kolmapäev, 19. mai 2021

Halapostitus

Seda postitust olen juba mitu nädalat turjal kandnud või kivina kaelas kaasa tirinud. Pole tahtnud seda kirja panna, lootes, et ehk läheb üle ja tulevad paremad päevad. Aga see lootus ei ole täitunud. Kõik on endiselt halvasti ja nii ma siis andsin alla. Kirjutan nüüd oma jõuetuse ja masenduse ametlikult endast välja. Vanasti see ju aitas, aga praegu pole kindel.

Alustame siis ilmast, selline sügis kaunil kevadekuul suudab mind suurepäraselt masendusse ajada. Ja lisaks mitte miski ei saa korda, mida ma olen ette võtnud, või mis on mulle kaela kukkunud.  Korteri veeavarii kindlustus ja remont pole kuhugi jõudnud, dushisegisti katkiläinud vidin, mille tellimus pidi paari nädalaga saabuma, pole ikka veel pärale jõudnud. Varsti saab kuu täis.

 Oma aias tahtsin teha ümberkorraldusi, panna üles aiaplangu, mis ammu oma tundi ootas. Et oleks rohkem privaatsust naabritest, kui ka nemad õues askeldavad. Hekk, mis selle koha peal varem oli, polnud piisavalt tihe ega kõrge.



Helistasin töömehele, kes ennegi minu juures üht-teist kõpitsenud. Tuli järgmisel päeval kohale, ja lubas umbes nädala pärast asja ära teha. Ütles, et tal on praegu kusagil üks saunaehitus pooleli, aga ta lubas selle väikese töö jaoks ikkagi aja leida. Mina võtsin vahepeal heki maha, et see plangu paigutamist ei segaks. Kui 2 nädalat lubatud ajast mööda läks, helistasin ise. Keegi ei võtnud toru ega helistanud ka tagasi. Kordasin sama umbes nädala jooksul, siis saatsin veel sõnumi, selgitades üle, et kes ma olen ja mis töö asjus helistasin ja küsisin, millal tööjärg minuni võiks jõuda. Ka see pöördumine jäi vastuseta.

Otsisin siis uut tegijat. Ühega sain jutule, ja ta ütles, et neil kah 8 nädalat tööde järjekord, aga kui ma saadan pildid, missuguse aiaplangu paigaldamisega tegu, siis vaatavad, kas seda saab kuhugi vahele võtta. Ka sellest on oma nädal möödas, ja ei mingit vastust. Olen leppinud juba, et sel suvel elan ma nagu akvaariumis, naabritega kõik vaated avatud. Või siis ei istugi terrassil ega grilli. Praeguse ilmaga pole see probleem, aga ehk läheb ükskord ka soojemaks.


Tegelikult pole see tegemata tööde asi sugugi põhiline, miks ma masenduses olen. On veel kaks palju olulisemat muret. Esimene, et ma olen iseendas pettunud. Nii täiesti läbikukkunud dieedi ja endiselt masendava väljanägemise pärast, kui ka tahtejõu ja üldse energia puudumise pärast. Hädavajalikud asjad saan kuidagi ära tehtud, aga mida edasi kannatab lükata, see jääb paremaid päevi ootama. Nagu näiteks koristamine või aknapesu. Ma ei diagnoosiks seda kui depressiooni, aga sügav madalseis on küll. Lisaks on mu niigi kehv uni muutunud veelgi viletsamaks. Hommikul ärgates olen uimane, sest pole korralikult maganud, päev venib nagu tatt, aga õhtul und ei tule, kuigi olen väsinud. Lähen voodisse kella kümne paiku, aga nagu mu aktiivsusmonitor mulle ütleb, uinunud olen kusagi 2 ajal. Sellesse vahemikku mahub nii unetablett kui vein, aga miskipärast ei ole kummastki abi, kuigi varemalt on kas üks või teine ikka une toonud.

Aiman, mis mu une ja energiareziimi tuksi on keeranud. See on mure ühe lähedase inimese psüühikaprobleemide pärast. Ma ei oska ega saa midagi tema heaks teha, aga meditsiini abile lootmine praeguses olukorras on... üpris lootusetu.

Vähemalt on mul hea meel, et see uus Pro Bono klient, kes tahtis mulle raamatupidamise tööd anda, on kah kaotsi läinud. Ega ma jaksakski seda teha.

11 kommentaari:

helle ütles ...

Ma halaks heameelega kaasa, aga selleks peaks oma blogisse postituse kirjutama. Aga seda ma ei suuda. Saan Sinust suurepäraselt aru.

konn, lendav konn ütles ...

Naispensionärid...:)
Ütleb meespensionär:D
Aga igast remonditöödega on tellijad praegu täiega kahvlis - kas võtad suvalise jorsi või ootad päris tegijat pool aastat. Meil pole aastakest viisteist sellist tellijate tungi olnud. Käive on ka muidugi vastav, kasumist me ei räägi:P

Bianka ütles ...

Oh-hissand, ma olen hetkel juba nii meeleheitel, et maksaks palju tohkem, kui oleks mõelnud. Aga jah, täitsa mõistan-taipan, et tegijad dikteerivad hetkel tingimusi. Aga no öelgu, kas saab või ei saa, või millal saab

Kaamos ütles ...

