Mehed minu elus

 Ei, siin ei tule juttu mu vanadest armulugudest ega tulevastest unelmatest. Lihtsalt räägin ära, kuidas ootamatult üksikuks jäänud naine leiab abimehi oma olmeprobleemidega hakkama saamiseks. Matuste korraldamisest ma üle rääkima ei hakka, eks see oli ka paras katsumus, mis lõppes kõigi asjaosaliste jaoks positiivsete emotsioonidega. Nagu öeldakse, ilus matus oli, mille me Toomase pojaga koos korraldasime.

Sealt edasi algas minu korteri tühjendamise protsess. Tavalise üürisuhte lõppedes kolib üürnik oma kraami välja ja reeglina koristab, ehk viib korteri samasse seisukorda, nagu see oli. Meil oli see pikem protsess.

Kõigepealt kolisime nende ühetoalisse korterisse Toomase tütre. Selle korraldas samuti Toomase poeg oma sõpradega. Toomase tütar nägi esmakordselt KÜ arvet, mille küll veel mina kinni olin maksud, aga mida ta järgmisel kuul ise maksma peab hakkama. Ta küsis, et misasi see resevfond on ja kas see tuleb ka  uue kuu arvele. Jah, tuleb, ja sinna võib veel lisanduda laenusumma, kui korter läheb renoveerimisele. Siiani ei osalenud ta neis maksetes mitte kõige vähematki.

Järgmine oli Toomase retrotehnika kolimine, mille ta poeg enda peale võttis. Kas tal õnnestub sealt midagi müüa, või kujuneb sellest tema suvilas isa memoriaalmuuseum.

Prügimäe tripist rääkisin eelmises postituses. Seal oli abiliseks Toomase sõber ja sugulane Raivo. Lihtsalt imestan, millal ja kuidas Toomas mu keldri seda jama täis kandis. Oli, kuidas oli, miks ta seda prügikasti ei viinud, aga küsida pole enam kelleltki.

Järgmine samm oli korteri koristamisne ja korrastamine. Ja üllatus-üllatus, siin oli parandamist vajavaid asju rohkem kui üks. Kui mu väimees aitas kokku panna uut söögilauda, sest vana diivanilaua klaas oli lõhutud, ja ma tõin oma vana diivanilaua sinna asemele, siis nägime, et katki oli ka köögukapi uksehing. Väimees seda parandada ei osanud ja niii tekkis mul tunne, et pean veel uusi abilisi leidma. Ja kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Mulle meenus üks mu raamatupidamisklient, kes valmistab ise mööblit. Ja ilmselt teab ka, kuidas seda parandada. Nii katkisi kummutisahtleid, uksehinge, allakukkunud kapiriiulit jms. Poisid tulidki esmaspäeval kohale ja tegid korda mitmeid katkisi asju. Sel nädalal tulevad nad uuesti ja teevad korda need ülejäänud probleemid, mille jaoks neil polnud kaasas vastavaid vahendeid Missugune rõõm oli näha noori mehi tegemas tööd, mida nad oskasid. Tööd tegevad mehed on ikka hindama´tu ressurss.

Ja siis, vaadates vannitoa seisukorda ja kraadiklaasi, otsustasin, et ei jaksa ise sellega tegeleda. Nagu ma natukegi pingutan, hakkab higi mul silma voolama. Hea, kui ma oma kodu jaksan enam-vähem talutavas korras hoida. Tellisin koristusfirma, mille esindaja saabub homme. Loodame parimat, kuigi mööblifirma poiss ütles, et pärast nende maja remondijärgset koristust, mis läks maksma 300 eurot, pidid nad ikka ise üle koristama. Aga no loodan, et abiks ikka.

Kolimised

 Pärast mu elukaaslase surma seisid ees kolimised. Kõigepealt tema tütre kolimine nende endisse ühetoalisesse korterisse, siis Toomase asjade ärakolimine. Ja kolmandaks prügimäe tripp neist asjadest, mida enam kellelegi vaja pole.

