neljapäev, 3. oktoober 2024

Juhused ja otsused ehk järellainetus

Mõnikord annavad teiste blogipostitused üpris palju mõtlemisainet. Seedid seda materjali ja kuna teema järellainetus su enda peas on pikem, kui oleks sobilik vastava posti alla kommentaarina kirjutada, siis tulebki teha oma postitus.

 Kui Katariina arutles elu nähtamatute niitide üle, siis tahtsin talle vastu vaielda. Et kõik siin elus pole ainult üks juhuste jada, kust elusündmuste järgnevus viib sind edasi sinna, kus sa praegu oled. Jah, juhustel on suur osa mängida su saatuse kujunemisel, aga sama oluline on ka see, kuidas sa sellele juhusele reageerid. Nagu tema puhul, see, kuidas ta kohtas oma tulevast abikaasat,oli tõesti juhus. Aga see, et ta temaga abiellus ja 4 last sai, oli ikkagi ta otsus. Sest tegelikult oli ta ilmselt kohtunud ka teiste meestega, aga nendega ta ei tahtnud peret luua, ja nii need juhused arvesse ei lähe.

Minu kohtumine oma abikaasaga oli samuti juhus, aga see, et ma temaga kokku jäin, oli ikkagi mu otsus. Kuigi mitte just arukas valik, aga ikkagi minu enda vaba tahe. Ja see, et mulle temasugune "paha poiss" meeldis, on juba kuidagi mu enda loomusega seotud. Mul oli enne temaga kohtumist väga tore kavaler, kes minust väga hoolis, aga ma jätsin ta maha. Ta oli kuidagi liiga "hea" ehk siis igav. Nüüd, kui käisime kursusekaaslastega tema juures külas, mõtlesin, et see oleks võinud ju minu elu olla. Ta on meie kursusel kõige edukam, töötas suure firma IT juhina, tal on nii jõukust kui kindel perekond, sama naine, kellega ta nooruses abiellus ja tublid lapsed. Aga ma tean väga hästi, et minuga  poleks tema elu samamoodi kulgenud. Sest ma olin liiga seiklus- ja lõbujanuline. Niiet ma sain sellise elu, nagu olin ära teeninud. 

Siiski peab tunnistama, et mõnikord tuleb halvast juhusest ka midagi head. Kui mu firma üürikorteris oli esimene veeuputus, maja veetoru hakkas lekkima just minu korteri seina sees, siis oli see väga halb. Hea oli see, et maja haldur tuli olukorda lahendama, suhtles kindlustusega ja organiseeris remondi. See kõik võttis küll palju aega ja korteris oli pikalt segadust, aga lõpuks sai kõik korda. Selle tulemusel hakkasin suhtlema korteriühistu halduriga, keda ma varem ei tundnud, sest ma ise polnud seal korteris elanud. Ta aitas hiljem mul mitut probleemi lahendada, nagu näiteks vannitoa ventilaatori väljavahetamine või uute aknatihendite panemine. Ma ise ega üürnik poleks nende probleemidele märganud tähelepanu pöörata. Teine hea asi, mis sest avariist tuli, oli see, et sain tuttavaks remondimehega, kes töid teostas. Ta elab samas majas, ja nii sain tema abi kasutada mitmete väikeste tööde tegemiseks. Sest ta ei pidanud kusagilt kohale sõitma, mis oleks aega võtnud ja töö hinna kalliks ajanud. Lisaks on ta väga korralik töömees ja kindlustuse partner. Niiet kui mu korteris uus uputus tuli, sedapuhku ülemise korteri süül, oli mul juba olemas kogemus, kuidas kindlustusega asju ajada ja ka töö teostaja.. Ette rutates ütlen, et tekkis veel kolmaski uputus, aga selle remondiga ei hakanud kindlustusega jamama, kuna kahjustus oli väike. Palusin oma tublil töömehel otse see korda teha. Jah,kolm uputust on ikka väga viletsad juhused, aga väärt töömehe leidmine kompenseerib selle. Nüüd, kui tekkis korteris järgmine probleem parketiga, siis oli, kelle poole pöörduda. Ja kes asja ka korda tegi.

Teiseks tekitas minus mõtteid Indigoaanlase postitus "naistekate" teemal. Nagu Indigoaanlane kirjutas:

"Puhkuse ajal lugesin läbi terve hulga naistekaid. Jah, sa tead küll neid. 

