Hommik on õhtust targem

 Eile õhtul olin ma täielikus masenduses. Rolli mängis nii see, et olin öösel ülimalt kehvasti maganud ehk üleval olnud kella 1.30 kuni 4.30, Sel ajal tarvitanud nii alkot kui söönud, et uuesti magama jääda. Lõpuks siiski jäin, aga hommikul oli nii s**t olla, et sellest päevast polnudki midagi head oodata. Magu valutas, võtsin omeprazoli ja tänasin taevast, et käisin apteegis ja ostsin Renni närimistablette. 

Ja kui siis õhtul vaatasin AK, siis muutus mu tuju veelgi kehvemaks. Halb oli see, et sõda ikka jätkub, vaherahu pole näha, USA algatas tollidega kaubandussõja, mis pani börsid vabalangusse ja mõjutab kõigi riikide majandust negatiivselt. Ilm oli jätkuvalt hukas, ehk miinuskraadid jätkuvad veel terve nädala. Mu krookused võttis see rajalt maha, aga murtudsüdant ja püvilille pean igal õhtul katma, kui õisi näha tahan. Murtudsüda on vähemalt madal, sinna saan kausi peale panna, aga püvilill on nii kõrge, et ämber enam peale ei mahu. Mätsisin siis ta kinni kattelooriga ja peale panin kilekoti. Tal ju õienupudki juba olemas, ei raatsi seda külmale ära kinkida.

 Mõtlesin siis õhtul, et kas midagi head ka lohutuseks on. Leidsin ikka natuke. Laupäeval suutsin ennast sundida ujulasse minema ja pühapäeval tegin ära ühe kliendi raamatupidamise aastaaruande. Ja kuigi esmaspäev algas halvasti, käisin  RIMI-s seenioripäeval ostlemas. Reklaam lubas, et nüüd on seeniorisoodustus KOGU ostukorvilt, va. tubakas ja veel mõned erilised asjad. See tähendas siis, et allahindlus 10% laieneks ka kampaaniatoodetele ja alkoholile. Tegingi siis mõlemat sorti oste, nagu näiteks Jcobsi kohvioad 1kg, mis maksid muidu 26 euri, aga nüüd 12,99. Ja tegin ka alkoostu. Pärast siis uurisin ostutsekki, mis on üks kõige segasemaid kõigist teistest kettidest. Kohviubadel oli nii kampaaniasoodustus kui seeniorisoodustus. Teistel kaupadel oli seeniori allahindlus järgmisel real näidatud, aga mitte alkoholil. Kui aga kogu ostu kokku lõin ja seeniorisoodustusega võrdlesin, siis nägin, et alko oli ka soodustusega, nagu Selveriski. Hurraa, nüüd saab halba tuju soodsa alkoga parandada!

Aga kuna täna hommikul oli kõik palju parem,  ja ööl vastu teisipäeva magasin hästi, öösel ei söönud ega joonud ja hommikusööki oli lausa lust süüa, kui isu rikkumata ja olemine hea. Päike paistis ja energiat oli, siis võtsin ette Hansaplanti külastuse, mida ammu planeerisin, aga ei jaksanud varem teostada. Tahtsin osta nii gladioolisibulaid kui võõrasemasid. Eelmisel aastal jäin gladioolidest ilma, ostsin need Selverist, aga sibulad olid kuivanud ega kasvanud hästi. Loodame sel aastal paremat. Valik oli päris suur, võtsin 3 pakki oma lemmikuid, mis jagan tütrega pooleks.

Mõtlesin osta võõrasemasid suuremates pottides, aga kuna beebitaimed olid nii ilusad ja palju soodsamad, siis võtsin hoopis neid. Eriti, kuna oli soodustus, et osta 2 konteinerit (2 x10taime), saad 3.tasuta. Mul poleks küll nii palju vaja olnud, aga kui ilma saab, siis tuleb võtta. Annan pooled taimed tütrele.

Praegu olen väga rahul, kuigi õhtul tuleb neid istutama hakata. Aga no küll kuidagi ikka saab, mis siis, et selg haigeks jääb.

