Nii üles mulle üks FB sõber, kui ma kurtsin lumeuputuse üle. Muidugi käib talve juurde lumi, aga seda on alati kas liiga vähe või liiga palju. Seekord sadas siis ühe ööpäevaga 12.jaanuaril maha väga palju lund ja minul oma kehvapoolse liikumisvõimega oli selle kühveldamisega tükk tegu. Vahepeal juba mõtlesin pooleli jätta, sest autoga välja sõita polnudki plaanis. Las siis olla väljasõidutee hanges. Aga jonn ei lubanud katki jätta ja saingi platsi puhtaks. Oli hea, et alustasin varakult, nii sain osa lund ka teisele poole teed lükata. Hiljem, kui sealsed naabrid tulid oma tänavapoolt puhastama, kerkis hang üsna kõrgeks. Minu selg enam ei võimalda nii kõrgele sahaga lund lükata. Ma sain oma lume jagatud mitme kuhja vahel. Üks osa sõidutee ja kõnnitee vahele, siis kõnnitee ja aia vahelisele alale ja lisaks kolm vaalu õues igasse külge. Auto ümbert kühveldasin lumest vabaks umbes poole meetri jagu, lisaks oli vaja puhtaks lükata majaesine väljasõidutee. Meie tänavapoolel on kõnnitee, mida peab ka ise puhastama. Teisel pool tänavat on selle võrra lihtsam.
Tänava äärde on tekkinud juba üsna kõrged lumemäed. Loodan, et uut lund palju juurde ei saja ja varsti tuleb sula, mis hanged madalamaks teeb.
Aga ilus on muidugi, tõeline talve võlumaa. FB on täis kauneid pilte lumistest metsadest ja radadest, lindudest ja loomadest.
Ilm on jätkuvalt külm, öösiti üle -10 kraadi, päeval pisut alla. Tegelikult üsna normaalne temperatuur, aga oleme soojade talvedega juba ära harjunud. Mu uus katel töötab hästi, tuba on soe, peaksin õnnelik olema. Ometi on mu mõtted nagu ära külmunud. Ei taha kuhugi minna ega midagi teha. Poes peab käima, aga kuna püüan ka neid käike võimalikult harva ette võtta, siis ostan valmis nii seda kui teist. Ja siis on häda, et ei jõua ära süüa.
Tegin paar päeva tagasi külmkapis inventuuri. Ära tuli visata üsna mitmeid purke. Näiteks olid mul teiste asjade taga oma tundi oodanud kapparid, läätsed, pestokaste ja Tom Kha supp. Teiste säilivusajad olid ikka väga ammu läbi saanud, aga supil oli üle läinud ainult(!) 2 aastat. Kuna purk oli kinnine, siis mõtlesin ikkagi proovida, ehk kõlbab süüa. Ajasin keema ja lõhnal polnud vigagi. Aga kui sööma hakkasin, jäi keelele liisunud rasva maitse. Sain aru, et seda jama mu seedimisele pole vaja, seda enam, et seal olid sees nii seened kui muud tundmatud aedviljad. Mõni neist võib lausa mürgine olla. Seega viskasin supi ära ja täna, kaks päeva hiljem olen elus.
Seejärel asusin ise süüa tegema. Sügavkülmas ootas oma aega (juba liiga kaua) külmutatud lehttaigen, millest tahtsin teha soolaseid muffineid. Selleks olin ostnud sinki ja seeni . Needki olid pea-aegu käest ära minemas. Siiski tundus, et läbipraetuna kõlbavad küll. Tegin muffinid valmis ja täitsa head said.
Nüüd tuleb veel kuidagi ära süüa ülejäägid valmistoiduna ostetud kanakoibadest ja mulgipudrust, lisaks viimane tükike kanashnitslist, mille tegin juba tükk aega tagasi. Ja siis pean ära küpsetama paneeritud kanakintsuliha, mille ostsin eelmisel nädalal. Selle "kõlblik kuni" oli eile, aga loodan, et täna pole ka veel hilja.. Eile ei saanud ma seda ära teha, sest küpsetasin lõhevormi. Olin esmaspäeval hea hinna tõttu Rimist lõhet ostnud, sest selle järgi tekkis isu. Sellest viin ma suure osa tütrele, nagu plaan oli. Ahjaa, eile Selveris "kuldset kolmapäeva" nautides ostsin sooduspakkumisega kevadrullid, mis tuleb ka ära süüa.
Mida selle toiduhulluse peale ikka kosta? Püüan ennast edaspidi paremini kontrollida ja mitte kokku osta ülearu sööke. Aga mis teha, kui see, mis külmikus olemas on, ei isuta, ja uus tundub ahvatlev. Liiga hea elu probleemid, mis muud.
2 kommentaari:
Sundlumerookimine ja sundsöömine :), kaks kehvakest väljavaadet sinu elus :P.
Tegelikult lumerookimine tiheasustusega aladel on mu meelest lausa kunsttükk, et kuhu kõik see lumi panna. Nagu puzzle kokkupanek. Mina vist küll sellega hakkama ei saaks. Kas teie kandis lund üldse eest ära ei veeta?
Meil on küll suur plats lumest puhtaks teha, et autodega välja saaks, kuid see-eest on meil ka ruumi lume paigutamiseks. Maaelu võlud. + kaunis loodus.
Ja veel olen su peale mõelnud, et haige puusa ja põlvega lund rookides oled sa lausa kangelane minu silmis.
Toidu kohta ei oska ma midagi tarka öelda. Ma jälgin pidevalt külmkapi olukorda ja õnneks pole veel midagi vaja olnud ära visata.
Tahan veel sind väga tänada selle https://ajakaja.blogspot.com/2025/09/koik-laheb-mooda-ka-see.html postituse eest. Sest... oh üllatust!, minu puus hakkas ka peale reisi siin Eestimaal tagasi olles väga valu tegema ja samuti põlved. Tänu sinu postitusele teadsin, kuidas käituda ja olen nüüd ka teekonnal puusaliigeste opile. Eks opile jõudmine võtab muidugi aega, kuid mul on samuti väga hea perearst ja lootus on, et liiga kaua ootama ei pea.
Jõudu ja jaksu sulle talve ja lume ja toiduga toimetulekul!
Lumerookimine pole siis nii hull, kui kogus pole üüratu. Siis kannatab mu puus selle ära. Kahjuks meil vähemalt meie tänavalt ära ei veeta. Kuidagi oleme ära paigutanud.
Söömisega on probleem selles et mu isud on tujukad. Kui enam ei maitse, siis tekib tahtmine millegi muu järgi. Ja ma ikka veel ei oska ühele süüa teha. Aga olen endale öelnud et võib seismajäänud pärad ära visata, ei pea vägisi endale sisse sööma.
Edu sulle puusaoperatsiooni teel. Ma ühest küljest ootan, aga samas ka kardan seda.
Postita kommentaar