Lühike kokkuvõte. Muinasjutu jaoks on vaja raha. Kusagil on paralleeluniversum, kus on tädid ja onud, kes pärandavad kinnisvara ning karupepus avatud bb osutub edukaks. 

Kindlasti on vaja ka aega ja inimesi. Mis on loogiline, sest üksi olles ei saa just palju juhtuda.

Ja siis on õiges vanuses vallaline/ lahutatud/ lesk ja kindlasti imeilus. Aga naine pole kindlasti kõhn, sest kehapositiivsus (ta ei tundnud oma sõrmede all mitte ühtegi naise luud ega konti).

Need inimesed ei ole esimeses nooruses. Nad teavad, mida kooselu tähendab. Nad on kogenud rutiini ja kompromisse.

Naistekates on midagi, millest ma tegelikult aru ei saa. Ma saan aru, et me kõik soovime lähedust – soovime olla hoitud, märgatud, kuulatud ja kaasatud. Aga naistekates ei ole peamine motiiv mitte lähedus, vaid kirg. See, et sind ihaldatakse. Enesehinnangu buust. "

Kõik need kangelased, kes on ülivõrdes armunud, leidnud oma "õige", mõjuvad tõesti muinasjutuna. Aga miks mitte lugeda muinasjutte, sest päriselu on karm ja raske, õnne just palju ei paku. Isegi, kui algul tundub kõik imeline, lähevad vähemalt pooled paarid lahku, sest argipäev tapab muinasjutu. Ja need, kes kokku jäävad, ei ole sugugi enam nii õnnelikud, kui alguses. Elatakse koos kas harjumusest, ühise kodu ja laste pärast.

Aga rohem mõtteid tekitas selle postituse kommentaarium. Selle kohta, et kas on võimalik leida 100% hingeliselt ja füüsiliselt sobivat partnerit. Selge see, et sellist sobivust pole olemas, ja kas peakski. Nagu öeldakse, vastandid tihti tõmbavadki ehk pakuvad rohkem huvi. Kui TT väitis, et tema leidis 90% sobivusega kaasa, siis tahtsin hakata vaidlema. Et mismõttes sa neid partnerikandidaate mõõtsid ja kaalusid, et kui suur sobivus on. Mingit protsenti välja pakkuda ei ole reaalne. Tegelikkuses käib asi ikka nii, et kõigepealt köidab keegi su tähelepanu, ja kui teineteise suhtes on füüsilises plaanis külgetõmme, siis sealt edasi hakkab selguma, kas see tõmme on jätkuv, või ammendab ennast. No muidugi käib asja juurde ka võrdlus teiste varasemate kogemustega, aga sobivuse protsenti on ikkagi raske arvutada. Ja järgmine etapp tuleb sellest, kas on ühiseid huvisid, kas jutt klapib, kas partneritel on samasugune maailmavaade jne. Lõpuks sõltub suhte saatus sellest, kas partner tunneb sinu suhtes samasugust huvi ja tõmmet. Mina naisena lisaksin juurde, et saan valida ikkagi nende hulgast,kes mind tahavad. Need, kes tundusid mulle sobivad, pole enamasti olnud minust samal määral huvitatud. Ja seega on suhte sõlmimisel kompromissid paratamatud. Ja sellega kaasneb ka võimalus selle "esimese valikuga" kas salasuhet alustada või siis vähemalt "sõprust" harrastada.

Protsentidest rääkides, peab mainima, et mida vanemana partnerit otsid või leiad, seda madalamad peavad olema sobivaks peetavad nõudmised. Ehk tulles tagasi Indigoaanlase määratlusele naistekate kangelastest, on need samuti mitte esimeses nooruses armujad. Ja kõigil on oma pagas eelmistest suhetest ja ebaõnnestumistest kaasas. Mis 100%-lisest sobivusest me siin räägime. Ainult muinasjutus on kõik võimalik.


8 kommentaari:

konn, lendav konn ütles ...

