras on kella 19-ks kohale minna, et head kohad saada. Kontsert pidi toimuma Kalevi staadionil, seal olin ma käinud ja teadsin, et mida lähemal lavale istuma saad, seda parem. Fännitsooni pileteid ei mõelnudki osta, sest ma ei jaksa kogu kontserdi aja püsti seista.

Selgus, et miski polnud nii, nagu ma arvasin. Kontsert ei toimunud mitte staadionil, vaid selle kõrval üleval asfaltplatsil. Seal olid küll söögiputkade juures lauad ja pingid, aga need olid lavast nii kaugel, et ikkagi tuli kontserdi ajal püsti seista. Lisaks oli staaril lausa 2 soojendusesinejat ja ta ise pidi lavale tulema 22. Kuna juba soojendajad hilinesid, siis nii jäi ka tema esinemine hiljaks. Veetsime enamuse ooteajast pingi peal ja käisime vaid korraks Marju Länikut ja Laura Põldveret lähemalt vaatamas. No neid on ennegi nähtud ja nende pärast ma sinna ei tulnud. Oleks teadnud, kuidas korraldus on, oleks paras kella üheksa paiku kohale ilmuda. Aga no loll saab igal pool petta.

Igatahes oli selge, et aegsasti tuleb lava ette liikuda, et vähegi parem vaateväli saada. Mis meil ka õnnestus, kui mitte arvestada seda, et paar rida minust eespool oli üks suur pikk mees, kes just lava keskpaiga ära varjas, eriti siis, kui ta kaasa elades oma suured  käed  ka veel üles tõstis. Aga noh, õnneks Bonnie Tyler liikus laval ühest äärest teise ja nii saime  ikka nii heli kui pilti. Heli oli hästi timmitud, vali, aga mitte kurdistav, nagu mõnel kontserdil on olnud. Ja esineja ise oli super vormis, hoolimata oma 72-aastasest vanusest. Nägi välja nagu 40-aastane ja hääl oli nagu vanasti. Seega kõik need vaevad ja katsumused said ausalt tasutud ja jäime väga rahule.

Kui kontsert lõppes, oli mu vaene selg pikast ühe koha peal seismisest väga valus ja jalalabad pea-aegu surnud. Kuidagi koperdasime Juhkentali tänava äärde, kust Bolti tellisime. Õnneks tuli see kiiresti, aga hind oli muidugi mitmekordne. Mis parata, kui Lauluväljakult tahab samal ajal koju sõita mitukümmend tuhat inimest, siis võib taksofirma hinda küsida. Kui muidu mul on maksnud linnast kojusõit umbes 5-7 eurot, siis nüüd oli parim pakkumine 23.10. Andsin siis juba 25 suurest rõõmust, et saan  kähku voodisse vajuda.

Kuigi kontserdipaigas pika ooteaja  jooksul mõtlesin, et olgu see on viimane kord, kui mina oma vana ja haige kere niisugusele üritusele kohale vean, siis järgmisel päeval arvasin, et tasus ikkagi vaeva. Elamus oli suurepärane. Kahju, et ajakirjandusel puudus sellise staari esinemise vastu vähimgi huvi, ei näinud ainsatki fotograafi, kaamerameestest rääkimata, sest see teine kontsert tõmbas kogu tähelepanu endale. Aga endale mälestuseks sai ikka nii pilt kui video telefoniga tehtud. Kvaliteet muidugi ei kannata kriitikat, aga parem ikka kui mittemidagi.

Televiisoripäev

 Eile hommikul olid kõik asjaolud soodsad, et minna televiisorit ostma. Vihma ei sadanud, mina olin hästi välja puhanud ja elukaaslane oli abiks, et teler oma jõududega koju toimetada. Ei raatsi kullerteenuse peale raha kulutada.

Ega see teleriostmine nii lihtne pole, et lähed poodi ja valid ilusa pildiga eksemplari välja, maksad ja tood koju. Kuna tütar aitas mul eeltööd teha, siis teadsin, missugust telerit mul vaja on. Kui eelluuret tegemas käisin, oleksin müügimehe soovitusel pea-aegu ostnud vale asja. Õnneks rääkisin tütrele, mida mulle pakuti, ja selgus, et see pole see. Nimelt on kõigil uuemat sorti telekatel küll sisseehitatud digiboks, aga mitte kõigi markidega ei saa seda kasutada. Peab olema Android op.süsteem, et saaks Play Poest alla laadida Telia äpi ja alles siis saab ilma välise digiboksita Telia teenust kasutada.  Sel soovitatud teleril seda võimalust poleks olnud.

