Teisipäev, 24. mai 2022

Viha ja valikud

 Kuigi harva, aga mõnikord tabab mind irratsionaalne vihahoog. Ma tahaks midagi puruks visata, kuigi see oleks suur kahju.

Nagu praegu. Ma tahaks purustada oma aktiivsusmonitori Fitbit, kuna see ei lähe algseadistusse, kus ta peaks näitama mulle kella ja pulsisagedust. Selle  asemele pakutakse mulle ekraanil kõikvõimalikke seadistusi või muid asju, kust pole olnud võimalust jõuda algse standardvaateni. Ma olen seda krd. kella juba mitu korda vastu maad visanud, lootes, et ta tuleb mõistusele,. Ei ole tulnud.

Aga kuna ma ei taha seda päris ära lõhkuda, siis tulin parem ennast blogisse välja elama. Lõpuks läheb see rumal masin ikka algseadistuste peale. OI, kuidas ma seda praegu vihkan!

Ja siis polegi muud varianti, kui rääkida muudest asjadest, mis mind  ärritavad. Nagu näiteks hinnatõus. Kusjuures, ma saan aru, et selle taga on energia kallinemine, nagu meie koduarvetes küte, soe vesi ja  bensiin. Sama tulemus vaatab vastu firmade pakutavate teenuste ja kaupade kallinemises. Sest kütust ja elektrit vajavad kõik ja see kõik läheb sisse lõpphindadesse.

Ah et mis oleks lahendus?  Vähem tarbida ? Esialgu olem ma lihtsalt valmis maksma seda hinda, mis küsitakse, sest kuskiltmaalt pole võimalik tarbimist vähendada. Mina kui pensionär peaks olema ka abipakkettide objekt. Sept. kuni dets.2021 kulude eest sain toetust 300 eurot. Jaan- märts 2021.a.  rakendusid riigipoolsed automaatsed kompensatsioonimeetmed ja arved polnud enam nii hullud. Ma isegi ei hakanud uurima, kas mul oleks võimalus veel mingit kompensatsiooni taotleda, sest nii suur "vallavaene" ma ka pole.

Riik panustab nagunii palju kaitsevõimesse ja Ukraina abistamisse .Äkki katsuks oma igapäevakuludega ise hakkama saada. Mis sest, et need on eelmise aastaga võrreldes kahekordistunud. Kui nii jääb, peamegi sellega arvestama.

Muidugi, see bõrsielektri kauplemissüsteem tundub absurdne olevat, aga loodame, et siingi tulevad mingid muudatused, mis hinda alla toovad. Kasvõi meie enda põlevkivi tootmise taaselustamine. Tartu-Tallinna võrdluses on mul tegelikult väga valus vaadata 2-toaliste korterite kommunaalkulude erinevust. Tartus on see kuus alla 100 euro, Tallinnas ligi 200 eurot. Sest Tartu kaugküte kasutab hakkepuitu, aga Tallinn on gaasiküttel.

Jah, tahaks muidugi, et hinnad tõmbaks tagasi, nii bensiini kui gaasi osas. Aga  see tähendaks vaid üht, tuleks jätkuvalt kasutada vaid Vene energiaallikaid ehk toita sõjamasina kulusid. Midagi pole parata, peame valima, kas vabaduse või odavama energia. Mina valin vabaduse.


4 kommentaari:

Kaamos ütles ...

"Midagi pole parata, peame valima, kas vabaduse või odavama energia. Mina valin vabaduse."
Väga nõus.

kertu ütles ...

Pluss 1.

Kellakagu

TT ütles ...

Kaastunne, Fitbit viimase Charge 5 mudeli poole aastase staažiga omanikuna julgen kinnitada, et see on saast (olen paar korda sel teemal bloginud). Muretse mõni hiinakas😉

Venemaa lüüasaamise nimel olen nõus palju suuremate ohvritega kui energiahinna tõus. Ukrainlaste kaotuste kõrval on kõik muu köömes.

Bianka ütles ...

Ma isegi väga ei vaja seda aktiivsusmonitori selleks nö. aktiivsuse mõõtmiseks. Mõnikord ma tahan mõõta, kui mitu sammu mu uus jalutusring sisaldab. Aga üldiselt, ma ei taha et ta ütleks mulle, et tee veel...X... sammu, siis oled tubli. Ma nagunii teen niimitu sammu, kui vajalik või võimalik.

Aga ma vajan teda oma unereziimi jälgimiseks. Ja enamasti annab see mulle samasuguseid teateid, nagu ma ise selle öö kohta mäletan. Aga mõnikord, kui andmed mu oma mäletamistega konkreetse öö une kohta kokku ei lähe, siis aitab mõista, miks ma hommikul ennast väsinuns tunnen, kuigi voodis olin normaalse aja.

Teine variant, kui ma selle abi vajan, on see, kui ma veloergomeetril väntan. Siis on mul vaja teada, millal mu pulss liiga kõrgeks läheb, et paus teha.

Ja vot nende kahe vajaduse ajal ajabki mind närvi, kui asi ei toimi. Nagu siis, kui ma excerside all valin kogemata "run", mitte "bike". ja siis võtab ikka kõvasti aega ja närve, kui saada tagasi endisesse valikusse. Sama jama, kui kuidagi satun enne und mingisse muusse menüüsse, kust enam tagasi ei pääse.