Küll kunagi ikka saab!
Ja kui nüüd on kõik ühele poole viltu siis hakkab kohe kõik ennast sirgeks ajama, jõua ainult käsi ette panna, et teisele poole ei vajuks!
Kindlustusega lihtsalt jaura ja jaura, nad väsivad lõpuks ära ja annavad alla. Või siis on neil strateegia nagu idamaa kaupmehel, et see kes kaupleb saab midagi ja kes ei kauple ei saa sedagi...?

HelveL ütles ...

Mis sa lapselapsele sünnipäevaks päevalillede pildi taha kirjutasid?

Mõnikord on jah nii, et kogu maailm on sinu vastu ja ise enda heaks midagi teha ei saa. Olen õppinud sellistel puhkudel stoilise rahuga tegelema vaid sellega, mis võimalik. Kasvõi lihtsalt vedelema diivanil ja lugema. Ja nii ongi nagu Kaamos räägib: ühel heal päeval on taas kõik hästi. Ja eks see vihma- ja külmaperioodki saab ükskord otsa. Siis löö end lille ja mone naabri aia taha grillima. Las imetlevad kui kaunis naabrinaine neil on.

Blogi on hea ventikas, ma loodan.

HelveL ütles ...

MINE naabri aia taha grillima. Oh neid telefoni väikseid klahve ja kuuendas nooruses näppe!

Bianka ütles ...

Eks kunagi tõesti saavad ka need tööd tehtud. Korteri kindlustusega võitlemise võttis KÜ haldur enda peale, sest see läks maja kindlustuse alla. Arvan, et ta on sellistes asjades kogenum. Kui viimati küsisin, siis pidi kindlustus remondi kalkulatsiooni ära kinnitama. Ja kui see tehtud, siis peab keegi selle remondi ka teostama. Loodan, et haldur oskab ka seda minust paremini korraldada.

Lapselapsele pildi taha ei kirjutanud midagi, aga tegin talle kaardi samuti päevalille motiividega. Ja soovisin, et ta oleks ka ise nagu päevalill, keeraks alati näo päikese poole, siis jäävad varjud seljataha. Aga nüüd saan aru, et sest soovitusest pole kasu, kui päikest pole...

Aga täna tegelikult tuli päike välja ja kohe rõõmsam on olla. Öösel jäin magama enne keskööd ja uni oli üle 7 tunni. Sellega võib juba elada. Täna on võimalik peenardel lokkava umbrohuga võidelda ja muru ära niita, mis on ülipikk. Miski ei väsita rohkem, kui tegemata tööd.

tegelinski ütles ...

Sul on väga vahva aiaplank ja korras aed, kade ma just ei ole, aga imetlen neid, kes oskavad ja tahavad :) Ilmateade lubab paremaid aegu, praegu tuleb leppida ja oodata. Mõned asjad lihtsalt on nii, et muuta ei saa või aidata on raske. Aga lõpuks, asjad loksuvad paika... aga seal, kus saad, ürita ikka ise ka veidi loksutada... aga seda sa teedki! Nii et see on hästi.
Ja tore, et sa kirjutad, kirjuta ikka. Kasvõi iga päev, natuke rõõmu ja natuke muret.
Mõlemat saab jagada ;)

soodoma ütles ...

Kas su ekskaasa ei saaks selle tööga hakkama? või ei ole kena teda tülitada?
Ja ma arvan ka, et vahel kisubki kõik väga vasakule ära, siis ei tohi endaga ülemäära kuri olla ja ühel hetkel, kui tunne tugevam, lihtsalt jätkata/uuesti proovida.

Emmeliina ütles ...

madalseis on väga hea väljend, hakkasin seda täna kasutama. ma pole kunagi põlanud oma keha nii nagu nüüd koroona ajal. Käin mööda taaskasutust ja ahmin riideid kokku, aga kui hiljem selga panen, siis ...tead ise ka. Nagu sina, magan kaootiliselt. Vahe ainult selles, et pean hommikul poole kaheksaks koolis olema. Lisaks valutavad jalad. Jeerum, ilusate ilmadega oli see kõik veidi talutavam, nüüd aga...madalseis, ma ütlen.

Bianka ütles ...

Ekskaasa ei ole eriline ehitusmees, mu praegune elukaaslane ütles, et tema võiks seda teha. Siiski kardan, et tal pole piisavalt kogemust. Listis on mul veel naabrimees, kes oma krundil on samasuguse aia püsti pannud ja tema ütles, et kui ma kusagilt ehitusmeest ei leia, siis aitab ta mu hädast välja. Veel on mu elukaaslase sugulane, kes oskab kõiki töid. Kuigi ta ei ela Tallinnas, aga lubas paari nädala jooksul tulla. Lootus uus...

Emmeliina, mul sama jama jalgadega, mõnikord valutavad nii, et mitu korda öö jooksul pean neid külma veega jahutama. See enamasti aitab, aga ülevalkäimise järel on raske uuesti uinuda.