Tütar oli mulle välja valinud kaks mudelit, mis sobivad, üks oli soodushinnaga ja teine kallim. Lisaks soovitas tütar osta ka soundbari koos bassikõlariga, et head heli saada. Nii ma ka tegin. Kahe teleka vahel valides sai määravaks see, et ühel olid kahel pool jalad, mille vahe oli nii suur, et poleks mahtunud mu vanale telerilauale. Ja ma ei viitsi hakata uut ostma või vahetama oma muusikakeskuse alust lauda selle vastu. Teisel mudelil oli keskel üks laiem jalg ja see sobis ideaalselt mu vanale telerialusele. Aga kui selgus, et 50" telekas on ainult 20 eurot kallim kui 43", siis ostsingi selle suurema. Natuke kartsin, et ta mu elutoas liiga suur paistab, aga pole vigagi. Seda enam, et mul juba olidki telerivaatamiseks kaugnägemise prillid, lisaks lugemisprillidele. Ega see nägemine mul paremaks lähe, suurema ekraani pealt ikka selgem pilt.

Kui ütlesime, et transpordime ise teleka koju, saime hoiatuse, et seda peab tegema püstiasendis, ei tohi panna pikali, võib ekraani kahjustada. Hakkasin juba kahetsema suurema teleri ostu, et äkki ei mahu mu autosse püstiselt ära. No natuke jäigi puudu, et tuli veidi kallutada, aga elukaaslane hoidis seda kindlalt kinni ja saime hakkama.

Kodus selgus, et ega selle toeks oleva jala kokkupanemine 4 detailist väga lihtne pole. Pilt, mis pidi õpetama, kuidas asi käib, polnud mitte lõpuni selge. Kaks viimast kruvi keeldusid sisse minemast. Mässasime oma tund aega, enne kui elukaaslane taipas, et see kinnitus peab mingite klambrite vahele minema, seni oli ta nende klambrite peal ja nii kruvi ei ulatunudki keermeni. Sealt edasi sai kõik korda.

Õhtul hakkasin siis pilti ette võluma ehk vajalikke installeerimisi tegema. Sellega läks vast ka oma 3 tundi, aga sain hakkama, ilma et oleksin pidanud tütart või väimeest appi kutsuma.  Üldiselt olen endaga väga rahul. Nüüd saan telerist ilma arvuti abita vaadata ka Netflixi ja Jupiteri, lisaks Youtube, kuulata Spotifyd ja veel mingeid raadiojaamu. Just muusika kuulamiseks seda soundbari vaja ongi. Täna proovingi soundbari süsteemi ühendada, aga kui see ei õnnestu, siis palun noored appi.

Hakkasin mõtlema, et see on mu esimene päris oma telekas. Siiani kasutasin vanast kodust ja tütre käest saadud telerit. Meenutasin, et mis mul veel uues elus päris minu oma ja uus on. Kõigepealt külmkapp ja pesumasin, siis diivan ja auto. Senises elus oli mul küll oma auto, aga see oli mehe nimel. Tegelikult mulle meeldibki kõik asjad lõpuni ära kasutada, mitte osta uus ja vana ära visata enne, kui ta lõplikult katki või kasutamiskõlbmatu on.

Järgmine samm on siis uue arvuti ostmine. Kõik mu vanad arvutid tegelikult töötavad, aga üha rohkem programme on hakanud virisema, et Windows 7-ga nad enam ei mängi- Siiani olen veel Mobiil ID abil igale poole sisse logitud saanud, aga ükskord see lõpeb. Ja kuigi ühes arvutis on isegi Windows10, aga paraku on see 64-bitine, mitte 32-bitine, ja ID tarkvara sellele pole. Ma kohe ei tea, mida nende vanade arvutitega teha, äkki hakkaks koostama isiklikku arvutimuuseumi? Kõigis on mul pilte ja dokumente sees, las nad siis olla mu mälupangaks. Kusjuures kõik need arvutid on ka kasutatuna saadud, kas vanast töökohast või väimehe töökohast, kui seal uued osteti. Niiet ka see hakkab olema mu päris esimene oma ja uus arvuti.