Kultuurist, reisimisest, rahast ja muust ka

 No kõigepealt sattusin ka mina "Rahamaailma" hullusesse. Tegelikult ma polnud üldse kindel, kas ma seda rohkem kui 3-tunnilist etendust üldse tahaksin näha, aga sõbranna tõmbas sae käima. Andis teada, et hakati uue hooaja etenduste pileteid müüma, on ootejärjekord ja siis saad osta. Võtsin siis sappa ja mu ees oli 3800 inimest. Järjekord tiksus kiiresti, niiet  umbes tunniga sain tõotatud maale ehk piletiostmise etappi. Ja otse loomulikult, nagu juba kahtlustasin, kuna järjekord nii kiiresti kahanes, siis see tähendas, et tegelikult pileteid enam saada pole. Muidu oleks ostu vormistamine rohkem aega võtnud inimese kohta. Nojah, huvitav kogemus iseeenesest. Kui vaatasin, et ehk ostaks mingi muu etenduse piletid, siis saada polnud eriti midagi sellist, mida oleksin tahtnud. Nentisime sõbrannaga, et hulga raha hoidsime kokku, sest piletid olid kallid,kuni 107 eurot.

Ja siis ma imestangi, et ühest küljest räägitakse, et majanduses on kehvad ajad, rahval pole raha, ja samas haaratakse lennult nii kalleid pileteid. Tütar ütles, et kui ta väimehele tahtis sünnipäevaks kinkida tema lemmikansambli AC/DC Tallinna kontserdi pileteid, pidi ta kõvasti pingutama, et kohe müügi algul need saada, hinnaga 189 euri tükk. Ja kuigi ma eriti ei jaksa reisida, aga kui vahel mõtlen, et äkki siiski võiks sinna või tänna minna, kuigi hinnad on kõrged, siis selgub ikka, et juba 3 kuud ette on kõik kohad täis.

Niiet ma ei tea, kuidas meil armsal Eestimaal selle rahaga seis on, kas inimesed ei jaksa enam süüa osta või vastupidi, on raske saada seda, mis sa tahad. Mõni süüdistab valitsust, et ei tule enam palgaga välja. Aga valitsus ei saa käskida tööandjal palka tõsta või poes hindu alandada. Mina pensionärina jaksan süüa-juua osta ja ehk ka reisi eest maksta, aga ma ei taha liiga kaugele ette planeerida. Seega ootan ja vaatan, kui teatrisse ei saa, siis teleka abil saab ka meelt lahutada.

Ma oskan oma elu ka muidu huvitavaks teha. Mitte just arukas võtmes, sest sellised seikused röövivad mu une mitmeks päevaks. Lugu selles, et kuna ühel heal sõbral on sünnipäev 1.aprillil ehk naljapäeval, siis meenub mulle alati veel üks kunagine vana sõber, kel samal päeval sünnipäev. Ja mis ma sel aastal tegin? Saatsin talle Messingeris õnnesoovi, juubel ikkagi. Ja ta vastas ja hakkasime chattima. Me pole teineteist näinud enam ligi 40 aastat. Profiilipildi pealt tundsin ta ära, aga kui ta mulle sõbrakutse saatis, ja sealt nägin ta reisipilte, siis oli raske teda ära tunda. Eks mehed ju ka vananevad. Hetkel ongi ta reisil koos naisega, lubasime juttu jätkata siis,kui ta tagasi on. No milleks mulle seda küll vaja oli?

Eks ma muidugi tean vastust. Aastaid tagasi olin ma sellesse aprillinalja-poisisse ja tema võrratusse naeratusse armunud. Isegi joonistasin teda.

Muutusin nostalgilseks ja meenutasin omaaegseid luuleridu. Hulk aega läks, et leida üles autor. 

"Jäävad endisteks jah, meie nimed,

jäävad endisteks silmad ja hääl.

Aga aastad ei too seda imet,et me tunded endiseks jääks."

A.Siig "Murdeajastu"

Nii ta paraku on. Aga mälestusi on ikka hea heietada.