Esmaspäev, 3. oktoober 2022

Tume tulevik

 Tulevik on tume nii suures plaanis vaadatuna kui igapäevaelu tasemel. Hull idanaaber ei mõtlegi oma märatsemist lõpetada, ja sealt võib kõike oodata. Nii elektri lahtiühendamist, meie merepõhja torustike ja kaablite vigastamist, kuni otsese kallaletungini välja. Kui peaminister hoiatas nende ohtude eest oma telepöördumises, süüdistati teda paanikakülvamises. Minu arust ülekohtuselt. Seda kõike ei pruugi juhtuda, aga tuleks ikkagi mõtelda, mida saaks ette võtta, kui nii peaks minema. Õnneks ma olin siis liiga haige, et sel õhtul AK vaadata, ja järgmise päeva kommentaarides väitsid paljud, et see oht ei ole tegelikult nii hull. Muidu oleks ma ise ka väikese paanika üle elanud. Aga ikkagi hakkasin mõtlema, mis võimalused mul pikema kriisi tekkimisel oleksid. 

Mul pole ligidal ega ausalt öeldes ka kaugemal nii head tuttavat, kel oleks ahi, pliit ja kaev, piisavalt ruumi ja lahkust, et saaksin tema juurde redutama minna. Siis aga tuli mulle pähe, et tütrel on kamin ja minul gaasipliit, mida ballooniga ühendada. Niiet nädala elaksime ilma elektri ja kütteta üle küll. Tegelikult olen näinud, et nädalaga ei lähe mu elamine veel miinuskraadidesse, ja pealegi tellisin ukse- ja aknatihendite vahetuse. Soovitasin tütrel ka samasugune väike gaasipliit osta, aga tema ütles, et ei taha selle peale mõelda. No eks ma ostan siis ise ja kingin selle talle jõuludeks. Kaminapuid lubas ta siiski varuda, aga muid kriisivarusid ei ole soetanud. No minul on küll kõik olemas, eks saan siis neilegi jagada. Nagu öeldud, mul on gaasipliit ja balloon, aga mõtlesin veel tagavaraballooni ka osta. Eks näe, kas raatsin. Siis on mul väike raadio ja patareisid nii sellele kui taskulampide jaoks. Küünlaid-tikke on, aga võiks juurde osta. Kanister on bensiini täis, kuivaineid ja konserve varun vaikselt veel juurde. Ostsin 2 7-liitrist veenõud Värska joogiveega. Kui need tühjaks saavad, siis kusagilt ehk saab vett tuua, vähemalt anumad on olemas. Pesemiseks on vett samuti umbes 20 liitrit varuks. Akupank telefoni laadimiseks on ostetud, pea-asi et püsiks ikka meeles seda laadida.

Selleks, et mitte ennast asjatu paanikaga üles kütta, on hea, kui need, kes meie kaitsevõime tulevikustsenaariumide kohta täpsemat infot omavad, seda ka ausalt jagaksid. Sattusin  vaatama 28.septembri "Esimest stuudiot" ja kuigi arutati paljusid murekohti, sain sellest saatest  positiivse meeleolu.  Tundub, et meie julgeolekuteemal käib valitsuse tasemel tõhus töö ja ka probleemseid teemasid ei vaikitud maha ega pisendatud. Saates olid kaitseminister Hanno Pevkur, välisminister Urmas Reinsalu, sotsiaaldemokraadist kaitsekomitee juht Raimond Kaljulaid. Opositsioonist olid samuti asjalikud esindajad valitud, EKREst  Leo Kunnas ja Keskerakonnast Neeme Väli. Mõlemad on sõjaväelise taustaga mehed ja valdasid teemat. Keegi ei hakanud oma erakonda upitama ega teisi süüdistama. Rasked ajad sunnivad erimeelsusi ületama ja ühisrindena ohule vastu astuma.  Muidugi oleks vestlusring teisiti kulgenud, kui opositsiooni nimel oleks esinenud räuskaja ja ümmarguse jutu mees. Aga sedapuhku tõdesid ka saatejuhid, et kõik erakonnad olid üsna üksmeelsed, mida juhtub harva. 

Nii ma siis püüangi positiivsust säilitada. Ehk ikka ei juhtu kõige hullemat ja sõda meieni ei jõua. Seni aga tuleb rõõmu tunda ilusast sügisest ja mitte mõelda saabuvale sombusele ja pimedale ajale. Püüan paaniliselt leida midagi, mis mind soojendaks ja rõõmustaks ja aitaks selle üle elada.  Sõita soojale maale, leida mõni hea raamat, käia teatris või kontserdil, maalida,  kududa midagi toredat? Esialgu pole head lahendust veel leidnud...

4 kommentaari:

tegelinski ütles ...

Mulle ka meeldib, kui räägitakse asjadest, nagu nad on. Arusaamatu oli, miks selline rünnak peaministri suunas.

Bianka ütles ...

Mul on hea meel, et meil sellisel keerulisel ajal peaminister, kes suutis lõpetada töövõimetu valitsuse KE-ga ja läbi raskete valikute moodustada uue valitsuse, mis teeb meie riigi heaks hetkel oma parima. Kritiseerivad eelkõige ilmselt need, kelle positsioon järgmistel valimistel on ohus ( ja nende toetajad)

neiud ärevil ütles ...

Sokiteraapia aitab alati. Mina koon villaseid sokke ja närvid on korras. Oma lõngatagavara andsid mulle ära nii, et pead nüüd ise uue ostma.20 paari sokke sõitis eelmisel nädalal Ukrainasse.
Mina sõltun ka ainult elektrist. Maja kütab õhk vesi soojuspump. Köögis on pisikene kaminpliit ja keldris saunaahi, aga muud küttevõimalust ei ole.Tagavarasid pole soetanud ja ei taha mõelda tuleviku peale. Võimalus on sõita Läänemaale tütre juurde, kellel on ahjud, pliit, kaev, aga 4 koera.Ma ei tea kuidas mu 20 aastane ja 3 aastane kass nendega lepivad. Ehk koon kassidele soojad riided ja elan ikka edasi oma kodus.
Elame veel.

Bianka ütles ...

Ära muretse, Neiuke, mulle jäi endale ka veel piisavalt lõnga. Eelmisel aastal kudusin vennale villased sokid. Mõtlesin, et "viskan nad valmis" mingi nädalaga, aga julgelt kuu kulus ära. Mul oli ikka täiega meelest läinud, kuidas kanda teha jms. Õnneks Youtube õpetas. Ja ilmselt alustangi nüüd uue paariga, ehk seekord läheb kiiremini. Sinu tasemele ma muidugi ei jõua kunagi :)