Alustan viimasest, sest see leidis aset täna. Mul oli hea abimees, kellel oli autol kärukonks, ja rentisime haagise. Mure oli küll sellega, et kas leiame maja ees piisavalt suure parkimiskoha nii auto kui haagise jaoks, aga see õnnestus. Toomase tütar oli vahepeal keldrisse jäänud asjade sorteerimesel head tööd teinud, niiet haagise laadimisel suuri probleeme ei tekkinud. Ligiduses oli Rahumäe Jäätmejaam, mis pidi pühpäeval lahti olema. Kui sinna jõudsime, olid väravad kinni. Ja miks? Sest kuigi jäätmejaam reeglina oli pühapäeval avatud, siis seekord mitte. Guess, what? Sest nad peavad Nelipühi. Armas Jumal. eestlaste usuleiguse taustal, panna jäätmejaam kinni sellise usupüha pärast, millest enamus eestlasi midagi ei tea? 

Nojah, mis edasi? Tõsta asjad maha ja üritada esmaspäeval uuesti? Plan B oli Jüri Jäätmejaam, ja kui ma sinna helistasin, et kas olete täna avatud või peate Nelipühi, oli vastus, et oleme avatud. Aga kas olete Rae valla elanik? Muidugi ma olen. Rahumäe Jäätmejaama jaoks oli meil kaasas Toomase tütar, kes on Tallinna elanik. Tänu taevale, saime Jüris oma kräpist lahti ja suutsime isegi haagise tagastada õigeaegselt.

Ka kaks eelmist kolimist polnud kerged. Esimene oli ta tütre asjade kolimine vanasse korterisse. Kui jätta kõrvale see asjaolu, kui palju riideid ta selle kahe aastaga endale osta oli suutnud, siis tegi keeruliseks asjaolu, et ta tahtis oma vanasse korterisse justnimelt seda diivanit, millel ta siiani maganud oli. Mõlemas korteris olid uued 2-aasta vanused lahtikäivad diivanid, aga kui printsess tahab oma, siis peab ta seda ka saama. Nii pididki kolijad vedama ühe diivani üles 3.korrusele ja teise alla ja üles 2. korrusele. Aga kui see on lapsele oliline,siis olgu nii.

Kolmas kolimine toimus Toomase toast. Mida ma ei teadnud, et ta oli ostnud kokku hunniku retromuusikanseadmeixd. Mida ta kavatses kasutada oma retromuusikadiskodel maakultuurimajades. Kuna ma ise olen maalt pärit ja vastavas eas, siis ma tean, et sellel äriprojektil oli väga vähe lootust edule. Esiteks, meievanused enam eriti pidudel ei käi, mehed on kas surnud või allaandnud, nii et kui peole tuleb parimal juhul 20 inimest, kes on nõus äärmisel juhul maksma pileti eest 10 eurot nägu, siis see ei kata ju isegi transpordikulusid.

Toomas teadis mu skeptilist suhtumist sellesse projekti, ja nii ta keelas oma sõbral mulle rääkimast, mis ta kokku oli ostnud. lindimakid, kassetmakid, võimendused,kõlarid jne. Ma teab FB-s on vastavate fännide grupid, keda selline staff huvitab- Aga kui mina pärast Toomase surma ta korterisse astusin, kus kõik kohad olid seda retrotehnikat täis, siis sai shoki. mida sellega teha. Toomas teadis, et ma seda heaks ei kiida, seega palus ta oma sõbral  mulle sellest mitte rääkida.

Ja nii ongi hästi. Ma ei jõudnud temaga pahandada, et miks ta küll sellise jama kokku ostis. Ja tema jäi unistuste ja plaanide staadiumisse, enne kui suri. Ei pidanud kogema pettumust ega äriplaani pankrotti. Selle tehnika äravedamise võttis Toomase poeg enda peale ja loodab midagi sellest teistele samasugustele"retrohulludele" maha müüa.