Nõus - iga suhte algus on natuke uue auto sissesõitmise moodi. Algul liiguvad hammasrattad pisut jäigalt, hiljem sobituvad ja siis on vaja üksnes regulaarselt õlitada:) Teisalt olen täheldanud viie (mõni ütleb ka seitsme) sekundi reegli paikapidavust. See on esimene mulje, üldine visuaal, silmavaade, kehahoiak, aga ka lõhn. Võime nimetada ka auraks. Kui see klapib, siis on inimene "oma." Hiljem, kooselu-või ajaveetmise käigus võib siis hakata protsente rehkendama:)

Bianka ütles ...

Jah, mõtlesin sama, et protsenti saab arvutada tagantjärgi. Et kas sai hea valik tehtud, et mis on puudu või üle.

W ütles ...

"Protsentidest rääkides, peab mainima, et mida vanemana partnerit otsid või leiad, seda madalamad peavad olema sobivaks peetavad nõudmised."

Huvitav.

Ma olen jõudnud vastupidisele järeldusele. Nõudmised lähevad ajaga järjest kõrgemaks ja jäigemaks. Eksperimenteerimis- ja kompromissivalmidus kahanevad.

Väljakujunenud isiksuste puhul ei ole enam seda nn koos kasvamist ja nurkade lihvimist ja ühiseid eesmärke ja muud kaunist.
Küll aga on teadmine, mis mulle sobib ja mis mitte; viimane viskab päris kiirelt punased lipud üles. Nagu ka kogemus, et mis minus inimesi ärritama hakkab ja võime vihjeid sellele varakult nägema hakata.

Ja üleüldse.
On inimtüüp, kellele on kedagi ja mingit "meie" identiteeti vaja.
Ja need, kellele see ei ole primaarne, sekundaarne ega isegi triviaalne, sest ilmagi on tegemist rohkem kui päevi aastas.

W ütles ...

Oot ... miks Sul siin blogis on paremal kell, mis mulle just üts, et kell on 10:37 Tallinn time, kuigi mul on 13 läbi; mul viskas korraks kogu päevakava justkui pesumasinatrumlisse.

konn, lendav konn ütles ...

Ikka võib ette tulla nii kasvamist, lihvimist kui ka muud kaunist, ka eakatel inimestel :D Viimatisse abiellu astudes olime mõlemad üle viiekümne ja kohandusime, pingutasime, määrisime, õlitasime, libestasime ning kohati koguni ületasime ja...päris kenasti läheb:)

Bianka ütles ...

W. Vanusega kaasnevate madalamate protsentidega ma mõtlesin seda, et kui üldse tahad endale kaaslast leida, siis pead leppima sellega, mis saada on. Ja kusagilt läheb ikka piir, millest allapoole latti lasta ei saa. Ntx. mu peika tundus algul ideaalist seal kusagil 50-75 % kandis olevat, aga selgus, et kahjuks langeb sobivus alla 50% ja pigem olen üksi kui lepin sellise diiliga.

Anonüümne ütles ...

"Ja kusagilt läheb ikka piir, millest allapoole latti lasta ei saa."---mina mõtlen, et olen terve elu suitsetajaid kannatanud, aga kui nüüd üks majja tekiks---see oleks v ä g a suur probleem!

TT ütles ...

Juhuste ja otsustamise koha pealt nõus. Juhused pakuvad võimalusi, inimene ise on see kes otsustab kas võimalusest kinni haarata või mitte. Roll on mõlemal ja ilma juhuseta pole ka võimalust.

Protsentide koha pealt: see 90% oli pandud mitte pika ja keerulise valemi lahendusena vaid puusalt tulistades kõhutunde järgi. Pole ma kohanud enne ega pärast kedagi, keda abikaasana ette kujutaks nii et see 90 tundub üsna tõelähedane. Taolise vedamise ainus seletus, et eelmises elus olen midagi väga head teinud :D Objektiivselt statistiliselt lähenedes ei saa jätta mainimata ka alternatiivset võimalust: lihtsalt olen kokku puutunud väga viletsa naismaterjaliga :P

Protsendi liikumine vanuse kasvades on ilmselgelt allapoole valimi vähenemise lihtlabasel põhjusel. Nagu poes õunaleti ääres kolmveerand kümme enne kinnipanekut: kõik vähegi pandavamad ammu võetud. Ehk kui eesmärk kaaslane leida tuleb latti langetada ja kui keegi ka algkõrgusest üle ei saa on mõistlik omaette ahju ees istudes pöidlaid keerutada.