Käisin eile sõbranna juubelil. Ta sai 70 ja tähistas seda Viru Varietees. Kui ta seda ettevõtmist planeeris, siis ma hoiatasin teda, et Viru Varitee kas Merineitsi kohvikus või Hotell Tallinnas on kaks erinevat showd. Olen mõlemas käinud ja vahe oli tohutu. Kui Merineitsis oli täismäng, kaasaarvatud kankaan, siis Hotell Tallinnas uimerdasid umbes 3 tantsutüdrukut, ja kui nad riideid vahetasid, püüdis õhtujuht igasuguste naljade ja lauludega aega täita. No kehvasti kukkus see välja. Nii ma siis soovitasin sõbrannale kahest Viru Varieteest valida ikkagi Merineitsi kabaree. Mida ta ka tegi.
Me Toomasega käisime Viru Varietees aastavahetusel 2019/2020 ja olime vaimustuses nende kavast. Seekordne esitus ei tundunud enam nii äge. Esiteks, kankaani polnud. Kuidas võib!?
Teiseks, kogu programm oli mannetum. Võib-olla on asi selles, et teist korda kava vaadates pole enam seda ohhoo-ahhaa efekti.Kuigi kava oli erinev. Aga no tõesti, teine pool etendusest oli minu jaoks liiga modernne, keskenduti rohkem kostüümidele kui koreograafiale. Aga see on vaid minu arvamus, võimalik, et teistele meeldis. Halb oli ka see, et mu klaas jäi täitmata enne teise poolaja etteaste algust. Jook oleks kindlasti aidanud parema elamuse saamisele kaasa.
Ja nagu vinguvale penskarile kohane, ei meeldinud mulle veel mitnmed asjad, kõigepealt ilm. No miks peab vanainimene oma soojast kodust vihma ja tuulega välja minema kahtlase väärtusega üritusele. Siis jäid mul veel lilled maha, mis ma sünnipäevalapsele viima pidin. Ja söök polnud ka kaugeltki nii hea, kui tookord aastavahetuse rootsi lauas.
No aga seltskond oli ju lahe. Kui palju ma üldse inimestega kohtun enam viimasel ajal... Kui leppisime sünnipäevalapsega kokku, et annan talle lilled üle järgmisel hommikul, kui ta teise sõbranna toob Ülemiste jaama, aga see jäi ära. Sest ta õel hakkas õhtul halb ja ta lahkus enne peo lõppu. Nüüd läks sünnipäevalaps vaatama, kuidas tal on ega saanud minu juurest läbi tulla.
Vaatan siis ise neid lilli ja pean plaani, kas või kuidas minu juubel olema hakkab. Ei me ette tea, mis elu meil tuua võib, meie vanuses ...
3 kommentaari:
Mina olen kindel käpp!
Väga rõõmustav! Mida aasta edasi, seda vähemaks jääb meeste arv seltskonnas.
Ise loodan, et minu suurenev hajameelsus laseb mul märkamatult selle juubeli ära unustada :)
Meie käisime Merineitsis ka aastaid. See oli juba nagu traditsiooniks kujunenud. Meie sünnipäevad olid lähestikku ja lapsed kinkisidki meile igal aastal varjetee piletid. Eelmisel aastal juba tundus mulle, et kava oli kuidagi igavamaks läinud ja polnud enam nii särtsakas. Kuna traditsioone ei saa rikkuda, siis hakkasin juba uurima lastelt, et kas sellel aasal ka saan Merineitsisse. Meie tuttav, kelle abil oleme alati saanud kõige parema laua ja sobiva aja soovitas, aga pisut oodata. Praegu ei pidanud olema just kõige parem aeg, sest isegi köök ei pidavat praegu kõige parem olema kuna on olnud personali vahetust palju. Eks siis tuleb pisut oodata . Oma lemmikust toolitantsust ja kankaanist ei ole nõus ilma jääma.
Postita kommentaar