Niiet pärast tänast siiski hästi lõppenud prügimäe trippi saan ma lõpetada Toomase süüdistamise tema valede asjade kokkukandmises ja keskenduda kõigele heale, mis ta mu ellu tõi-

Aga no Nelipühad? Armas jumal, meie usuleige rahva puhul, kas see on ikka õige põhjus sulgeda Jäätmejaam? Kodulehelt ma seda infot küll välja ei lugenud

Baby-steps

 Arenen oma uue elu seisusega tasahilju, nö. by baby-steps. Ma ei suuda päevas palju korda saata, aga see on hea päev, kui käin poes ja teen umbes 1 tund aias hädavajalikke päästetöid. Lõigun liigsuuri oksi või kaevan maad oma istikute vahel. Sest kuna kevadel oli mu aia peenarde pind märg, siis nüüd kuival ajal, muutub see kivikõvaks. Niiet vahepeal peab seda nii kaevama kui kobestama.

Eilse õhtu teema oli muidugi öökülm. Liiliad olid suureks kasvanud,samuti püvililled ja murtudsüda . Eks ma siis pidin neid katma.

Neid, keda päästa, oli rohkemgi, aga pole mõtet neid kõiki pilte siia üles laadida.

Nii pidin ma ma oma tardumusest ja masendusest välja murdma tegutsemise kasuks.

Täna nii hästi ei läinud. Kui tahtsin oma surnud rooside ja punase leedri oksi jäätmejaama viia, siis selgus, et konteiner oli juba pilgeni täis. Kuigi jäätmejaam on suletud teisipäeval ja kolmapäeval, kui peaks konteinereid tühjendatama, aga seekord siis seda ei tehtud. See viis mu tänase teotahte ja plaanid rivist välja ja rohkem ei suutnud ma midagi mõistlikku ette võtta. Siiski, külvasin kevadväetist taimedele, kuigi vihma just ei paista. Aga parem ikka kui mittemidagi.

Lisaks pidasin maha vestluse Toomase pojaga, kes ei leia aega korterit Toomase asjadest tühjaks kolida. Maksan juba kolmandat kuud kommunaale, aga uut üürnikku otsida ei saa, sest korter asju täis. Sain lubaduse, et järgmisel nädalal toimub kolimine. Seejärel tuleb veel jäätmejaama tripp allesjäänud tränast ja siis puhastusfirma. Sest ma ise ei jaksa. Ja alles siis saab hakata uut üürnikku otsima.

Tühja sest kaotatud üürirahast ja kommunaalidekulust. Ma tahan, et see etapp mu elust läbi saaks. Ehk siis suudan oma eluga edasi minna.

Lugemisoskusest

 Kui ma haiglast pärast oppi sain kaasa oma haigusloo, siis oli seal kirjas, et ma saan oma biopsia vastused teda oma esialgse günekoloogi käest. Mingil arusaamatul põhjusel oli mul meeles, et see kokkusaamne on 10. aprillil. No mulle öeldi ju, et 2 nädala pärast. Õnneks vaatasin ikka paberid veelkord üle ja selgus, et see kuupäev on hoopis 02.05. 10. kuupäev jäi udusesse mällu ilmselt vastuvõtu kellaajast 10.40. 

Igatahes, tänan praegust süsteemi, mis saadab SMS, millal mind vastuvõtule oodatakse, päev enne seda. Ega ma seda ka eriti hoolikalt ei lugenud, sest olin juba tuvastanud, et minna tuleb 02.mail. Aga enne kodunt väljumist lugesin sõnumi veelkord korralikult läbij ja sain suure üllatuse osaliseks. Mul ei olegi vaja sõita arsti vastuvõtule, vaid arst helistab mulle kell 10.40 kuni 11. No tegelikult helistas ta mulle 11.40, aga asi polegi selles. Loe ikka hoolega läbi, mis sulle kirjutatakse.

Vähemalt oli arsti sõnum positiivne, pahasid kasvajarakke biopsiast ei leitud ja poole aasta  pärast pean uuesti kontrollile minema.